InfoHub Logo

Jerdegi ózgeshe oıyqtarǵa nazar salyńyzshy, bular ne dep oılaısyz? Áńgimeni bul jyryqtardyń qashan paıda bolǵanynan bastasaq. Olar 3000 jyl buryn - parsylardyń grektermen soǵysynan buryn salynǵan. Bul qurylymdar káriz nemese qanat dep atalady jáne ol qazirgi Iran aýmaǵyndaǵy Gonabad qalasynan oryn tepken. 

Káriz - sol ýaqyttaǵy mańyzy zor ónertabystardyń biri sanalady. Bul sý tartý júıesi jerasty sýlaryn jınap, ony qalalar men sýlandyrý kanaldaryna tasymaldaýǵa qabiletti. Osynyń arqasynda Parsy eli qurǵaqshylyq klımat jaǵdaıynda ómir súrip, damyǵan.

Gıdrotehnıkalyq júıede jerdiń ústińgi qabatyndaǵy sýlar jınalatyn negizgi qudyq, qandaı da bir naqty orynǵa sý tasymaldaıtyn týnelder júıesi, ylǵaldy kondensasıalaýǵa múmkindik beretin jáne barlyq baǵyt boıy jeldetetin vertıkaldi uńǵymalar bar.

Budan basqa, jerasty sý taratqyshy ylǵaldyń býlanýyn aıtarlyqtaı tómendetedi.

Gonabad káriziniń uzyndyǵy 33,113 metrdi, tereńdigi 427 metrdi quraıdy. Bul qurylystar fızıka, geologıa jáne gıdravlıka zańdaryn qoldaný arqyly salynǵan. Al, bul – parsylardyń damý deńgeıiniń joǵary ekendiginiń dáleli. 2007 jyldan bastap Gonabad kárizi IýNESKO-nyń Dúnıejúzilik muralar tizimine engizilgen.

Sýdy osy jolmen alý tásilin kóptegen halyqtar paıdalanǵan. Mundaı kárizder Marokkoda, Aljırde, Lıvıada jáne Aýǵanstanda kezdesedi. Sondaı-aq, Evpatorıa men Qyrymda da bar. Bir kezderi olardy armándardyń turǵyzǵany belgili.

Segiz myń jyl buryn Kópettaýdyń (Kopetdag) taý baýraıynda taýdan bastaý alyp, aǵyp jatqan ózender men bulaqtardyń sýyn paıdalana otyryp, sýarmaly eginshilikpen aınalysa bastaǵan. Keıinnen egin sharýashylyǵynyń damýy men úzdiksiz ilgeri basýy - jańa sý kózderin talap etti. Ol – kárizder boldy.

Zertteýshilerdiń pikirinshe, Ońtústik Túrkimenstan aýmaǵy men Irannyń soltústik aımaqtarynda alǵashqy kárizder bizdiń zamanymyzǵa deıingi I myń jyl buryn paıda bolǵan. Túrikmendik ańyzdarda kárizderdiń qurylysy Aleksandr Makedonskııdiń dáýirimen tuspa-tus keletindigi baıandalady. Kóne tarıhshy Polıbıı Ońtústik Parfıadaǵy kárizder týraly habarlaǵan. Ol «osy tóńirekke bulaq sýyn» kim tartsa, sol adamnyń bes urpaqqa deıin búkil oblysty paıdalana alatynyn atap ótken. Jáne bul kezdeısoqtyq emes.

Káriz – jerasty galereıasyna qosylǵan qudyqtar júıesin quraıtyn kúrdeli gıdrotehnıkalyq qurylym. Tereńdigi birneshe júzdegen metrge deıin jetetin, al galereıasynyń uzyndyǵy shaqyrymdy quraıtyn káriz qurylysy kóp beınetti talap etetin is sanalady.

Sonymen qatar, sheberler qudyqty tómennen joǵaryǵa qaraı qazǵan. Al, bul óte qaýipti jumys, sebebi qazyp jatqanda úıindiniń astynda qalyp ketý jaǵdaılary jıi kezdesken. Bir kárizdiń qurylysyna uzaq ýaqyt jumsalǵan, tipti on jylǵa deıin sozylǵan. Biraq, onymen aǵyp keletin sý ondaǵan gektar qunarly jerdi sýarǵan.

Bas sheber – káriz jasaýshynyń qolastynda 4-5 kómekshisi bolǵan. Qudyqtar men jerasty galereıasyn salý kezinde qarapaıym quraldar paıdalanylǵan: qaıla, shaǵyn kúrek, qorǵanys taqtasy, arnaıy bas kıim, bylǵary qap, sheberlerdi joǵary kóterip, tómen túsiretin kezde qoldanylatyn aǵash shyǵyr, topyraq salynǵan qaptar, qural-saımandar jáne t.b.

Qudyqtyń tereńdigin bas sheber qarapaıym deńgeıdiń (salmaq bergishi bar arqan) kómegimen anyqtap otyrǵan. Qudyqtyń dıametri 1 metrden aspaıtyn bolǵan, al galereıanyń bıiktigi ádette 1 m 30 sm-dan 1 m 50 sm-ǵa deıingi aralyqta bolǵan. Eni 80 santımetrge deıin jetken.  Qudyqta aýa jetkiliksiz bolǵan kezde usta oshaǵy ornatylǵan jáne qamys tútiktiń kómegimen galereıaǵa aýa berip otyrǵan. Qudyqtardyń ara qashyqtyǵy 20-30 metrdi quraǵan, ony sheberdiń ózi anyqtap otyrǵan. Jańa kárizderdiń qurylysy men jóndeý-qalpyna keltirý jumystary uzaq jáne qajyrly eńbekti ǵana emes, káriz jasaýshy sheberlerdiń aıryqsha biliktiligi men qaısarlyǵyn talap etken. Sheberler men olardyń kómekshileri úlken kúshke ıe bolǵan. Buǵan tastardyń kólemi dálel bola alady. Keıbir tastardyń kólemi  120 h 70 h 50 sm-ge deıin jetken. Mundaı aýyr tasty kóterip, ony jerasty galereıasyn bekemdeýge paıdalanylatyn qalaýǵa muqıat ornalastyrý úshin kótergish kran qajet. Bizdiń ata-babamyz ony qalaı jasaǵany – osy ýaqytqa deıin jumbaq bolyp qala bermek. 

Gıdrolog G. Kýrtovezov atap ótkendeı, jerasty sýlaryn káriz júıesi arqyly alý ádisiniń biregeıligi - bul qurylymdar jer asty galereıalary men tik qudyqtar arqyly kúrdeli tizbektermen asa qatty tereńdiktegi sýlardy óndirip, dástúrli qýat kózderin paıdalanbaı, sýlardy ózdiginen jerdiń betine shyǵarýynda.

Shynynda, kárizder taý bókteri men shóleıtti jerlerde aýyzsýdyń jalǵyz kózi sanalatyn. Túrikmender qumdy úıindilerden aman alyp qalý úshin jáne ony jaýlardan jasyrý úshin qudyqtardy kıizben orap qoıatyn bolǵan.

Orta ǵasyrda kárizder Túrikmenstan aýmaǵynda qyrýar kóp boldy. Horasan bıleýshisi Abdýllah ıbn Tahır (830-840 jj.) dinı quqyq bilgirlerine (fakıhterge) káriz boıynsha arnaıy basshylyq qurýdy tapsyrǵan. XI ǵasyrdaǵy avtor Gardızı bıleýshiniń buıryǵymen jazylǵan «Kıtab al-Kýnıı» («Qudyqtar týraly kitap») kitaby onyń el bılegen dáýirinde de, sondaı-aq 200 jyl ótken ýaqytta da qoldanysta bolǵanyn jazǵan. Ókinishke oraı, atalmysh kitap bizdiń zamanymyzǵa jetken joq.

Kárizder Túrikmenstannyń Altyn asyr, Aq buǵdaı, Rýhabat, Geoktepi, Baharly etraptarynda (aýdandarynda) jıi shoǵyrlanǵan. İri kárizder osy ýaqytqa deıin halyqty aýyzsýmen qamtamasyz etip kelgen Baharly etrabynda jumys istep kelgen. Olarǵa Baharlydaǵy, sondaı-aq Dýrýna, Mýrcha, Sýncha, Kelátadaǵy kárizder jatady.

«1882-1890 jyldardaǵy Kaspıı mańy oblysyna sholý» eńbeginde atalyp ótilgendeı, 1890 jyldardyń basynda tek Asqabad ýezinde 17 káriz ben 140 qudyq ornalasqan. Ashhabadtyń ózinde XX ǵasyrdyń 40-jyldaryna deıin tórt iri káriz júıesi jumys istep kelgen. Injener Ia.Taırov 1892 jyly Asqabad ýezinde 42 kárizdiń bolǵanyn jazǵan. Eski kárizder tazartylyp, qaıta qalpyna keltirilgen bolsa kerek.

Qýatty káriz júıesi Bıkrovanyń Akdepe (qazirgi Ashhabad qalasynyń Chandybıl etraby) qalashyǵynda bolǵan. Bul jerde qazba jumystaryn júrgizý barysynda avtor 38 qıraǵan qudyqty tapqan. Bul qudyqtar ońtústik-batys-ońtústik jáne ary qaraı qazirgi avtobanǵa deıin ońtústik baǵytqa qaraı jalǵasyp jatqan. Shamasy, qudyqtar óte kóp bolǵan jáne olar taý bókterinen ejelgi qalashyqqa deıin sozylǵan.

Kárizder óziniń tıanaqtylyǵymen jáne asa kúrdeliligimen tańqaldyrýda. Mysaly, Kóne Mýrcha káriziniń jerasty galereıasynyń bıiktigi 4 metr jáne eni 2 metr! Dýrýndyq kárizder óziniń uzaqtyǵymen tánti etýde. Olar buryn taý bókterinen qumdy shólmen shekarada ornalasqan Shehrıslam qalasyna deıin ondaǵan shaqyrymǵa sozylyp jatqan kúıdirilgen kirpishten jasalǵan sý qubyrymen jabdyqtalǵan.

Káriz sýlary kóptegen sý dıirmenderi men sý tartatyn qurylǵylardyń (shyǵyr) jumys isteýine yqpal etken. Sondaı shyǵyrlardyń biri X ǵasyrda Ferava rabat (Paraý) oblysyndaǵy kárizde kezdesedi. Zertteýshiler bul shyǵyrdy Serdar qalasynyń ońtústik-batysynda ornalasqan Janahyr kárizi dep esepteıdi. Ál-Horezmıge sáıkes, orta ǵasyrda Horasanda jegilgen janýarlardy qozǵalysqa túsiretin shyǵyrlardyń alýan túrleri (dýlab, dalıa, garraf, zýrnýk, naýra, mandjanýn) bolǵan. Derekkózderge súıensek, XX ǵasyrdyń 20-jyldary Ámýdarıanyń ózinde 15 shyǵyr jumys istegen. Onyń kómegimen otyz myń gektarǵa jýyq jer sýlandyrylǵan.

Este qalarlyǵy, túrikmenderde Shahyzenna tabynýshylyǵy – qudyq isi sheberleriniń qamqorshysy degen túsinik bolǵan. Olardyń qurmetine qurbandyq shalynǵan. Káriz jasaýshy sheberler jerdiń betindegi topyraqty alǵannan keıin, jerdi qazýmen qatar baqytsyzdyq kelmeýi úshin Shahyzenna qurmetine adamdardy sadaqaǵa shaqyryp otyrǵan. Sheberler qudyq qazatyn yńǵaıly jer izdeýden bastap jumys aıaqtalǵanǵa deıin Shahyzennaǵa syıynyp, odan sáttilik jiberýin tilegen. Káriz sheberiniń eńbegin ár úlesker sýdyń táýliktegi normasyndaǵy úlesine baılanysty tólep otyrǵan.

Bir qyzyǵy, árbir káriz kóptegen adamdarǵa qyzmet kórsetken. Mysaly, 120 jyl buryn Hýntýsh pen Aınabat dýrýndyq kárizderi sáıkesinshe 95 jáne 143 úı ıelerin, al Kóne Mýrcha kárizi 53 úı ıesin sýmen qamtamasyz etken. Jekelegen eldi mekenderde adamdar káriz isi sheberleriniń tipti esimderin este saqtap qalǵan. Mysaly, Janabat kárizin 160 jyl buryn káriz jasaýshy Ernazar men onyń kómekshisi salǵan.

Rasynda, erekshe halyqtyq gıdrotehnıka ýaqyt óte kele damyp, jetile tústi. Endi, adamdarǵa kómekke qýatty tehnıka men zamanaýı tehnologıa kelgen ýaqytta, ótkenniń qundy tájirıbesi nazar aýdarýdy jáne zertteýdi qajet etedi. 

Aıta ketken jón, gonabadtyq júıe 2700 jyl buryn turǵyzylsa da, qazirgi ýaqytqa deıin jumys istep keledi. Búginde ol shamamen 40 000 adamdy sýmen qamtamasyz etip otyr. Al, bul - az kórsetkish emes.

---