InfoHub Logo

Bala – bizdiń bolashaǵymyz!!!
Ult tárbıesi - ult bolashaǵy. Egemendi elimizdiń erteńgi bolashaǵy jas urpaq tárbıesi. Bilimdi densaýlyǵy myqty azamat ósirý úshin, mektep bolyp yntymaqtasyp ta at salysýymyz qajet. Keıin opyq jep barmaq tistemeý úshin balany qarshadaıynan durys tárbıeleýge, bala baqytynyń shynaıy baǵbany bolýǵa atsalysqan jón. Bala baqytynyń kepili - ata – ananyń ónegeli tárbıesinde. Otbasy - adamzat qoǵamynyń eń shaǵyn beınesi. Dúnıege kelgen sábıdi tándik jaǵynan damýdy qamtamasyz etip, ómir boıy rýhanı jaǵynan jetildirip, ony tulǵa retinde qalyptastyrady. Otbasy tárbıesi qoǵamdaǵy ózgeristermen tyǵyz baılanysty. Balanyń otbasyndaǵy tulǵalyq qasıetin jetildiretin jaǵdaıdyń biri - otbasy ishilik jáne otbasynan tysqary atqarylatyn eńbek. Otbasyndaǵy kúndelikti turmys qajettigin qamtamasyz etýden týyndaıtyn eńbek balany áleýmettik qatynasqa túsirip, ony eresek ómirge tárbıeleıdi. Sondaı eńbektiń barysynda balanyń jaýapkershiligi artyp, eńbek etý qajettigin túsinedi. A. S Makarenko «Ata - analarǵa arnalǵan kitabynda» «Bala tárbıesinde sizdiń is qımylyńyzdyń ózi sheshýshi ról atqarady. Siz tárbıeni sóz arqyly nemese úıretý, buıyrý arqyly iske asyramyn dep oılamańyz. Tárbıe ómirdiń ár sátinde iske asady. Tárbıe sizdiń qalaı kıinetinińiz, sóıleıtinińiz, qalaı kúlgenińiz, osy is árekettiń barlyǵy bala úshin óte mańyzdy. Al otbasynda siz dórekilik kórsetip, jubaıyńyzdy jábirleseńiz osy isińizben siz balaǵa jaman tárbıe beresiz», - deıdi. Jaqsy perzent ata - ana qolyndaǵy amanaty. Otbasynda balanyń jan dúnıesin rýhanı páktigine tárbıelegen abzal. Otbasynda ata - ananyń yqylasyna bólenip, tárbıe kórip ósken bala balabaqshada da mektepte de óz isine jaýap bere alady.

Balany januıada durys tárbıeleý, onyń mektepte jaqsy oqýyna, bolashaqta jaqsy azamat bolyp shyǵýyna úlken yqpalyn tıgizedi. Úıde balalardy jazý syzýǵa, aýyzsha esepke mashyqtandyrý, olarǵa qyzyqty áńgimeler aıtyp berý sıaqty istermen qosa olardy bir mezgil úı sharýasymen aınalystyryp otyrsa, bala úshin onyń mańyzy zor. Bul rette bala birinshiden bilimge qushtar bolsa, ekinshiden ol eńbekke daǵdylanady. Al eńbek pen bilim egiz ekenin esten shyǵarmaýymyz kerek. Jas jetkinshekke januıada durys tárbıe berilse, bolashaqta odan úlken nátıje kútýge bolady. Durys tárbıe alǵan bala ata - anasyn qýantyp otyrady. Balaǵa durys tárbıe berýdiń ózekti bir salasy jas jetkinshekti eńbekke degen áleýmettik kózqarasyn qalyptastyrý bolyp tabylady. Buny tek muǵalimder ǵana emes árbir ata - ana qolǵa alyp, óz balalarynyń gúl, aǵash egip, aýlany kógaldandyrý sıaqty ıgilikti iske qatysýyn qadaǵalap otyrýy kerek. Sonda ǵana eńbeksúıgishtik qasıet berik daǵdyǵa aınalady. Elimizdiń bolashaǵy - erteńgi tártipti de tárbıeli urpaq ekeni daýsyz. Sol tártipti, tárbıeli urpaq ósirý - barshaǵa ortaq, ári mindet. Qurmetti ata - analar, balalaryńyzdyń boıynan jat qylyq kórseńizder, muǵalimderdi joldastaryn, qoǵamdy kinalaýdan góri, «men balamdy tárbıeleýde qaı jerinen aǵattyq ketti, balamnyń boıyna jaqsy ádet sińirýde, jaqsy tárbıe berýde qaı jerden jańyldym» degen oı túıseńizder eken. Tárbıeniń ot basynan bastalatyny sózsiz. Kúndelikti « beti qolyńdy jý, tisińdi tazala, ótirik aıtpa, bireýdiń zatyn ruqsatsyz alma t. b» degen sıaqty sózderdi aıtýǵa jeńil bolǵanmen, osy sózderdiń tárbıelik máni zor ekenin esten shyǵarmaý kerek. Osydan bala tazalyqqa, shynshyldyqqa, uqyptylyqqa úırenedi. Adam balasynyń shyr etip ómirge kelgende kóretini ata - ana, al ata - ana ómiriniń jalǵasy - bala. Ómiriniń jalǵasy balasynyń keremet ǵalym bolmasa da, tárbıeli úlgili, aqyldy kishipeıil, baýyrmal, meıirimdi bolyp ósýin ata – ana qadaǵalaıdy. «Tárbıe basy tal besik», «Uıada ne kórseń, ushqanda sony ilersiń» dep aıtylǵan dana sózder tekke aıtylmasa kerek. Balany tárbıeleýde ata – ananyń bir – birine degen qarym - qatynasy, qalaı sóılesetindigi, týǵan – týyspen, kórshi - kólemmen qalaı aralasatyndyǵy, kelgen qonaqty qalaı syılaıtyny, tipti usaq-túıek bolsa da qalaı tamaqtanatyny, dastarhan basyndaǵy ádeptiligi, qalaı kıinetini bunyń barlyǵy balaǵa áser etedi. Bala úlkenge qarap ósedi. Balany únemi uryp - soǵyp, qatelesken jerinde qatań jazalap tárbıeleýdiń qajeti joq. Aqylmen, mysal keltire otyryp túsindirý kerek. 

Balany adamgershilikke, qarapaıymdylyqqa, jaqsy ádetke, ádemilikke, ádeptilikke uqyptylyqqa, jaýapkershilikke sózben jetkize otyryp tárbıeleýge bolady. «Jaqsy sóz jan azyǵy» dep beker aıtylmasa kerek. Qaı zaman, qaı qoǵamda bolmasyn adamzat balasy jas urpaq tárbıesine zor mán berip kelgen. Órkenıet jolynda alǵa umtylǵan ult, eń aldymen jastarǵa oqý bilim berý isin durys jolǵa qoıýy tıis. Sondyqtan da Elbasymyz XXI ǵasyrdy bilim jarysy ǵasyry dep atap otyr. Tárbıeniń maqsaty pándi keremet meńgergen oqýshy tárbıeleý emes, eń bastysy Adamdy tárbıeleý. Búgingi kúni biz – álem halqy, bir kisideı jańa dáýir, jańa ǵasyr - jańa myńjyldyqqa aıaq basyp otyrmyz. Shákárimniń: «Adamnyń jaqsy ómir súrýine úsh sapa negiz bola alady, olar barlyǵynan basym bolatyn adal eńbek, minsiz aqyl, taza júrek. Bul sanalar adamdy dúnıege kelgen kúnnen bastap tárbıeleıdi»- degen sózi bar. Adamgershilikke tárbıeleý isi bilim berýmen ǵana shektelmeıdi. Bul balanyń sezimine áser etý arqyly ishki dúnıesin oıatýdyń nátıjesinde onyń dúnıetanymyn qalyptastyrady.
Ana - tiliniń taǵdyry otbasynan bastalady. Rýhanı baılyq dúnıetanym, túsinik, rýh, ıman otbasynan osy túsinikterdi ana - tili arqyly halyqtyń sarqylmas mol rýhanı qazynasynan sýsyndasa, ózimizdiń dástúrli ulttyq dúnıetanymymyzdyń arnasynda álemdik órkenıet jetistikterin ıgerip tereń meńgersek, eshkimge esemizdi jibermeıtin dárejege jetsek, onda derbes el retinde nyq turamyz. Qazaq halqy balany dúnıedegi barlyq asyldan joǵary baǵalaǵan, bolashaǵyna, armanyna baǵalaǵan. Sondyqtan da halqymyz «Balaly úı - bazar, balasyz úı - mazar» dep asyl sózin arnaǵan.
Qazirgi ýaqytta bala tárbıesiniń tabysty bolýy ata – analardyń tájirıbesine, kásibı sheberligine, yntymaqtastyǵyna, otbasy músheleriniń ózara qarym – qatynasyna, kózqarastarynyń jáne maqsattarynyń birligine baılanysty. Ol úshin ata – analar kúndelikti ómirde balalarynyń minez – qulqyna, qajetti qasıetterdiń qalyptasýyna nazar aýdarýdy, tárbıe úrdisinde teris qylyqtardy boldyrmaýdy oılastyrýy shart. Otbasynda tárbıe isimen aınalysý úshin, eń aldymen ata – ana óz ómirin, óz isin durys uıymdastyra bilýi qajet.
Balanyń kóp ýaqyty sábı shaǵynan bastap otbasynda ótedi. Onyń ómirin, is - áreketin, demalysyn birqalypty uıymdastyryp, rettep otyrý úshin qajetti jaǵdaı kerek. Al jaǵdaı utymdy kún yrǵaǵy negizinde jasalady. Kún yrǵaq – bul ómir tártibi. Al bala óz mindetin qashan da oryndaýǵa tyrysady. Otbasynda bala ár nárseni estıdi, kóredi, qalaı ómir súrý kerek, ózin - ózi qalaı ustaı bilý kerek, jaǵymdy, jaǵymsyz minez – qulyqtardy baıqaıdy. Sondyqtan ata – ana balaǵa úńile qarap, únemi baqylap bala jan dúnıesine oń áser etetin is - áreketterdi daǵdyǵa aınaldyrý kerek.
Ata — ana — bala tárbıesindegi basty tulǵa. Sondyqtan áke de, sheshe de balalarynyń jan dúnıesine úńilip, minez - qulqyndaǵy erekshelikterdi jete bilgeni jón. Balalarmen áńgimeleskende olardyń pikirimen de sanasyp otyrǵan oryndy. Óz balasymen ashyq sóılese almaı, syrlasa bilmeıtin ata — analar «Ekeýmiz de jumystamyz, keshkisin úı sharýasynan qol tımeıdi, balamen sóılesýge ýaqyt joq» degendi aıtady. Bul durys emes. Balamen sóılesýge tipti arnaıy ýaqyt bólýdiń qajeti joq. Áke men sheshe ul - qyzdarmen úı sharýasynda júrip - aq áńgimelesip, oı bólisýge nege bolmasqa.
Balany mektepke aparyp alyp qaıtar jolda syrlasyp áńgimelesýge bolatynyn esten shyǵarmaǵan jón. Bala mektepte bolǵan jaıdy áńgimelep, dostary jaıly oı pikirimen bóliskisi keledi. Balaǵa ýaqytym joq dep tıyp tastamaı, suraqtaryna jaýap berip óz pikirińizdi ortaǵa salsańyz ol balanyń oıynda durys pikir qalyptastyrady.

Bala degenimiz – bolashaq. Balalarymyzdy qalaı tárbıelesek bolashaǵymyz solaı bolmaq. Keleshegimizdiń qojasy balalarymyzdy bilimdi de mádenıetti, tárbıeli de ádepti, kishipeıil de qarapaıym etip tárbıeleý óz qolymyzda.
«Ul tárbıeleı otyryp, jer ıesin tárbıeleımiz, qyz tárbıeleı otyryp, ultty tárbıeleımiz». Otbasyndaǵy tárbıe árbir músheniń ózin - ózin saqtaý, urpaqty jalǵastyrý, ózin - ózi syılaý qajettiginen týyndaıdy. Otbasynda adamnyń jeke basynyń qasıeti qalyptasady. Balany durys tárbıeleý otbasynda, aldymen, januıa jaǵdaıy, onda qalyptasqan on moraldyq - psıhologıalyq ahýal, tatýlyq pen ózara túsinistik, súıispenshilik pen syılastyq, aýyzbirshilik, otbasy músheleriniń bir - birine degen qurmet sezimderi, ıaǵnı, otbasyndaǵy kirshiksiz taza, móldir kóńil - kúıi tikeleı yqpal etedi.
«Adamǵa eń birinshi bilim emes, tárbıe berilýi kerek, tárbıesiz berilgen bilim adamzattyń qas jaýy, ol keleshekte onyń barlyq ómirine apat ákeledi»- deıdi Ál - Farabı. Sonymen qoryta kele, jas urpaqqa tálim tárbıe berýdi qoǵam bolyp, ustazdar qaýymy bolyp, eń bastysy ata - analar bolyp qolǵa alsaq bolashaǵymyz jarqyn bolmaq. Balalarymyzdy otansúıgishtikke, ata - baba salt - dástúrin qurmetteıtin urpaq tárbıeleý barshaǵa birdeı mindet.

 

---