InfoHub Logo

Maqsaty: Mektepke deıingi balalardyń mnemokeste arqyly balalardyń sózdik qoryn damytý,este saqtaý qabiletin arttyrý, kórkem ádebıettiń  mazmunyn túsinip suraqtarǵa tolyq jaýap berýge úıretý.

Mindetteri:

• Sózdik qorlaryn baıytý;
• Sózdiń dybystyq jaǵynan durys aıtýǵa úıretý;
• Jumbaqtardy sheshýge, taqpaqtardy jattaýǵa, sóılem áńgimeni qurastyrýǵa úıretý.

Ult bolyp uıysyp, el bolyp eńsemizdi tiktegen kezeńde qolǵa alar isimizdiń biri de, biregeıi de urpaq tárbıesi. Qazaq halqynyń san ǵasyrlar boıy qalyptasqan tili men mádenıetine moıyn uryp, urpaǵymyzǵa tól tárbıe, ulttyq taǵylym berý búgingi kúnniń basty isi. Búgingi  mektepke deıingi uıymnyń tárbıe-oqytý  jumysynyń sapasyn qazirgi kezeńge saı qalaı jaqsartý kerek degende, eń bastysy uıymdastyrylǵan oqý is –áreketiniń  formalarymen onyń qurylymyn jetildirý, oqytýdyń jańa ádis tásilderin jetildirý.

Halyq danalyǵynda bylaı dep aıtylǵan: «Ózge tildiń bárin bil, óz tilińdi qurmette». Bizdiń Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaev ár azamatqa óz tilinde sóıleýge, salt – dástúrin saqtaýǵa múmkindik beredi. Sondyqtan bizdiń respýblıkamyzda turatyn ár halyqtyń memelekettik tildi úırenýge yntasy zor. «2050 baǵdarlamasyna» sáıkes ár qazaqstandyqtar memlekettik tilde sóıleýge mindetti.Soǵan oraı jańa tehnologıalar arqyly balalardyń sózdik qoryn damytýda Mnemotesteniń mańyzy zor.

Mnemokeste (tirek syzba) – este saqtaý qabiletin jeńildetetin jáne qosymsha asosıasıalardy quraýmen este saqtaý kólemin keńeıtetin ár túrli tásilderdiń júıesi. 

Mnemokeste boıynsha jumys júrgizý kezeńderi 3 kezeńnen turady: 
1. Kesteni qarastyrý jáne beınelengen sýretterdi talqylaý 

2. Jalpy sımvoldardan beınelerdi jańǵyrtý, mysaly: Úı – shatyr, qoıan – uzyn qulaqtar t.b 

3. Qaıta kodtaýdan keıin qurastyrǵan sımvoldar beıneler boıysha áńgimeni, ertegini, taqtaqtardy mazmundap ber. 

Mnemokeste mynadaı baǵyttar úshin qoldanylady: 

1. Sózdik qorlaryn baıytý 

2. Sózdiń dybystyq jaǵyn durys aıtýǵa úıretý 

3. Sóılem, áńgime qurastyrý 

4. Áńgimeni qurastyrý 

5. Jumbaqtardy jasyrý jáne jaýabyn tabý 

6. Taqpaqtardy jattaý 

Mnemokestelerdi balanyń deńgeıine baılanysty berýge bolady.

Mnemokestedesımvoldardybeınegeaýdaramyz. Sonda balaǵaqonymdybolady. 

Balalardyńaqyl-oıyna, qabiletterinińdamýynajetýdińbirden – birjoly – ózaratildikqarym-qatynas. Ár balanyńtabıǵıqabiletineskereotyryp, balaǵakómekshiárisúıemeldeýshibolyp, árdaıymjanyndadostyq qarym-qatynasta bolsaq, oqytý mazmunynjańǵyrtýǵa, áritıimdiádis-tásilderdikeńirekqoldanýǵaerkinjolashady. Mektepkedeıingibalalarǵamemleketik tildiúıretýdińbastysharttarytoptajaǵymdypsıhologıalyq klımat, meıirimdi orta, óz ana - tilindetildesýdińqýanýsıaqtyfaktorlarózsebintıgizedi.

Mnemokeste jáne mnemojoldarmen qalaı jumys isteý kerek.

Mnemokesteniń dıdaktıkalyq materıaly belgili bir aqparat jasyrylǵan syzbalar bolyp tabylady. Mnemokestemen jumys isteý tásilderin meńgerý oqytýdyń ýaqytyn birshama azaıtyp, sonymen birge mynadaı mindetterdi sheshedi:

• Basty psıhıkalyq úrdisterdi – este saqtaý, zeıin, beıneli oılaýdy damytý;
• Aqparatty qaıta kodtaý, ıaǵnı abstraktyly tańbalardy beınelerge qaıta qurý.

Mnemokesteler taqpaqtardy jattaǵan kezde erekshe tıimdi. («Oıynshyq, «Otan», «Bizdiń balabaqsha», «Baǵdarsham»)Onyń mazmuny mynada: ár sózge nemese kishkentaı sóz tirkesine sýret (beıne) oıdan shyǵarylady. Osylaısha, barlyq taqpaqtar syzba túrinde beınelenedi.

Budan keıin bala grafıkalyq beıneni qoldana otyryp, este saqtaý arqyly taqpaqty bútindeı dybystaıdy.

Taqpaqty jattaýǵa úıretý úshin kerek sýretterdi qoldaný balalardy qyzyqtyrady, uıymdastyrylǵan oqý is –áreketin  oıynǵa aınaldyrady.

Sýrettermen ilese júretin taqpaqty tyńdaǵannan keıin bala ony birshama tezirek este saqtaıdy. Aldymen tańdalǵan taqpaqqa tirek sýretterin iriktep alý kerek (ár bir jolǵa). Sýretter aıqyn tanylatyndaı bolýy qajet. Ony oqyǵannan keıin balalar tirek sýretteri boıynsha aıtyp beredi.

Bastapqy kezeńde tárbıeshi daıyn syzba josparyn usynady. Úırete kele bala óziniń syzbasyn qurý úrdisine de belsendi qosylady.

Sózdik qordy baıytý, jańadan úırengen sózderdi turaqty qoldanysqa túsirý, sóıtip, sózdik qordyń mazmuny jaǵynan baıyp, belsendiligi artyýy tárbıeshiniń  ádiskerlik sheberligine, balalarmen jasalatyn jumystyń mazmunyna tikeleı qatysty bolady. Sondyqtan ár taqyryp boıynsha jasalǵan tirek syzba arqyly balalardyń tilin damytýda jaqsy nátıjege jetýge bolady.Tirek syzba arqyly balalar sýret boıynsha áńgime qurastyryp,«Meniń Qazaqstanym», «Tórt mezgil», Jemister – kókenister, Súıikti qustarym, Súıikti janýarym) óz betinshe jumys isteýge daǵdylanady, saýatty sóıleýge, kele-kele oıyn mazmundap aıtyp berýge úırenedi.Eń bastysy balanyń tirek syzba arqyly til úırenýge degen qyzyǵýshylyǵy artyp, baǵdarlama boıynsha úırengen sózderdi turaqty qoldanysqa túsire alatyn dárejege jetedi.

---