Áıelderdiń dene bitimi jaıly málimetter
Sabaqtyń maqsaty:
Bilimdilik: Oqýshylarǵa adamnyń dene bitimi jaıly tolyq maǵlumattar berý.
Damytýshylyq: oqýshylardyń óz betinshe jumys jasaýǵa úıretý, shyǵarmashylyq qabiletterin arttyrý.
Tárbıelik: Oqýshylardy uqyptylyqqa, dene bitimine jarasymdy, sándi jáne jańa talǵammen kıine bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa uǵymdardy meńgertý.
Sabaqtyń ádisi: Jańa sabaq
Sabaq kórnekiligi: Slaıd, sózjumbaq, sqemalar, nusqaý kartasy.
Pánaralyq baılanys: syzý, beıneleý óneri
Sabaqtyń barysy:
I Uıymdastyrý kezeńi.
1. Oqýshylardy túgendeý.
2. Sabaqqa daıarlyǵyn baıqaý.
3. Tehnıka qaýipsizdik erejesin saqtaý.
II. Ótken sabaqty suraý
Suraqtar qoıý arqyly.
III Jańa sabaq
Adamnyń tulǵasyn durys túrde elestetý úshin jáne kıimniń proporsıasyn tabý úshin sýretshiler dene bóliminiń ara – qatynasyn bilýi qajet. Adam denesiniń syrtqy formasy ártúrli jáne ol birinshi kezekte antromarfologıalyq dene bitimimen anyqtalady. Sonymen qatar dene formasymen syrtqy relefine tamaqtaný, jasy, ómir súrý salty, mamandyǵy taǵy basqalary áser etedi.
Adamnyń syrtqy tulǵasyn bilý úshin plasıkalyq anatomıa ǵylymymen aınalysý qajet. Kıimdi qurastyrý úshin adamnyń tulǵasynyń birneshe morfologıalyq qasıetterine toqtalý kerek. Bundaı qasıetterge basty ólshemder, proporsıasy, dene bitiminiń formasy jatady.
Basty ólshemderge sanmen aıqyndalatyn: deneniń uzyndyǵy, keýde aınalymy jáne dene massasy jatady.
Dene uzyndyǵy birinshi qasıetterdiń biri bolyp tabylady. Áıelderdiń boıy 16 – 18 jasqa deıin ósý kezeńinde bolady. Áıeldiń ortasha boı uzyndyǵy – 154 sm. Áıelderdiń dene uzyndyǵynyń turaqtylyǵy 40 – 45 jasqa deıin saqtalady, ol odan keıin árbir besjyldyqta 0, 5 – 0, 7 sm kishireıedi eken.
Keýde aınalymynyń turaqtylyǵy 18 – 20 jasta qalyptasady. Jas kele keýde aýqanyń damýyna, bulshyqetter men teri asty maıly qabattarǵa baılanysty úlkeıedi. Al 60 jastan keıin sál kishireıýi múmkin. Áıelderdiń keýde aınalymy ádette 72 – den – 130 sm – ge deıin barady. Egerde osy kórsetkishterden aýytqysa patologıalyq bolyp tabylady.
Áıelderdiń ortasha dene salmaǵy 56 kg bolady. Organızmi qalypty jaǵdaıdaǵy áıelder salmaǵy 25 – 40 jas aralyǵynda baıqalady. Al 40 jastan keıin qalypty salmaqqa salmaq qosý prosesi bastalady. Bul proses 60 jasqa deıin jalǵasýy múmkin. Al odan keıin ulpalarda sý basym bolǵandyqtan salmaq tómendeı bastaıdy. Dene salmaǵynyń ózgerýi túrli jaǵdaılardaǵy faktorlardyń áser etýinen baıqalady.
Keýde aınalymy, dene uzyndyǵy jáne dene salmaǵynyń sáıkes kelýi adamnyń syrtqy tulǵasynyń belgili bir dárejedegi kórinisin beredi.
Keýde – eń iri dene bóligi. Ol kókirek kletkasynyń formasymen ıyq, arqa jáne kókirek bezimen anyqtalady. Kókirek kletkasynyń formasy úsh túr arqyly anyqtalady. Jazyq túr – joǵarylanǵan kókirek kletkasymen sıpattalady. Sılındrli túr – keń birqalypty dóńgelekteý kókirek kletkasyn sıpattaıdy. Konýsty túr – tómenine qaraı keńeıtilgenimen anyqtalady. Mundaı adamdardyń keýdesi jazyqtaý keń bolady. Kókirek oblysynyń joǵary bóligi ıyq syzyǵynyń túsýin anyqtaıdy. Iyq syzyǵynyń túsý buryshy moıynnan ıyqqa qaraı baǵyttalǵan.
İsh formasy da ártúrli bolyp keledi. Ol jas ereksheligine, jumysyna, denedegi moıynnyń mólsherine baılanysty jáne bókse men kókirek kletkasy ólshemine qatysty. Ólshemi men formasyna baılanysty jazyq ish, shyǵynqy ish, joǵary nemese tómen dóńgelekti ish bolyp bólinedi. Jalpy maılylyqtan ish formasy dóńgelektenip ish aldyǵa qaraı qatty shyǵyp keıde maıly qabattar túziledi.
Deneniń jeke bólikteriniń razmerli sáıkestigi proporsıa bolyp tabylady. Profesor V. V. Býnak adamnyń dene qurylysyn basty úsh tıpti proporsıaǵa bóledi:
Dolıhomorfty tıp – dene tulǵasy kishkentaı, al aıaq – qoly uzyn;
Brahımorfty tıp – dene tulǵasy uzyn, qol – aıaǵy qysqa;
Mezamorfty tıp – dene tulǵasy men aıaq – qoly ortasha;
Dene proporsıasy jas mólsherine baılanysty ózgeredi. Proporsıanyń ózgerýi bastyń, tulǵanyń jáne aıaq – qoldyń ózgerýine baılanysty. Bul kórsetkishter kıimniń formasy jáne proporsıasyna da áser etýi múmkin.
Dene qurylysy adamnyń tutas dene formasy týraly túsinik beredi, jáne dene bitiminiń ólshem formasy – keýde, moıyn, ıyq pen toqpaq, aıaq dene bólikterinen turady.
Al moıyn bóligine keler bolsaq. Ol bas pen ıyqty jalǵastyryp turatyn deneniń bir bóligi. Moıynnyń formasy elıpske jaqyndap, arqa jaǵynan birshama qabysyp turady. Jáne de alǵa qaraı ıilip
turady. Iilý buryshy 70 – 300 deıin aýytqýy múmkin. Omyrtqanyń
joǵarǵy ushynyń ólshemine baılanysty ol neǵurlym úlken bolsa, moıyn men bastyń alǵa qaraı ıilýi soǵurlym eleýli bolady. Moıyn uzyndyǵyna qaraı qysqa, ortasha, uzyn bolyp bólinedi. Al búıir syrtynyń formasy boıynsha sılındr jáne konýs tárizdi túrlerge bólinedi. Sılındr tárizdes moıyn soraıyp tursa, ol konýs tárizdesi bas pen tutas bitedi.
Iyq pen toqpaq jiliktiń túıisken tusyna baılanysty qoldaný formasy eger olar shyntaq búgiler tusyndaǵy tuıyq burysh 1640 bolsa onda birqalypty dep eseptelinedi. Bulshyq etter men teri astyndaǵy maı qabattarynyń jetilý dárejesine baılanysty qoldary birqalypty bulshyq etteri shıyrshyq atqan shymyr, jińishke jáne jýan sekildi bolyp bólinedi.
Onymen qosa áıelder dene qurylysyn naqtyraq, tereńirek bilý úshin deneniń antropometrıalyq núktelerin anyqtaýy, adam denesin ólsheý metodıkasyn durys bilýi shart. Mine sol kezde bizdiń qurastyrǵaly, tikkeli jatqan buıymymyz dál, denege qonymdy bolyp shyǵady. Antropologıalyq núktelerdi aıqyndalyp kórinetin nemese qolmen sıpaǵanda bilinetin skelet jasaýshy súıekterdi baılanystyryp turǵan óskinsheler arqyly bilýge bolady.
Antropologıalyq tekserýde ólshenetin adam denesindegi negizgi 5 núkteni anyqtaýdan bastaıdy. Olar: moıynnyń negizgi núktesi, moıyn núktesi, qoltyqtyń artqy buryshy, ıyq núktesi, bel bıiktiginiń núktesi.
Moıyn núktesiniń ornalasýyn anyqtaý úshin basty azdap tómenge ıip, 7 – omyrtqa súıeginiń shyǵynqy óskinshesin sıpalap tabý arqyly anyqtaıdy, al qalǵandaryn kózben mólsherleı anyqtaýǵa da bolady. Onan keıin bel syzyǵynyń kóldeneńdegi (garızontaldaǵy) qalpyn belgilep alyp, artqy jáne aldynǵy denege bólinetin búıirin belgileıdi. Antropometrıalyq núktelerdiń tolyq sıpattamasy 1 kestede kórsetilgen.
Keste 1
Núktelerdiń shartty belgileri Núktelerdiń attary Núktelerdiń anyqtamalary
1 2 3
a- tóbelik - kóz – qulaq jazyqtyǵyndaǵy qalypta turǵan kózdegi eń joǵarǵy tóbe núktesi
b - moıynnyń negizgi núktesi - ıyq eńsesinde júrgiziletin syzyq pen moıyn jýandyǵynyń syzyǵynyń qıylysqan jerindegi núkte.
v- buǵana - kókirek jaqtaǵy buǵana súıeginiń aıaǵy.
g - moıyn - 7 - shi moıyn omyrtqasyndaǵy ostik óskinsheler
z- ıyq - jaýyryndaǵy joǵarǵy jaǵyndaǵy (syrt jaǵyndaǵy) akrıomaldy óskinshe men ıyq býynyn bóletin vertıkal jazyqtyqpen qıylysqan jerindegi núkte.
k- tós - tós ortasy
l- jambas - jambas súıegindegi (aldynǵy jaqta) óte shyǵynqy óskinshe.
m- qoltyqtyń aldynǵy buryshy - qoltyqtyń aldynǵy burysh jasaýshy arasyndaǵy joǵarǵy núktesi (qoldy túsirip turǵan kezdegi) Núkteni anyqtaý úshin qoldy azdap kóterip, durystap turady
n- tize - tize tostaǵanshasynyń ortasy
o- qoltyqtyń artqy buryshy - qoldy túsirip turǵan kezde paıda bolǵan qoltyqtyń artqy buryshy. Munda da dál anyqtaý úshin qoldy sál kóterip, qoltyq qabattaryn jazý arqyly anyqtaıdy.
p- bókse - bókseniń shyǵynqy núktesi
r - bel syzyǵynyń bıiktigi - deneniń búıir jaǵyndaǵy ishke kirip turǵan oıys bóliginiń núktesi
Negizgi antropometrıalyq núktelerdi anyqtap bolǵan soń, ólsheý jumysyn bastaıdy. Ólsheý jumystaryn deneniń oń jaǵynan joǵarydan bastaıdy.
Adam denesin ólsheýdi úsh adamnan jasaıdy, ıaǵnı árqaısysy ólshenetin adam, ólsheıtin adam, berilgenderdi jazyp otyratyn bolyp bólinedi. Ólsheıtin adam tez, anyq yqylaspen maksımaldy dáldikpen ólsheıdi, ıaǵnı joǵaryda aıtylǵan nusqaýlardy qoldanady. Ekinshi ólsheıtin adam qalammen (keı qatelerdi jóndeý úshin) ólshenip turǵan adamnyń dápterine jazady, sonymen qatar ol ınstrýmentterdiń (ólsheýish) jáne ólshenip turǵan adamnyń turysyna kóz salyp turady.
Árbir ólshemdi eki ret ólsheıdi, sońynan onyń orta ólshemin alady. Eger nátıjede 0, 5 sm – den kóp qatelik ketse, onda úsh ret ólshem júrgiziledi, sonan keıin qatty ózgergen sandy alyp tastap, qalǵan eki ólshem nátıjesiniń ortaq bólimin alyp jazady. Ólshemdi júrgizý yńǵaıly bolý úshin lentany deneniń oń jaǵynda qıylystyrady, ıaǵnı aıaq jaǵy emes, syrtqy betinen bastaıdy.
Negizgi antropometrıalyq núktelerdiń ornalasý sqemasy men ólshem birliginiń ólshemder sqemasyn dápterge túsirgen jón. Bul jerde syzyqty razmer ólshemderin túzý syzyqpen kórsetedi, doǵaly razmer ólshemderin kóldeneń, uzyna boıy doǵalar, uzyndyqtar eki syzyqpen kórsetedi. Jalpy antropometrıalyq ólshemderin júrgizgende deneniń razmer ólshemderiniń orta sıpattamasyn alý úshin ólshem nátıjesin matematıkalyq ádispen túzetedi.
Sonymen qoryta kelgende áıel dene bitimin tanyp bilý úshin onyń tabıǵı sulýlyǵyn jáne onyń boıyndaǵy túrli qasıetterdi, erekshelikterdi bilý kerektigin aıqyndaıdy.
IV. Sabaqty qorytyndylaý.
1. Áıelderdiń boıy neshe jasqa deıin ósý kezeńinde bolady?
2. Profesor V. V. Býnak adamnyń dene qurylysyn qandaı tıpterge bóldi?
3. Antropologıalyq núkteler qalaı anyqtalady?
VII. Oqýshylardy baǵalaý
VIII. Úıge tapsyrma
Oqý, adamnyń dene qurylysy jaıly anyqtap kelý
Bilimdilik: Oqýshylarǵa adamnyń dene bitimi jaıly tolyq maǵlumattar berý.
Damytýshylyq: oqýshylardyń óz betinshe jumys jasaýǵa úıretý, shyǵarmashylyq qabiletterin arttyrý.
Tárbıelik: Oqýshylardy uqyptylyqqa, dene bitimine jarasymdy, sándi jáne jańa talǵammen kıine bilýge tárbıeleý.
Sabaqtyń tıpi: Jańa uǵymdardy meńgertý.
Sabaqtyń ádisi: Jańa sabaq
Sabaq kórnekiligi: Slaıd, sózjumbaq, sqemalar, nusqaý kartasy.
Pánaralyq baılanys: syzý, beıneleý óneri
Sabaqtyń barysy:
I Uıymdastyrý kezeńi.
1. Oqýshylardy túgendeý.
2. Sabaqqa daıarlyǵyn baıqaý.
3. Tehnıka qaýipsizdik erejesin saqtaý.
II. Ótken sabaqty suraý
Suraqtar qoıý arqyly.
III Jańa sabaq
Adamnyń tulǵasyn durys túrde elestetý úshin jáne kıimniń proporsıasyn tabý úshin sýretshiler dene bóliminiń ara – qatynasyn bilýi qajet. Adam denesiniń syrtqy formasy ártúrli jáne ol birinshi kezekte antromarfologıalyq dene bitimimen anyqtalady. Sonymen qatar dene formasymen syrtqy relefine tamaqtaný, jasy, ómir súrý salty, mamandyǵy taǵy basqalary áser etedi.
Adamnyń syrtqy tulǵasyn bilý úshin plasıkalyq anatomıa ǵylymymen aınalysý qajet. Kıimdi qurastyrý úshin adamnyń tulǵasynyń birneshe morfologıalyq qasıetterine toqtalý kerek. Bundaı qasıetterge basty ólshemder, proporsıasy, dene bitiminiń formasy jatady.
Basty ólshemderge sanmen aıqyndalatyn: deneniń uzyndyǵy, keýde aınalymy jáne dene massasy jatady.
Dene uzyndyǵy birinshi qasıetterdiń biri bolyp tabylady. Áıelderdiń boıy 16 – 18 jasqa deıin ósý kezeńinde bolady. Áıeldiń ortasha boı uzyndyǵy – 154 sm. Áıelderdiń dene uzyndyǵynyń turaqtylyǵy 40 – 45 jasqa deıin saqtalady, ol odan keıin árbir besjyldyqta 0, 5 – 0, 7 sm kishireıedi eken.
Keýde aınalymynyń turaqtylyǵy 18 – 20 jasta qalyptasady. Jas kele keýde aýqanyń damýyna, bulshyqetter men teri asty maıly qabattarǵa baılanysty úlkeıedi. Al 60 jastan keıin sál kishireıýi múmkin. Áıelderdiń keýde aınalymy ádette 72 – den – 130 sm – ge deıin barady. Egerde osy kórsetkishterden aýytqysa patologıalyq bolyp tabylady.
Áıelderdiń ortasha dene salmaǵy 56 kg bolady. Organızmi qalypty jaǵdaıdaǵy áıelder salmaǵy 25 – 40 jas aralyǵynda baıqalady. Al 40 jastan keıin qalypty salmaqqa salmaq qosý prosesi bastalady. Bul proses 60 jasqa deıin jalǵasýy múmkin. Al odan keıin ulpalarda sý basym bolǵandyqtan salmaq tómendeı bastaıdy. Dene salmaǵynyń ózgerýi túrli jaǵdaılardaǵy faktorlardyń áser etýinen baıqalady.
Keýde aınalymy, dene uzyndyǵy jáne dene salmaǵynyń sáıkes kelýi adamnyń syrtqy tulǵasynyń belgili bir dárejedegi kórinisin beredi.
Keýde – eń iri dene bóligi. Ol kókirek kletkasynyń formasymen ıyq, arqa jáne kókirek bezimen anyqtalady. Kókirek kletkasynyń formasy úsh túr arqyly anyqtalady. Jazyq túr – joǵarylanǵan kókirek kletkasymen sıpattalady. Sılındrli túr – keń birqalypty dóńgelekteý kókirek kletkasyn sıpattaıdy. Konýsty túr – tómenine qaraı keńeıtilgenimen anyqtalady. Mundaı adamdardyń keýdesi jazyqtaý keń bolady. Kókirek oblysynyń joǵary bóligi ıyq syzyǵynyń túsýin anyqtaıdy. Iyq syzyǵynyń túsý buryshy moıynnan ıyqqa qaraı baǵyttalǵan.
İsh formasy da ártúrli bolyp keledi. Ol jas ereksheligine, jumysyna, denedegi moıynnyń mólsherine baılanysty jáne bókse men kókirek kletkasy ólshemine qatysty. Ólshemi men formasyna baılanysty jazyq ish, shyǵynqy ish, joǵary nemese tómen dóńgelekti ish bolyp bólinedi. Jalpy maılylyqtan ish formasy dóńgelektenip ish aldyǵa qaraı qatty shyǵyp keıde maıly qabattar túziledi.
Deneniń jeke bólikteriniń razmerli sáıkestigi proporsıa bolyp tabylady. Profesor V. V. Býnak adamnyń dene qurylysyn basty úsh tıpti proporsıaǵa bóledi:
Dolıhomorfty tıp – dene tulǵasy kishkentaı, al aıaq – qoly uzyn;
Brahımorfty tıp – dene tulǵasy uzyn, qol – aıaǵy qysqa;
Mezamorfty tıp – dene tulǵasy men aıaq – qoly ortasha;
Dene proporsıasy jas mólsherine baılanysty ózgeredi. Proporsıanyń ózgerýi bastyń, tulǵanyń jáne aıaq – qoldyń ózgerýine baılanysty. Bul kórsetkishter kıimniń formasy jáne proporsıasyna da áser etýi múmkin.
Dene qurylysy adamnyń tutas dene formasy týraly túsinik beredi, jáne dene bitiminiń ólshem formasy – keýde, moıyn, ıyq pen toqpaq, aıaq dene bólikterinen turady.
Al moıyn bóligine keler bolsaq. Ol bas pen ıyqty jalǵastyryp turatyn deneniń bir bóligi. Moıynnyń formasy elıpske jaqyndap, arqa jaǵynan birshama qabysyp turady. Jáne de alǵa qaraı ıilip
turady. Iilý buryshy 70 – 300 deıin aýytqýy múmkin. Omyrtqanyń
joǵarǵy ushynyń ólshemine baılanysty ol neǵurlym úlken bolsa, moıyn men bastyń alǵa qaraı ıilýi soǵurlym eleýli bolady. Moıyn uzyndyǵyna qaraı qysqa, ortasha, uzyn bolyp bólinedi. Al búıir syrtynyń formasy boıynsha sılındr jáne konýs tárizdi túrlerge bólinedi. Sılındr tárizdes moıyn soraıyp tursa, ol konýs tárizdesi bas pen tutas bitedi.
Iyq pen toqpaq jiliktiń túıisken tusyna baılanysty qoldaný formasy eger olar shyntaq búgiler tusyndaǵy tuıyq burysh 1640 bolsa onda birqalypty dep eseptelinedi. Bulshyq etter men teri astyndaǵy maı qabattarynyń jetilý dárejesine baılanysty qoldary birqalypty bulshyq etteri shıyrshyq atqan shymyr, jińishke jáne jýan sekildi bolyp bólinedi.
Onymen qosa áıelder dene qurylysyn naqtyraq, tereńirek bilý úshin deneniń antropometrıalyq núktelerin anyqtaýy, adam denesin ólsheý metodıkasyn durys bilýi shart. Mine sol kezde bizdiń qurastyrǵaly, tikkeli jatqan buıymymyz dál, denege qonymdy bolyp shyǵady. Antropologıalyq núktelerdi aıqyndalyp kórinetin nemese qolmen sıpaǵanda bilinetin skelet jasaýshy súıekterdi baılanystyryp turǵan óskinsheler arqyly bilýge bolady.
Antropologıalyq tekserýde ólshenetin adam denesindegi negizgi 5 núkteni anyqtaýdan bastaıdy. Olar: moıynnyń negizgi núktesi, moıyn núktesi, qoltyqtyń artqy buryshy, ıyq núktesi, bel bıiktiginiń núktesi.
Moıyn núktesiniń ornalasýyn anyqtaý úshin basty azdap tómenge ıip, 7 – omyrtqa súıeginiń shyǵynqy óskinshesin sıpalap tabý arqyly anyqtaıdy, al qalǵandaryn kózben mólsherleı anyqtaýǵa da bolady. Onan keıin bel syzyǵynyń kóldeneńdegi (garızontaldaǵy) qalpyn belgilep alyp, artqy jáne aldynǵy denege bólinetin búıirin belgileıdi. Antropometrıalyq núktelerdiń tolyq sıpattamasy 1 kestede kórsetilgen.
Keste 1
Núktelerdiń shartty belgileri Núktelerdiń attary Núktelerdiń anyqtamalary
1 2 3
a- tóbelik - kóz – qulaq jazyqtyǵyndaǵy qalypta turǵan kózdegi eń joǵarǵy tóbe núktesi
b - moıynnyń negizgi núktesi - ıyq eńsesinde júrgiziletin syzyq pen moıyn jýandyǵynyń syzyǵynyń qıylysqan jerindegi núkte.
v- buǵana - kókirek jaqtaǵy buǵana súıeginiń aıaǵy.
g - moıyn - 7 - shi moıyn omyrtqasyndaǵy ostik óskinsheler
z- ıyq - jaýyryndaǵy joǵarǵy jaǵyndaǵy (syrt jaǵyndaǵy) akrıomaldy óskinshe men ıyq býynyn bóletin vertıkal jazyqtyqpen qıylysqan jerindegi núkte.
k- tós - tós ortasy
l- jambas - jambas súıegindegi (aldynǵy jaqta) óte shyǵynqy óskinshe.
m- qoltyqtyń aldynǵy buryshy - qoltyqtyń aldynǵy burysh jasaýshy arasyndaǵy joǵarǵy núktesi (qoldy túsirip turǵan kezdegi) Núkteni anyqtaý úshin qoldy azdap kóterip, durystap turady
n- tize - tize tostaǵanshasynyń ortasy
o- qoltyqtyń artqy buryshy - qoldy túsirip turǵan kezde paıda bolǵan qoltyqtyń artqy buryshy. Munda da dál anyqtaý úshin qoldy sál kóterip, qoltyq qabattaryn jazý arqyly anyqtaıdy.
p- bókse - bókseniń shyǵynqy núktesi
r - bel syzyǵynyń bıiktigi - deneniń búıir jaǵyndaǵy ishke kirip turǵan oıys bóliginiń núktesi
Negizgi antropometrıalyq núktelerdi anyqtap bolǵan soń, ólsheý jumysyn bastaıdy. Ólsheý jumystaryn deneniń oń jaǵynan joǵarydan bastaıdy.
Adam denesin ólsheýdi úsh adamnan jasaıdy, ıaǵnı árqaısysy ólshenetin adam, ólsheıtin adam, berilgenderdi jazyp otyratyn bolyp bólinedi. Ólsheıtin adam tez, anyq yqylaspen maksımaldy dáldikpen ólsheıdi, ıaǵnı joǵaryda aıtylǵan nusqaýlardy qoldanady. Ekinshi ólsheıtin adam qalammen (keı qatelerdi jóndeý úshin) ólshenip turǵan adamnyń dápterine jazady, sonymen qatar ol ınstrýmentterdiń (ólsheýish) jáne ólshenip turǵan adamnyń turysyna kóz salyp turady.
Árbir ólshemdi eki ret ólsheıdi, sońynan onyń orta ólshemin alady. Eger nátıjede 0, 5 sm – den kóp qatelik ketse, onda úsh ret ólshem júrgiziledi, sonan keıin qatty ózgergen sandy alyp tastap, qalǵan eki ólshem nátıjesiniń ortaq bólimin alyp jazady. Ólshemdi júrgizý yńǵaıly bolý úshin lentany deneniń oń jaǵynda qıylystyrady, ıaǵnı aıaq jaǵy emes, syrtqy betinen bastaıdy.
Negizgi antropometrıalyq núktelerdiń ornalasý sqemasy men ólshem birliginiń ólshemder sqemasyn dápterge túsirgen jón. Bul jerde syzyqty razmer ólshemderin túzý syzyqpen kórsetedi, doǵaly razmer ólshemderin kóldeneń, uzyna boıy doǵalar, uzyndyqtar eki syzyqpen kórsetedi. Jalpy antropometrıalyq ólshemderin júrgizgende deneniń razmer ólshemderiniń orta sıpattamasyn alý úshin ólshem nátıjesin matematıkalyq ádispen túzetedi.
Sonymen qoryta kelgende áıel dene bitimin tanyp bilý úshin onyń tabıǵı sulýlyǵyn jáne onyń boıyndaǵy túrli qasıetterdi, erekshelikterdi bilý kerektigin aıqyndaıdy.
IV. Sabaqty qorytyndylaý.
1. Áıelderdiń boıy neshe jasqa deıin ósý kezeńinde bolady?
2. Profesor V. V. Býnak adamnyń dene qurylysyn qandaı tıpterge bóldi?
3. Antropologıalyq núkteler qalaı anyqtalady?
VII. Oqýshylardy baǵalaý
VIII. Úıge tapsyrma
Oqý, adamnyń dene qurylysy jaıly anyqtap kelý
You Might Also Like
-
Bilimdilik: Oqýshylardy álemdik dinder men onyń ishindegi ıslam dininiń paıda bolýy taralýy jáne osy ilimniń qazirgi qoǵamdaǵy rolimen tanystyrý.
-
Balalarǵa naýryz merekesi naýryz kóje týraly túsinik berip, ónerlerin kópshilik aldynda kórsetýge úıretý. Adamgershilikke, sypaıylyqqa, birin - syılaýǵa kómektesýge, keshirimdi bolýǵa tárbıeleý.
