InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: B dybysy jáne árpi
Sabaqtyń maqsaty: 1) B dybysy men árpin meńgertý B dybysyn sóz ishinen bólip alyp, durys dybystatý.
2) B dybysyna qatysty sózderdi oqytyp, dybystyq, býyndyq taldaý jasatý.
Kórkem jazýǵa daǵdylandyrý.
3) Oqýshylardy dostyqqa, uıymshyldyqqa, tatýlyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń kórnekiligi: mazmundy sýretter, oqýlyq, kartochkalar.
Sabaqtyń túri: jańa sabaq
Sabaqtyń ádisi: suraq - jaýap, kórnekilik, áńgimeleý, oıyndar.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý.
- Sálemetsizder me, balalar! Kóńil - kúıleriń qalaı?
- Balalar, qazir bizde qaı sabaq bastaldy?
- Álippe sabaǵynda ne úırenemiz?
- Qazir jyldyń qaı mezgili?
- Búgingi aýa - raıy qandaı?
- Búgin neshesi?
- Aptanyń neshinshi kúni?

İİ. Úı tapsyrmasyn suraý.
- Ótken sabaqta qandaı dybyspen tanystyq?
- M dybysy.
- M – qandaı dybys?
- M – daýyssyz dybys.
Oıyn: «Alma terý» oıyny.
Joǵalǵan árip: Ta... aq,... aqta, Arm... n, mat...,... al, qarm... q, qala..., qaıma..., oı... aq.
Shashylǵan áripterden sóz qurastyrý
1) m, a, t, q, a (maqta)
2) m, l, a (mal)
3) m, l, o (mol)
- Oqýlyqtan «Tamaq» mátinin kezek - kezek oqytý.

İİİ. Jańa sabaq.
Qyzyǵýshylyǵyn oıatý
Sózdiń syry – kóp jumbaq,
Sheshýin kim tabady?
Kimder sheshse tez oılap,
Sol jeńimpaz bolady.

Jumbaq sheshý.
1. Bir kózim: kidir! deıdi
Bir kózim: júgir! deıdi
Bir kózim: abaıla! deıdi
qarap al, mańaıǵa! Deıdi (baǵdarsham)
2. Jazý jazyp jalyqpaǵan,
Jaza - jaza aryqtaǵan. (bor)
3. Qanaty joq ushpaıdy,
sý astynda qystaıdy (balyq)

Osy jumbaqtardy sheshýlerine nazar aýdaraıyqshy? Baǵdarsham, bor, balyq.
Bizge tanys emes dybys estilip tur ma? Ol qandaı dybys? (B, b)
- Endeshe búgin biz “B” dybysymen tanysamyz.
- Qane barlyǵymyz birge B - B - B
- “B” qandaı dybys dep oılaısyńdar? ol qandaı túspen boıalyp tur?
- “B” dybysy nege daýyssyz? Sebebi ol aýyz qýysynan kedergige ushyrap baryp shyǵady.
- B árpiniń baspa, jazba bas jáne kishi áripterin taqtada jazyp kórsetý.

- Aýada jazý.
B dybysy tek sózdiń basy men ortasynda kezdesedi. Sýretterdi kórsete otyryp mysaldar aıtý: baqa, bor, dorba, baraban, baqbaq, balyq, qarbyz, borsyq, baýyrsaq, bult. Osy sózderdi myna taqtada turǵan 2 sandyqshalarǵa salýymyz kerek.

Sergitý sáti
Uzyn qulaq, sur qoıan
Estip qalyp sybdyrdy
Oıly - qyrly jerlermen
ytqyp - ytqyp júgirdi
Qarap edi artyna
Qıyǵyn sap kóziniń
Kele jatqan tompańdap
Kójegi eken óziniń

İV. Oqýlyqpen jumys.
- Álippe oqýlyǵynan 61 betti oqytý.
Ba la, bo ta, ba ba, ba ta, bal
bor, Bo lat
- Sóılem oqytý: - Bolat, ba - la - pan - dar - ǵa qara.

V. Dáptermen jumys.
Óz betterinshe dáptermen jumys

- Taqtada býyndardan sóz qurastyrý.
Ba - la / ba - la - qan / ba - la - pan / bo - ta/ ba - lyq/ bó - rik/

“Kim jyldam?” oıyny
Úlestirme qaǵazdar: Sózderdegi B árpiniń astyn qalammen syzyp shyǵýy kerek jáne sol týraly ne biletinin aıtý.

Myna sózderge dybystyq taldaý jasatý: balapan, bala, baraban, balyq.

Vİ. Sabaqty qorytyndylaý.
“Nege aınalady?” oıyny arqyly sabaqty qorytý.
- Jumyrtqa nege aınalady? Balapanǵa
- Dán nege aınalady? Bıdaı, arpaǵa
- Gúlder nege aınalady? Jemiske
- Kójek nege aınalady? Qoıanǵa
- Ýyldyryq nege aınalady? Balyqqa

Durys jazylǵan “B” árpin kórset. (Sýretter kórsetý)

B árpi qaı kıiz úıdiń turaqty turǵyny bola alady oılan.
- Búgin qandaı árippen tanystyq?
- Ol qandaı dybys?
- Daýyssyz dybys qandaı túspen boıalady?
- B árpi nege daýyssyz dybys dep oılaısyńdar?
- Búgingi sabaq senderge unady ma? Qandaı tapsyrma qıyn boldy?

Vİİ. Úıge tapsyrma.
- B dybysyn oqyp kelý, dáptermen jumys.
Vİİİ. Madaqtaý.
Juldyzshalar taratý.