InfoHub Logo

Túnerip qara túndeı Kópeı sopy

Kelmedi kópten beri kóńil qoshy.

Kóp jortqan aıaǵyn bir shaldyrad,

Degeni ótkenderdiń sirá osy.

Áıtpese...

Sandaǵan jyl saýda qylǵan,

Kóz aldyn

Tumshalar ma ed qalyń tuman?

Igilik baı, Qońyrqylja tóre,

İrgesin salmas pa ed aýlaq munan?

-Kópeke, Kópeke, - dep sandaǵan baı,

Esimin elge jaıǵan patsha Qudaı.

Ańdamaı shalys basqan bir qadamy,

Áp-sátte kórmeımisiń qyldy jurdaı.

Óz malyn aparǵan ed Qaraótkólge,

Saýdamen barǵan ed talaı jerge.

Qyzmet qyp Ahmet, Jáýdir saýdagerge,

Sharlaýmen Túrkistan, Tashkent  qalalaryn

Taǵy da talaı-talaı qalalarda

Atynyń-oıqastaǵan izi qaldy.

Bitken mal, etken eńbek tókken terge,

Saýdasy sátsiz bolyp qaıtqan-dy bul

Bazardan el jıylǵan bop qara jer.

Arzanǵa bermeı malyn eregesken,

Shyqpaǵan esh nátıje qur egesten.

Malyn aıdap aýylyna qaıtqan edi,

Sol jylǵy taýyq juty shyǵar ma esten?

Júz sıyr, tórt júz qoıdan tuıaq qalmaı,

Jiberdi «á» degenshe sol jut jalmaı.

-Qaıyrsyz bul dúnıeni qoısańshy endi,-

Tańyr qap degen eken Sopy,- Alla-aı!

                    

             -2-

Sógilip qar kóbesi kóktem jetti,

Meńdegen aýyr oıdan kókirekti.

Kópeı sopy qaljyrap,

Qalǵyp ketti.

«Ata, atalap» tolassyz shyqqan bir ún,

Qulaǵyna Sopynyń kelip jetti.

Kózin ashsa,

Júsibi qasynda tur.

Ýyljyǵan júzinen shalqyǵan nur.

-Qulynym, qarashaǵym, Júsibim,- dep,

Talaı kúnnen júrgen ol jany júdep.

Qushaǵyna ap ıiskep erkeletti,

-Tiri bolsam, oqytam sen tentekti.

Baılyq emes adamǵa bilim joldas,-

Aýzynan degen sóz shyǵyp ketti.

Osy sózdi Ulbala estip qalǵan,

Deı almady erine munyń arman.

Áıel úshin erine qarsy kelý

Bezýmenen teń edi uıat-ardan.

                          

          -3-

Birer kún barlap kelmek eldiń jaıyn,

Kópekeń erttep minip kúreń taıyn.

Baıanǵa kete bardy attanyp ol,

-Táńirim, óziń ońǵar bere gór jol.

Syıynyp bir Allaǵa, arýaqqa,

Sopynyń tanystary Baıandaǵy.

Mán-jaıdy bilgeninshe baıandady,

-Baıannan deıdi meshit  salynady,

Qaı jerden oǵan oryn daıyndady?

Kópekeń surap bárin anyqtady.

-Bárekeldi, eken ǵoı anyq bári,

Al endi osy araǵa jaqyn mańnan

Úı bar ma satylatyn?

Saýalyna Kópeıdiń qulaq salǵan,

Bireý turyp: -Bar,- dedi,- ózi áne.

-Úıińdi kórset dedi , tamyr, káne,

Sol úıdiń aldydaǵy ornyn satyp,

Kóshirtti álgi úıdi ol qulatyp.

 Aǵashtan úı saldyrmaq  solqyldatyp,

Úlgimen kórip júrgen ózi unatyp.

                                  

               -4-

Baýyrynda Kúıeýshoqy panalaǵan,

Talaılar Sopy atap aǵalaǵan.

Kópekeń Júsibine qol sozatyn,

Byldyrlap ústel janyn jaǵalaǵan.

Sabalap ákesiniń betin basyp,

Tańdana bir qaraıtyn kerip qasyn.

Balasy kúnnen-kúnge minez taýyp,

Bul tusta tili shyqqan sóıleıdi anyq.

Qyzyltaý bıiginen kózin almaı,

Qoıatyn oǵan suraq qyzyq talaı.

-Ana arqar,- degen edi ol birde oǵan

Tur nege tas basynda, tur ottamaı?

-Á, ol ma? Arqarlardy kúzetedi,

Al ózi dem almaıtyn bolar tegi.

Ol jaǵyn bile almadym mende tegi.

-Dem almaıd, jaıylmaıdy qyzyq eken.

Emes pe, áke, aıtshy bul ertegi?

-Kim bilsin, degenine kúlip bunyń

Táptishtep suraǵanda arqar syryn.

Kópekeń kádimgideı abdyraǵan,

Júsipke bilmeımin dep aıtty shynyn.

Qyzyltaý qıasynan qanat qaqqan,

Kók álemin qalyqtap juldyzsha aqqan.

Búrkittiń aparshy dep uıasyna

Qıǵylyq sap úı-ishin tańyrqatqan.

-Ósken soń ańshy aǵańmen barasyń,- dep

Kópekeń aldap-sýlap amal tapqan.

                                 

         -5-

Sopyǵa

Piradarlar kóp keletin,

Kún uzaq áńgimemen ótkeretin.

Solardyń tóńireginde júrgen oınap,

Qonaǵy ákesiniń ketkennen soń

-Áke,- dep aldyna kep jaıǵasatyn,

Qonaqtyń kelip ketken atap atyn.

-Ataǵa, siz Alla bir,

Paıǵambar Haq  dedińiz ǵoı,

Bul oǵan sizdiń aıtqan sózińiz ǵoı.

-Iá, dál solaı dedim, balam,

Aıtaıyn onyń mánin endi saǵan.

Jeti kúnde jer- kókti jaratqan,

Qarańǵylyq pen jaryqty

Álemge baıtaq taratqan.

Bir Alla,

Al Muhammed Ǵ.S. elshisi,

Bir Allanyń uly dosy ol kisi.

Dúnıege kelgen sońǵy paıǵambar,

Álemge baıtaq ıslam dinin jaıǵan bar...

Degende balanyń júzi jaırańdady,

Jadynda paıǵambardyń qalyp aty.

Sol kúnnen tanysam dep shartarapty,

Qushtarlyǵy oıanyp, sanasy artty.

                      

           -6-

Sol kúni taǵy Kópekeń

Ketken edi Baıanǵa,

-Oralam dep taıaýda.

Kúnder ótti arada,

Ákesin kútip dalaǵa,

Úıden jıi shyǵady.

Mazasy ketip balada,

-Ákeńniń isi kóp qalada,-

Degeni de sheshesiniń

Qonbaı qoıdy sanaǵa.

-Sondaı kúnniń birinde

Kıimi de, túri de

Kelispeı qalǵan teginde

Bir shal kelip qonjıdy

Kópekeńniń tórine.

-Ata,- dedi bul sol shalǵa,-

Saýysqan jıi qonady,

Usha-usha qanaty

Talyp sharshaı ma

Toptasyp nege ushpaıdy?

Basqa qustar jyly jaqqa ketkende,

Saýysqan nege qystaıdy?

Shal sonda:

-Kelin,- dedi,-

Tur eken balań bolǵaly.

Tańdanǵan túri sondaǵy,

Kóz aldymnan ketpedi,

Qara keshke jetpedi.

Júsip qatty qysyldy,

Qol tıgizbeı denesi

Kúıip-janyp ysydy.

Sol bir sátte

Shaldy esine túsirdi.

Qulaǵyna shalyndy

At tuıaǵynyń dúrsili.

Esik qaqty álden soń

Kópekeńniń ózi de.

-Keldińiz-aý kezinde,-

Degeninde Ulbala.

-Aman ba?- dedi,- Júsip aman ba?

Aptyǵyp kúıip, pisip:

-Kózi tıdi balańa,

Piradardyń anada

Kelgen saǵan,- dedi ol.

-Mal bitkendi qurtqan sol,

Endi balańa...

Qyzýy artqan Júsiptiń

Belgisi bar ushyqtyń

Qınalǵany baıqalad,

Qysqan boıyn qusyqtyń.

Denesiniń qyzýy

Bir basylyp, bir artyp,

Kóz aldy jatyr munartyp.

-Áke, dedi álden soń,-

Keldiń be?

Meniń aýyryp qalǵanymdy

Kórdiń be?

-Áı, Ulbala,

Sandyqta shóp bar edi qarashy,

Beri ákel, taptyń ba?

-Osy shóp-aý, shamasy,-

Dep bir ýys shópti usyndy.

Ákel dereý qaınatyp,

Kıimin sheship jaıǵasyp,

Bir Allaǵa syıyndy.

-Ber balaǵa shaı qasyq.

-SHaly qurǵyr...

-Ashytpa deımin mıymdy.

İshti bala.

Azdan soń

Kózi ilindi,

Shypshyǵan ter bilindi.

-SHaldan keldi kózi onyń...

Kesiri aqyr bul sonyń.

-Áı, dedi sonda Kópekeń,-

Malyńa da ulyńa,

Shashylǵan tekke pulyńa,

Kóziń jetpeı qaralap

Jazyqsyz janǵa urynba!

Obaly bar munyń da!

Al kóz tıý qazaqtyń

Kóne  yrym-jyrymy,

Babadan mıras burynǵy.

Onymen  joqqa shyǵarman,

Jutaǵan juta malyńa,

Qanshama jurt jutqa shalyndy.

Hadıstiń kózi tıse eger,

Qurbandyqqa shalýdy.

Baılar qolǵa almas pa?

Kózi jaman pirádar

Bassyz sorlap qalmas pa?-

Degende kúlip Ulbala:

-Jazyla ma bul bala?-

Dep Kópeńnen suraǵan.

Daýsy shyqty sol sátte

Júsiptiń sý suraǵan.

-Eki-úsh kún tamaq ishpediń,

Sútti myna jut qane,-

Dep Júsiptiń kóńilin

Ózderine burǵan-dy.

Kúńgirt tartqan kóńilderi

Bir-aq sátte nurlandy.

Qos muńlyqtyń júzinen

Qýanysh lebi shalqydy.

Jarqyrǵanyn Alashtyń

Kómeski tartpas altyny.

Ol sátte eshkim sezbedi,

Bas kótergen Júsipke

Qadalǵan edi kózderi.

 

         -7-

-Kóshemiz,- dedi Kópekeń,-

Qyzyl aǵashqa kóshemiz.

Bilmeımin men ózgeni

Qyzyl aǵash pen Baıannyń

Bes shaqyrym arasy.

Kópekeńdi Allanyń

Jarylǵaýyn qarashy.

Dál sol jyly sol tusta

Beske kelgen balasy.

Baıanda eski medirese

Aıqara ashyp esigin.

Najmeddın haziret

Terbegen bilim besigin.

Jan-jaqtan shákirt jınady,

Qulaǵy shalǵan Kópekeń

Júsibin ertip Haziretke

Barmaq bolyp jınaldy.

Odan buryn Kópekeń

Álipbıdi tanytqan

Erke bala tek, átteń,

Shala oqyp, shala uqqan

Sekildi buǵan kóringen.

Kekirelep keı-keıde

-Oqymaımyn!- dep jerigen.

Molda emessiń sen,- deıtin,

Molda bolmaıd kóringen.

Dalaǵa laq-laq qashatyn,

Shyny kerek, mundaıda

Kópekeń tipten sasatyn.

Sol bala erip sońynan,

Medresege engen-di.

Bastaı kór óziń ońyńa,

Bir Alla edi sengeni.

Júsipke kezek keldi endi,

Hazirettiń tyńdap saýalyn

Múdirmeı jaýap berdi endi.

-Sopy,- dedi Haziret,-

Zerek eken bul balań

Balasyndaı Buqaraı Sháriptiń

Aıatty durys oqydy.

Shatastyrmaı áripin,

Ǵıraǵaty da qısyndy.

Qulaqtan ketpes án tektes,

Kúmbirlegen kúı syndy,

Dep shattanyp súısindi.

Sonan soń sál-pál tolǵanyp,

Háptıek Qurandy qolǵa alyp,

Bulardy estip úırened.

Shar kitapqa salsam súırelep,-

Dedi de buǵan jymıyp:

-Bir Allaǵa syıynyp,

Ruqsatymdy berem men .

«Shar kitapty oqyǵan,

Bar kitapty oqıdy». 

Estigende bolarsyń

Bul maqaldy sen elden.

Saýaty artyp balanyń,

Maqurym qalmas ónerden.

-Inshalla,- dedi Sopy da,-

Sózińizge senem men.

Jalǵyzymnyń bıligin

Ózińizge berem men.

                  

             -8-

Ár sózin Hazirettiń kórip yrym,

Baqytty jan joq edi budan búgin.

Jóneldi Qyzyl aǵash qaıdasyń dep,

Jeteıin anasyna,

Rıza bop balasyna.

Paqyrdyń kóńili jaılansyn,

Zar jeldirtip jóneldi atyn tipti.

Sol sátte artynan bir dybys shyqty,

Jalt qarasa, artynda uly keled,

Kim kórgen dál osyndaı jyndylyqty.

Aqyryp at baýyryna aldy dersiń,

Qamshyny Júsipke endi saldy dersiń.

Medreseniń aýlasynan zyp bergen-di,

Bir sátke Sopy toqtaı qaldy dersiń.

Sonan soń attyń basyn keri burdy...

Eki qysta shar kitap támamdalǵan,

Júsip ony zaýlatty jattap alyp.

Kóp bala heptıek Qurandy

Úırene almaı jatqanda ólip-talyp.

Bul tusta Qamalıden Haziret te

Ombydan Baıanǵa kóship kelgen.

Haziretke Sopy  kep sálem bergen,

Balany kózi shalyp sońyna ergen.

-Balańdy oqytasyń ba basybaıly,

Joq álde? - dep...surap kórgen.

-Nıetim ómiri bolsa oqytpaqpyn,

Sol úshin bolyp júrmin alashaqpyn.

-Bıdannan onda muny bastaıyn,

Kórermiz artar júgin bolashaqtyń...

Al bala estigen sát bolashaqty,

Degendeı men ózinen alashaqpyn.

Júre berdi ilimge endeı enip,

Onymen bilim qýǵan talasad kim?

Hazirettiń aýzynan shyqqan lebiz,

Bolsa da ulan-ǵaıyr beıne teńiz.

Alar ed á degennen Júsip qaǵyp,

Eńbekpen degen ras bilim egiz.

Haziret úıretedi qushtarlanyp,

Al Júsip kúnnen-kúnge qanattanyp.

Qyzyltaý qıasynyń sol qyranyn,

Bul kezde Baıan halqy aldy tanyp.

«Qozy kórpesh», «Tarǵynnyń» dastandaryn

Jazyp alyp jattady qoımaı bárin.

Sulý sózge shóldegen Baıan halqy,

Tal boıyna sińirdi talmaı nárin.

Qashanda jurt aýzynda sóz jata ma,

Balalardan bul habar jetti ataǵa.

«Kún edi aǵa Sultan sol kúnde endi,

Baıantaý qalasyna Musa keldi.

Aldyna kórem dep aldyrǵan-dy

Tynbaspen jazǵan Máshhúr qaqsaı berdi».

Sózi bul Máshekeńnen jetken bizge,

Biz daǵy kóne tartqan tústik izge.

-Myna Máshhúr bolatyn bala eken dep

Ony men tapsyram depti sizge.

-Eı, Sopy, bul balany jaqsy baq!- dep,

-Jurt aldynda balańa úki taq!- dep

Qaqqaı dep Qudaı muny kóz ben tilden,

Sol jerde Musa myrza lepes qyldy.

Qamar haziret bıbisi,

Elge syıly bul kisi.

Bıbi Márıam dese bolar,

Áıelderdiń úlgisi.

-Musa myrza, úki taq,-

Degenin estip sol bir shaq

Jalǵyz qyzynyń

Úkisin qadap bórkine,

Súısine qarap turypty,

Júsiptiń bir sát kórkine.

Sol jaıdy Máshhúr Júsip kóp jazady,

«Solardyń sonda túsken mahabbaty,

Súısingen artylýmen jan lázzaty.

Erden pirden iltıpat nazar bolyp,

Máshhúrdiń jurt aýzynda qalǵan aty»

                                 

            -9-

Sol Máshhúr

Kelgen tusta toǵyz jasqa,

Aınalǵan áke sózi buljymasqa.

Qaladan Haziret endi kóshti elge,

Qunanǵa mingizip ap bir kók qasqa,

Máshhúrdi Kópeı Sopy alyp jetti.

Tasqyn bilim jaılaǵan kókirekti,

Bul tusta bir Allanyń yqylasymen

Máshhúrdiń aýzynan nuryn tókti.

Talantyn tanytqandaı tasqyn sezim

Baýraǵan baıtaq jatqan Baıan jerin.

Bar joǵy toǵyzdaǵy Máshhúr Júsip,

Talaıdyń shyqqan edi basyp tórin.

Mustafa bolys, Musa dýanbasy,

Uıyǵan alty alashtyń kári-jasy.

Mustafanyń ustaǵan moldasy bar,

Molda Júnis Máshhúrge ushyrasty.

Úı toly balalarǵa  sabaq bergen,

Júkeńnen kórdi me eken minez kerdeń?

Biri shákirt dese de, biri molda,

Ekeýi jaraspady salǵan jerden.

Aıtysyp shákirtterin yqtyrǵan soń,

Aldynda aıbyn tastap tik turǵan soń,                                                                     

Máshhúrdi molda Júnis aıasyn ba?

Toqtady aqyrynda kózin shuqyp,

Bilimsiz ekendigin uqtyrǵan soń.

Bala Máshhúr bulaqtaı aqqan edi,

Dáleldi san alýan tapqan edi.

Haziretten estigen jat sózbenen,

Beısharanyń aýzyn japqan edi.

Alaıda eı seni me degenderdi

Taman bala sazaıyn bergen edi.

Alyp uryp oqýdan shyqqan soń,

Túıe bastyń kókesin kórgen edi.

Aq tánine talaıdyń qoly tıgen,

Táńirdiń jarylǵaýyn qulyn súıgen

Kór osydan

Sol jandar tepkilegen tezekteıin,

Tik turyp aldynda onyń basyn ıgen.

                        

             Túıin

Máshhúrge talant bergen patsha Qudaı,                                                   

Kóldeneń tartady endi syryn udaı.

Ata-ana meıiriminen jyraqtaý ǵyp,

Qańǵydym oqý oqyp úsh jyl udaı,-

Dep jazǵan.

Máshekeńniń sózi mynaý:

-Bir jerde jyn bar dese, «Oqý» atty

Jalma jan daıarlaıdy ákem atty,

«Tımeshi» -úıde otyrsyn dep aıtpaıdy,

Sheshem qandaı, minezi tastan qatty.

Kózim jasyn Qudaıym ıgen emes,

Jastan maǵan jaqsy oryn tıgen emes.

Bir jyl jatyp bir jerde kelsem úıge,

Sheshem ıiskep betimnen súıgen emes».

Bolsa da jany ústinde balasynyń,

Erkeletip estirtpeı qarashyǵyn.

Ustaǵan bir qalypty tártip tezde,

Atynan aınalaıyn anasynyń,

Men úshin analardyń anasysy ol,

Oǵan áman táńiri nusqaǵan jol.

Talaılardyń balasy óbektegen,

Kóz jasyn erjetkende qylǵanyn kól,

Kóp kórdik siz de biz de jasyrmaıyn.

Ol úshin taǵýymyz basqaǵa aıyp,

Jón emes ekendigin uǵynamyz.

Bar pále ózimizde qyldan taıyp,

Esirtip erkeletken jas balany

Bilimsiz sholjyń qalaı bas bolady.

Ol qalaı Máshhúr tektes shynǵa shyqpaq,

Alashtyń ardaǵy bop asqaraly.

Súısingen jas shákirttiń shalymyna,

İlimdi ulan baıtaq tanýyna.

«Ýaı, Áýlıem!» Damýylda haziret qylǵan lepes,

 Besikten beli shyqpaı turǵanynda.

Haziretten lepeske ıe bolǵan,

Máshhúrden basqa shákirt joq-aý, sirá.

Sol Máshhúr on besinde aqyn bolǵan,

Týra aıtqan taıynbaǵan talaı zordan.

Aq patsha, keshegi ótken keńes daǵy,

«Qap!» degen shyǵaryp ap ony qoldan.

«Áýlıe» keler kúnniń qaýpin sezgen,

Tasalap «qara mesti» qyrǵı kózden...

Qamyn oılap qazaqtyń balasynyń.

Sol mura Táýelsiz el tarıhynda

Tapqanyn aıtý paryz jarasymyn.

Talaıdyń tańdaıynan baly tamǵan,

Jyrlaryn jutyp tynǵan myna jalǵan.

Máshhúrge sonan daǵy tisi batpaı,

Bir Alla onyń sózin saqtap qalǵan.

Eńbegin qolymyzǵa ustap búgin,

Oqımyz Máshhúr syryn,

Máshhúr muńyn.

Sondaıda oralary oıyńa anyq,

Kezinde qarańǵyny qylǵan jaryq.

Allanyń ulylyǵyn bilgen tanyp,

Ózi de Alty alashty shyqqan jaryp,

Ómirde bala Máshhúr bolǵany anyq.

 

Súleımen Baıazıtov

---