Aıalasań aıala, tabıǵatty!
Aıalasań aıala, tabıǵatty!
Maqsaty: Tabıǵatty qorǵaý, saqtaý qajettigi týraly oı, ynta týǵyzý. týǵan jer tabıǵatyna degen súıispenshiligin arttyrý. Tabıǵattaǵy sulýlyqty kóre bilý, emosıalyq áser ala bilýge, óz ortasynda symbatty da shynyqqan tulǵa bolýǵa baýlý, ekologıalyq mádenıetti qalyptastyrý.
Muǵalim: - Armysyzdar qurmetti qonaqtar men ustazdar jáne oqýshylar! Búgingi tańda álemdi dúr silkindirgen ǵalamdyq «ekologıa» máselesine ún qosý úshin «Aıalasań, tabıǵatty aıala» atty tárbıe saǵatymyzdy bastaımyz.
1 – júrgizýshi: Tabıǵat, Jer – Ana, Otan, Týǵan jer, Atameken degen qulaqqa jyly estilip, júrekke shattyq sezim uıalatatyn qasıetti, qadirli sózder.
2 - júrgizýshi: Adamnyń ózi tabıǵat pen Jer – Ananyń perzenti. Jer – Anany súıe bilý ony aıalaý – adamnyń azamattyq boryshy.
1 – oqýshy: - Tabıǵatty qorǵaý – bárimizdiń boryshymyz. Óıtkeni qazir teńizimiz tartylyp, ormanymyz kesilip, qunarly jerlerimiz sortańdanyp qaldy. Osynyń bárine kim kináli? Árıne adam.
2 – oqýshy: - Báride adamdardyń raqymsyz isterinen, tabıǵatty aıalaı bilgen keshegi ata – babalarymyzdyń eskertpelerin oryndamaǵannyń kesiri.
3 – oqýshy: - Aral teńizi bul kúnderi sýalyp, sortańǵa aınalyp jatyr. Sýdyń tirshilik kózi ekenin uqqan ata – babamyz sýǵa úlken mán bergen.
1 - júrgizýshi: Atalarymyz sý bolmasa tirshiliktiń qıyn bolatynyn maqal – mátelder arqyly jetkizgen.
2 - júrgizýshi: - «Sý ishken qudyǵyńa túkirme», «Sýdyń da suraýy bar», «sýsyz jer – nýsyz jer». Endi mine, «tozǵan jerde toqshylyq bolmaıdy» degendeı sýy tartylyp, sáni ketken Aral mańynyń turmys tirshiligi de qıyndap otyr.
Aral týraly sýretterge sholý jasalady.
4 – oqýshy: - Adamdardyń kinásinen bul kúnderi elimizde búlinbegen jer qalǵan joq. Aral óńiri, Balqash aımaǵy, qasıetti Abaı jeri, tuz basqan Syr óńiri bári de óziniń keskin – kelbetin joıyp otyr.
5 – oqýshy: - Shirkin, men sıqyrshy bolsam, Araldy, Balqashty sýǵa toltyryp, qamys quraqtaryn qalpyna keltirip, qus bazaryn dýmandatar edim. Ǵalymdardyń paıymdaýyna qaraǵanda kúnine qanshama qustar, ósimdikter tirshiligin toqtady eken. Nege deısiń be, qorshaǵan ortanyń lastanýy, adamdardyń qatygezdigi osynyń birden – bir sebebi.
6 – oqýshy: - Al, men qolymnan kelse ýly gazdardyń aýaǵa tógip jatqan zaýyt, fabrıkalarǵa, mashınalarǵa baqylaý ornatyp, tártipke keltirer edim. Óskemendegi, Shymkenttegi, Atyraýdaǵy zaýyttardyń tútini men gazdarynan qanshama adam, qanshama tabıǵat ýlanyp jatyr. Zaýyt, fabrıka basshylary baılyqqa belshesinen kenelemiz dep, eń negizgi baılyǵymyzdan aıyrylyp jatqanyn bile me eken?
7 – oqýshy: - Aqtóbe oblysyndaǵy kólderdegi ólip jatqan aqqýlardy, Jaıyq ózeninde ıtbalyqtardy kórgende jylaǵyń keledi. Zaýyttan shyqqan ýly zattary bar kólshikterdegi kádimgi kól eken dep ushyp kelgen qustardyń bári qyrylyp qalǵan.
8 – oqýshy: O, dostarym, qusta qandaı aıyp bar,
Kelgen qusqa qushaǵyńdy jaıyp qal.
Álem teńiz, ómir tolqyn, jyl qusy,
Jelkenderin jel kótergen qaıyqtar.
1 – júrgizýshi: Tabıǵı baılyqty ıgerip, dúleı kúshin jeńdik dep júrip, ózimizge – ózimiz qastandyq jasadyq.
2 – júrgizýshi: Sonaý 1949 jyldan bastap Semeı dalasynda ıadrolyq qarý jaryp synaq júrgizildi.
9 – oqýshy: Ómir qymbat qashan da árbir janǵa,
Ony qorǵaý boryshyń, elim, onda.
Keshegi bir jyldarda aınalypty
Qazaǵymnyń dalasy polıgonǵa.
10 – oqýshy: Aýa raıy buzyldy jerimizdiń
Ózen – kóli tartyldy elimizdiń
Neshe túrli qubyjyq qaptap ketti
Kórmeýimiz múmkin be ony bizdiń.
Maqsaty: Tabıǵatty qorǵaý, saqtaý qajettigi týraly oı, ynta týǵyzý. týǵan jer tabıǵatyna degen súıispenshiligin arttyrý. Tabıǵattaǵy sulýlyqty kóre bilý, emosıalyq áser ala bilýge, óz ortasynda symbatty da shynyqqan tulǵa bolýǵa baýlý, ekologıalyq mádenıetti qalyptastyrý.
Muǵalim: - Armysyzdar qurmetti qonaqtar men ustazdar jáne oqýshylar! Búgingi tańda álemdi dúr silkindirgen ǵalamdyq «ekologıa» máselesine ún qosý úshin «Aıalasań, tabıǵatty aıala» atty tárbıe saǵatymyzdy bastaımyz.
1 – júrgizýshi: Tabıǵat, Jer – Ana, Otan, Týǵan jer, Atameken degen qulaqqa jyly estilip, júrekke shattyq sezim uıalatatyn qasıetti, qadirli sózder.
2 - júrgizýshi: Adamnyń ózi tabıǵat pen Jer – Ananyń perzenti. Jer – Anany súıe bilý ony aıalaý – adamnyń azamattyq boryshy.
1 – oqýshy: - Tabıǵatty qorǵaý – bárimizdiń boryshymyz. Óıtkeni qazir teńizimiz tartylyp, ormanymyz kesilip, qunarly jerlerimiz sortańdanyp qaldy. Osynyń bárine kim kináli? Árıne adam.
2 – oqýshy: - Báride adamdardyń raqymsyz isterinen, tabıǵatty aıalaı bilgen keshegi ata – babalarymyzdyń eskertpelerin oryndamaǵannyń kesiri.
3 – oqýshy: - Aral teńizi bul kúnderi sýalyp, sortańǵa aınalyp jatyr. Sýdyń tirshilik kózi ekenin uqqan ata – babamyz sýǵa úlken mán bergen.
1 - júrgizýshi: Atalarymyz sý bolmasa tirshiliktiń qıyn bolatynyn maqal – mátelder arqyly jetkizgen.
2 - júrgizýshi: - «Sý ishken qudyǵyńa túkirme», «Sýdyń da suraýy bar», «sýsyz jer – nýsyz jer». Endi mine, «tozǵan jerde toqshylyq bolmaıdy» degendeı sýy tartylyp, sáni ketken Aral mańynyń turmys tirshiligi de qıyndap otyr.
Aral týraly sýretterge sholý jasalady.
4 – oqýshy: - Adamdardyń kinásinen bul kúnderi elimizde búlinbegen jer qalǵan joq. Aral óńiri, Balqash aımaǵy, qasıetti Abaı jeri, tuz basqan Syr óńiri bári de óziniń keskin – kelbetin joıyp otyr.
5 – oqýshy: - Shirkin, men sıqyrshy bolsam, Araldy, Balqashty sýǵa toltyryp, qamys quraqtaryn qalpyna keltirip, qus bazaryn dýmandatar edim. Ǵalymdardyń paıymdaýyna qaraǵanda kúnine qanshama qustar, ósimdikter tirshiligin toqtady eken. Nege deısiń be, qorshaǵan ortanyń lastanýy, adamdardyń qatygezdigi osynyń birden – bir sebebi.
6 – oqýshy: - Al, men qolymnan kelse ýly gazdardyń aýaǵa tógip jatqan zaýyt, fabrıkalarǵa, mashınalarǵa baqylaý ornatyp, tártipke keltirer edim. Óskemendegi, Shymkenttegi, Atyraýdaǵy zaýyttardyń tútini men gazdarynan qanshama adam, qanshama tabıǵat ýlanyp jatyr. Zaýyt, fabrıka basshylary baılyqqa belshesinen kenelemiz dep, eń negizgi baılyǵymyzdan aıyrylyp jatqanyn bile me eken?
7 – oqýshy: - Aqtóbe oblysyndaǵy kólderdegi ólip jatqan aqqýlardy, Jaıyq ózeninde ıtbalyqtardy kórgende jylaǵyń keledi. Zaýyttan shyqqan ýly zattary bar kólshikterdegi kádimgi kól eken dep ushyp kelgen qustardyń bári qyrylyp qalǵan.
8 – oqýshy: O, dostarym, qusta qandaı aıyp bar,
Kelgen qusqa qushaǵyńdy jaıyp qal.
Álem teńiz, ómir tolqyn, jyl qusy,
Jelkenderin jel kótergen qaıyqtar.
1 – júrgizýshi: Tabıǵı baılyqty ıgerip, dúleı kúshin jeńdik dep júrip, ózimizge – ózimiz qastandyq jasadyq.
2 – júrgizýshi: Sonaý 1949 jyldan bastap Semeı dalasynda ıadrolyq qarý jaryp synaq júrgizildi.
9 – oqýshy: Ómir qymbat qashan da árbir janǵa,
Ony qorǵaý boryshyń, elim, onda.
Keshegi bir jyldarda aınalypty
Qazaǵymnyń dalasy polıgonǵa.
10 – oqýshy: Aýa raıy buzyldy jerimizdiń
Ózen – kóli tartyldy elimizdiń
Neshe túrli qubyjyq qaptap ketti
Kórmeýimiz múmkin be ony bizdiń.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.
You Might Also Like
-
Bıologıadan koýchıng sabaq taqyryptarynyń tizimi1) Aýyl sharýashylyq janýarlary. Jylqy sharýashylyǵy jáne onyń negizgi salalary2) Sabaqta aqparattyq-kommýnıkasıalyq tehnologıalardy paıdalanýdyń tıimdili...
