InfoHub Logo

«Nursát» mektepke deıingi balalar mekemesi

Mýzyka jetekshisi: Jamanova Sanıa Orazǵalıqyzy

 

J O S P A R Y

  İ. Kirispe

    Balalar fólkloryn damytýshy negizgi bir sala  –  oıyn.

İİ. Negizgi bólim

    1. Oıyn – balalardyń oılaý qabiletin arttyratyn is- áreket.

    2. Ulttyq muranyń baı qazynasy – halyqtyq ulttyq oıyndar.

İİİ. Qorytyndy.

      Oıyn – balanyń bilim-bilik daǵdysyn  qalyptastyratyn  tárbıe  quraly.

Balabaqsha balalary bolashaq ıesi bolǵandyqtan dúnıejúzilik mádenıetti tanıtyn, óziniń tól mádenıetin biletin, syılaıtyn, rýhanı dúnıesi baı, sanaly oılaıtyn deńgeıi joǵary bilikti bolýy mindetti. Ata-babalarymyzdyń ǵasyrlar boıy jınaqtaǵan tájirıbesin, mádenıetin jasóspirimder boıynda sanaly sińirip, qorshaǵan ortadaǵy qarym-qatynasyn, minez-qulqyn, ómirge degen kózqarasyn, baǵytyn durys qalyptastyrý tárbıege baılanysty.

Mektepke deıingi mekemelerde adamgershilik tárbıesi tárbıeleý jáne bilim berý úrdisinde ár túrli is-áreketter arqyly júzege asyrylady. Olarmen oıynnyń ár túrin uıymdastyra otyryp, bir-birine degen qaıyrymdylyq, meıirimdilik, janashyrlyq, dostyq, joldastyq sezimderdi tárbıeleýge bolady. Al balalardy qorshaǵan ortamen tanystyrý, til damytý, tabıǵatpen tanystyrý, beıneleý óneri sabaqtarynda óli-tiri tabıǵatqa degen súıispenshilik, úlkenderdiń eńbegine qyzyǵý men syılastyq sıaqty adamgershilik sapalary qalyptastyrylady.  

Qazaq aýyz ádebıetindegi, ásirese, balalar fólkloryn damytýshy negizgi bir sala – balalar oıyny. Oıyn – balalar ómiriniń nári, ıaǵnı onyń rýhanı jetilýi men tabıǵı ósýiniń qajetti alǵy sharty jáne halyqtyń saltyn úırenýde, tabıǵat qubylysyn tanýda olardyń kórý, estý, sezý qabiletterin, zeıindilik pen tapqyrlyqtaryn damytady. «Adam órkenıetke beıim bolýy úshin balalyq shaqty bastan keshýi mindetti, eger oıyn men qyzyqqa toly balalyq shaq bolmasa, ol máńgilik jabaıy bolyp qalǵan bolar edi» dep K.Chýkovskıı bala denesiniń damýy men oı-dúnıesiniń órken jaıýy oıynǵa tikeleı táýeldi ekendigin atap kórsetken. 

Qazaq halqynyń jyldar boıy atadan balaǵa jalǵasyp, qalyptasqan ulttyq dástúri, ádet-ǵurpy, tárbıe mektebi bar. Barshamyzǵa belgili, oıyn arqyly balanyń dene qurylysy jetilip, ózi jasaǵan qımylyna senimi artady. Balanyń boıynda oılaý, tapqyrlyq, uıymdastyrýshylyq, shydamdylyq, belsendilik qasıetter qalyptasady. Oıyn degenimiz – jattyǵý, ol arqyly bala ómirge ázirlenedi.

Oıyn – mektep jasyna deıingi balalardyń negizgi is-áreketi. Sultanmahmut Toraıǵyrov «Balalyqtyń qanyna oıyn azyq» dep beker aıtpaǵan. Óıtkeni, oıyn ústinde balanyń bir zatqa beıimdiligi, múmkindigi jáne qyzyǵýy anyq baıqalady. Oıyn mazmuny men túrine qaraı: mazmundy-beıneli, qımyl-qozǵalys, dıdaktıkalyq, qurylys, keıiptendirý oıyndary bolyp bólinedi. Mazmundy-beıneli oıynda balalar oıyn mazmunyn túsinikti etip jetkizýge tyrysady, oǵan qajetti qural-jabdyqtardy tabýǵa talpynady, olardy daıyndaý úshin eńbektenedi, al eńbek ujymdyq is-áreketke biriktiredi jáne shyǵarmashylyq is-áreketke baǵdarlaıdy, balalardyń ózara qarym-qatynasyn rettep, olardyń boıynda adamgershilik sapalardy qalyptastyrady. Bala alǵan rólderine saı keıipkerdiń kıimin kıip, qımylyn, daýys yrǵaǵyn mánerli jetkizýge tyrysady, kórkemdik sabaqtardan (án-saz, beıneleý óneri sabaqtary) alǵan bilimderin paıdalanady, qýyrshaqty uıyqtatý úshin besik jyryn aıtyp áldıleıdi, beıneleý óneri sabaqtarynda jasaǵan ydys, úı jıhazdaryn, qaǵazdan qurastyrǵan zattardy oıyn quraly retinde paıdalanady. Mazmundy-beıneli oıynnyń ereksheligi: ony balalardyń ózderi jasaýynda, al oıyn qyzmeti aıqyn ónerpazdyq jáne shyǵarmashylyq sıpatta bolady. Bul oıyndar qysqa da, uzaq ta bolýy múmkin.

Qurylys oıynynda bala syzyq boıyna ádemi úı qurylysyn jasap, onyń boıaýlarynyń bir-birimen kelisimdi bolýyn qadaǵalaıdy. Qurylys materıaldaryn pishini, túsi boıynsha sımmetrıaly ornalastyryp, olardy kólemi (keń, tar), bıiktigi (bıik, alasa) boıynsha salystyrady. Oıyn barysynda shyǵarmashylyq tanytyp, jańa mazmun oılastyryp, belsendilik kórsetedi. Óziniń jáne joldastarynyń turǵyzǵan qurylystarynyń sapasyna baǵa beredi. Dıdaktıkalyq oıyn barysynda estý, kórý, seziný, qabyldaý sıaqty úrdisteri damyp, balalar mýzykalyq oıynshyqtar men ár túrli sazdyq aspaptardyń dybys shyǵarý ereksheligin ajyratýǵa, zattardy pishinine, túsine, kólemine qaraı irikteýge, ár túrli qımyldardy oryndaýǵa úırenedi. Aýyzsha oınalatyn dıdaktıkalyq oıyndarda suraq, ótinish, kelisimdi bildiretin daýys yrǵaqtaryna elikteý qabiletteri jetiledi. Ertegi nemese áńgimeniń mazmuny boıynsha bólek-bólek sýretterdi paıdalanǵanda olardy belgili bir tártippen jınaý úshin baıqaǵyshtyq pen tapqyrlyq kórsetedi. Qımyl-qozǵalys oıynynda balalar sanamaqtar, óleńder, taqpaqtar qoldanady. Bundaı oıyndarda balalardyń eptiligi, qımyldyń ádemiligi damyp qalyptasady, keńistikti, ýaqytty baǵdarlaýǵa úırenedi, batyldyq, tapqyrlyq, qaırattylyq, dostyq, joldastyq kómek, tártiptilik, oıyn erejesine baǵyna bilý sıaqty adamgershilik sapalar tárbıelenedi. Bala ómir qubylystaryna, adamdarǵa, janýarlarǵa degen yntasyn, qoǵamdyq máni bar is-áreketke degen qushtarlyǵyn oıyn arqyly qanaǵattandyratyndyqtan, oıynnyń qaı túri bolsyn balalardyń adamgershilik tárbıesiniń damýynda mańyzdy ról atqarady.  

Balanyń ómirge qadam basardaǵy alǵashqy qımyl-áreketi – oıyn, sondyqtan da onyń máni erekshe. Qazaq halqynyń uly oıshyly Abaı Qunanbaev: «Oıyn oınap, án salmaı, óser bala bola ma?» dep aıtqandaı balanyń ómirinde oıyn erekshe oryn alady. Jas balanyń ómirdi tanýy, eńbekke qatynasy, psıhologıalyq erekshelikteri osy oıyn ústinde qalyptasady. Oıyndy zertteý máselesimen tek psıhologtar men pedagogtar ǵana emes, fılosoftar, tarıhshylar, etnograftar jáne óner qaıratkerleri men bala tárbıesin zertteıtin ǵalymdar da shuǵyldandy. Kóptegen balalar jazýshylary bala oıynynyń psıhologıalyq mánin jáne oıynǵa tán erekshelikterdi kórkem beıneler arqyly sýrettegeni de málim.

Adam is-áreketiniń erekshe bir túri – oıynnyń paıda bolýyn zertteýshilerdiń birazy óz eńbekterinde óner jáne oıyn kórkemdik is-árekettiń alǵashqy qadamy dep túsindiredi. Oıynda shyndyqtyń kórinisi, onyń beıneli sáýlesi qylań beredi. Jalpy oıynǵa tán nárse ómirdiń ártúrli qubylystary men úlkenderdiń túrli is-áreketterine elikteý ekeni belgili. Oıynnyń shartty túrdegi maqsattary bar, al sol maqsatqa jetý jolyndaǵy is-áreketter bala úshin qyzyqty. Balalarǵa aqyl-oı, adamgershilik, dene shynyqtyrý jáne estetıkalyq tárbıe berýdiń mańyzdy tetigi oıynda jatyr. Oıyn barysynda balalar ózin erkin sezinedi, izdenimpazdyq, tapqyrlyq áreket baıqatady. Seziný, qabyldaý, oılaý, qıaldaý, zeıin qoıý, erik arqyly túrli psıhıkalyq túısik pen sezim álemine súńgıdi.

Sondyqtan da pedagogıkada bala oıynyna erekshe mán beriledi, óıtkeni oıyn ústinde qalyptasatyn balalyq shaqtyń túısigi men áseri adamnyń kóńiline ómirbaqı óshpesteı iz qaldyrady. Bala oıyn arqyly ózin tolqytqan qýanyshyn nemese renishin, asqaq armanyn, murat-múddesin beınelese, kúni erteń sol arman qıalyn ómirde júzege asyrýǵa múmkindik alady. Sóıtip búgingi oıyn, beıneli áreket erteńgi shyndyq aqıqatqa aınalatyn kezi az emes.

Oıyn mektep jasyna deıingi balanyń jeke basynyń damýyna ıgi yqpal etetin jetekshi, basty qúbylystyń biri deýge bolady. Bala oıyn arqyly óziniń kúsh-jigerin jattyqtyrady, qorshaǵan orta men qubylystardy aqıqat syryn uǵynyp, eńbek daǵdysyna úırene bastaıdy. Bylaısha aıtqanda bolashaq qaıratkerdiń tárbıe joly, tálimdik ónegesi oıynnan bastap órbıdi.

Oıyn men eńbektiń bir-birine uqsas sıpattary kóp, sondyqtan keıbir pedagog-ǵalymdar «jaqsy oıyn - jaqsy jumys sıaqty da, jaman oıyn- jaman jumys sıaqty» dep qarap, bulardyń arasynda aıyrma shamaly degen túıin jasaıdy. Óıtkeni, árbir jas kezinde oıyn tıisti dárejede aqyl men qajyr-qaırat jumsaýdy kerek etedi.Belsendi is-áreket pen kúsh-jiger jumsalmaǵan oıyn, jaqsy oıyn bolyp tabylmaıdy. Jaqsy oıyn da jaqsy jumys ta kóńildi qýanyshqa toltyryp, rahatqa bóleıdi. Demek, osy jaǵynan oıyn men jumystyń  uqsastyǵy baıqalady. Balanyń oıynyńda da belgili dárejede tıisti jumystaǵydaı jaýapkershilik bolýǵa tıis. Olardyń negizgi aıyrmashylyǵy tek mynada: balanyń oıyny naqty materıaldyq rýhanı baılyqty kózdemeıdi, al jumys ondaı ıgilikti  óndirýdiń negizgi joly ekeni aıqyn.

Balanyń qýanyshy men renishi oıyńda aıqyn kórinedi. Oıyn kezindegi balanyń psıhologıalyq ereksheligi mynada: olar oılanady, emosıalyq áseri ushqyndaıdy, belsendiligi artady, erlik qasıeti, qıal elesteri damıdy, munyń bári balanyń shyǵarympazdyq qabileti men darynyn ushtaıdy.

Oıyn ústinde bala beıne ómirdiń ózindegideı qýanysh, renish sezimine bólenedi. Biraq bala odan oıyn ekenin bilmeıdi degen túsinik týmaıdy. Sondyqtan shyndyqtaǵydaı «sóıteıik, búıtip kóreıik» deýi, olardyń «oıyndy oıyn» dep túsinýinde jatyr.   

Osydan kelip oıyn týraly mynandaı  t u j y r y m   j a s a l a d y : 

a) oıyn - tárbıe quraly, aqyl-oıdy, tildi ustartady, sózdik qordy baıytady, ómirdi tanytyp, sezimdi keńeıtedi  t á r b ı e l e ı d i.

á) e r i  k   j á n e  m i n e z  qasıetterin bekitedi, adamgershilik sapany  jetildiredi.

b) u j y m d y q   s e z i m  áreketteri óse túsedi.

v) e s t e t ı k a l y q   t á r b ı e    b e r ý -  ónerdi, kórkemdikti túsindirý quralyna aınalady.

g) e ń b e k    t á r b ı e s i n   b e r ý  maqsattaryn sheshýge múmkindik  beredi. 

d)  d e n e   k ú sh i n i ń   j e t i l ý i n e   k ó m e k t e s e d i - oıyn balany jan-jaqty jarasymdy tárbıeleýdiń psıhologıalyq jáne fızıologıalyq negizderi bolyp tabylady.

Halyq jasaǵan muralar san alýan. Aǵa urpaq óz bilgenin, óz kókeıine toqyǵanyn keıingi býynǵa mıras etip, is-áreket ústinde kózin qanyqtyra berýden bastaǵan. Solardyń biri – ult oıyndary halyqtyń sábı shaǵymen búgingi óskeleń dáýiriniń kýási retinde, adam balasynyń fantazıalyq oı-júıesiniń zańdy jalǵasy retinde ony úıretýdiń tájirıbede paıdalanýdyń úlken bilimdilik, tárbıelik mańyzy bar.

Oıynǵa tek oıyn dep qaramaı halyqtyń asyl qazynasy, bir júıege keltirilgen tamasha tárbıe quraly dep qaraǵan oryndy. Bul pikirimiz jalań bolmas úshin zamanymyzdyń zańǵar jazýshysy, uly oıshyldarymyzdyń biri Muhtar Omarhanuly Áýezovtiń myna bir pikirin eske ala keteıik: «Bizdiń zamanymyzdyń ómir keshken uzaq jolynda ózderi qyzyqtaǵan alýan óneri bar ǵoı. Oıyn degen meniń túsinýimshe, kóńil kóterý, jurttyń kózin qýantyp, kóńilin shattandyrý ǵana emes, oıynnyń ózinshe bir maǵynalary bolǵan». Halqymyz ult oıyndarynda urpaq qamyn oılaǵan, bir júıege keltirilip órnektelgen oı men árekettiń, qupıa fılosofıany túsinýge jeteleıtin adamgershilik úlgi-ónegeniń jelisi bar. Jas bala oıynǵa aldymen úırenýshi, kórýshi óse kele soǵan belsendi qatynasýshy kelesi kezeńdi úıretýshi, jattyqtyrýshy, ulǵaıa kele kórýshi jankúıer retinde qatynasady. Keıingi kezde ult oıyndaryna kóńil bólmeý nátıjesinde, kóbi umyt bolyp, múlde joǵalýǵa jýyq.

Ult oıyndaryn januıa tárbıesinen bastap, balabaqshada túrli tárbıelik sharalarda qosymsha materıal retinde paıdalanyp kelemiz.

Ulttyq muranyń baı qazynasynyń biri – halyqtyń ulttyq oıyndary kóp salaly, kóp qyrly qubylys, ol tek oıyndyq sala emes, máni jaǵynan da balabaqsha tárbıelenýshileriniń rýhanı óresi keń ósip – jetilýine, estetıkalyq mádenıetin qalyptastyrýǵa tárbıeleıtin negizgi quraldardyń biri. Uly pedagog V.Sýhomlınskıı «Oıynsyz, mýzykasyz, ertegisiz, shyǵarmashylyqsyz, qıalsyz tolyq mánindegi aqyl-oı tárbıesi bolmaıdy» deıdi, demek, shákirttiń aqyl-oıy, parasaty ulttyq salt-sanany sińirý arqyly baıı túspek. Fólklortanýshy ǵalym Á.Dıvaev «Qazaq balalarynyń oıyndary» degen eńbeginde adamnyń jas ereksheligin úsh topqa bóledi: «...ómirge kelgennen bastap jeti jasqa deıingi bala, jeti jastan on bes jasqa deıingi balalar, on bes pen jıyrma jas aralyǵyndaǵy jastar...». Osynyń negizinde qazaqtyń ulttyq oıyndaryn úsh topqa bólip qarastyryp, birinshi topqa, sol jastaǵylarǵa laıyqty: «sanamaq, táı-táı, aıgólek, soqyr teke, qýyrmash, alaqan soqpaq, aq serek-kók serek» t.b. oıyndaryn, al odan keıingi topqa: «taqıa tastamaq, tartys, sıqyrly qorjyn, báıge, kókpar, asyq, han talapaı, teńge alý, qyz qýý, oramal tastamaq, aqsúıek, kúres» t.b. oıyndaryn jatqyzýǵa bolady. Mundaı oıyndar balany tez oılaýǵa, tapqyrlyqqa baýlyp, jańa taqyryptardy jyldam meńgerýge yqpal etedi, sóz tirkesine, uıqastyrýǵa daǵdylandyrady. Mysaly, «Soqyr teke» oıyny («Aq sandyq, kók sandyq» Qurast. Sh.Ibraev.A., 1988, 161-bet) arnaıy syzylǵan sheńberdiń ishinde oınalady. 

Júrgizýshi «Tentek tekeni» ortaǵa shyǵaryp, kózin tańabastaǵanda, ol bylaı dep ándetedi:

Qarańǵyda kózim joq,                          

Maǵan jaqyn kelińder,

Tıip ketsem sózim joq,                         

Bir qyz ustap berińder!..

Kózi baılanǵan Soqyr tekeni «» aınala qorshap turǵandar mazaqtap:

Soqyr, soqyr, soqyraq,                       

Totıaıyn salaıyn,

Oń kózińe topyraq,                               

Al, ustap kór, batyrym,

Topyraǵyn alaıyn,                              

Mine, kele jatyrmyn!

dep óleńdi aıtyp bolysymen ár jaqqa qashady, al «Soqyr teke» olardyń birin ustaýǵa tyrysady. Ustaǵan balasy onyń ornyna turady, sóıtip, oıyn jalǵasa beredi. Ult oıyndary – ata-babamyzdan bizge jetken, ótken men búgingini baılanystyratyn baǵa jetpes baılyǵymyz, asyl qazynamyz, sondyqtan ony kúndelikti oqý-tárbıe úrdisinde paıdalanýdyń zamanymyzǵa saı urpaq tárbıeleýge paıdasy orasan zor ekendigi sózsiz. Ulttyq oıyndardyń adamǵa tıgizetin paıdasyn halyq erteden-aq bilgen. Alǵashqy qaýymdyq qurylys, ertedegi taıpalardyń odaqqa birikken dáýirleri ult oıyndarynyń edáýir damyǵan kezeńi boldy. Kóshpeli ómir keship, mal baqqan taıpalardyń kózin ashqannan kórgen teatry da, óneri de, kóńil kóterer qyzyǵy da osy ult oıyndary edi.

Halyq arasynda «Densaýlyq – zor baılyq» dep tegin aıtylmaǵan. Bul arqyly halyq danalyǵy tirshiliktiń negizgi kózi osy densaýlyq ekenin taǵy eskertedi. Adamnyń densaýlyǵy jas kezinen bastap qalyptasýy kerek. Demek, kezinde oıyndardy kóp oınap, júgirip, dalada, taza aýada júrý – jas organızmniń durys ta sergek ósýiniń kózi. Onymen birge búldirshinder oıyn oınaǵan kezde kópshil, Otannyń bolashaq azamaty bolýǵa, halqyna adal qyzmet etýge baǵyt alady.

Qazaq halqynyń sonaý, kóne zamannan bergi negizgi kásibi mal sharýashylyǵy bolǵandyqtan, mal ósirý, mal basyn kóbeıtýi óndiris prosesiniń negizgi maqsaty, sondyqtan da «halyqtyń bar baılyǵy malda boldy». Qazaq halqynyń tirshiliginde tórt túlik (qoı, sıyr, jylqy, túıe) mal sheshýshi oryn alǵan. Búkil ómiri mal ósirýmen ótken qazaq halqynyń etnografıalyq damý erekshelikteri, toı-dýman, qýanyshy men renishi de osy malmen baılanysty boldy.

Amandasqanda da jan amandyǵyn suramaı, mal-jan amandyǵyn suraýy, qazaqtyń tirshiliginiń tiregi, kózi malǵa degen kózqarasynyń erekshe bir sezimmen qalyptasýy boldy. Olardy halyq aýyz ádebıetinde maqulyqtar dúnıesiniń ókili dep uqpaı, adamnyń ómir súrýiniń negizgi tiregi men jan serigi ekendigin shabyttana jyrlaǵan.

Osyndaı ekonomıkalyq qurylystyń negizinde tórt túliktiń qasıeti tek qazaq aýyz ádebıetinde ǵana jyrlanyp qoımaı, barlyq mádenıet pen ónerdiń, sonyń ishinde ult oıyndarynyń damýynyń da negizi boldy, kele-kele negizgi bas keıipkerleri osy tórt túlikten turatyn «aqbaıpaq», «kók sıyr», «túıe-túıe», «soqyr teke» t.b. sıaqty ult oıyndary da damı bastady.

 Bul oıyndardyń barlyǵy derlik qazaq halqynyń tórt túlikti asa bir súıispenshilikpen dáriptep, qadirmen tutyp, janýarlardyń boıynda adam balasynyń qasıetteri bar, sondyqtan jan-janýarlardyń bári birdeı degen uǵymnan baryp shyqqan oıyndar boldy. Ondaı qasıetterdi biri osy oıyndardyń kópshiliginde derlik tórt túliktiń qaı-qaısysy bolmasyn, analyqtarynyń óz tólderin ólimge qımaıtyndyǵyn ańǵartady. Sondaı «Aqbaıpaq» oıynynda, joǵaltqan botasyn izdegen ingen qatty kúızeledi. Aqyrynda botasyn kórip, jany jaı taýyp, botasymen áńgimelese kelip ózin tyqqan urylardyń kimnen jaqsylyq, kimnen jamandyq kórdiń dep, sodan botanyń aıtýy boıynsha ingenniń buıryǵymen oınaýshylar jazasyn alady.

Qazaq halqynyń maldy sonshalyqty qadirleıtin sebebi sol, halyqtyń saıası áleýmettik jáne ekonomıkalyq jaǵdaıynyń damý prosesinde osy tórt túlik arqasynda jeke adamnyń qaı-qaısysy bolmasyn ómirden muqtajdyq kórmedi. Sondyqtan da tórt túlik qazaq halqynyń aýyz ádebıetiniń, óneriniń, mádenıeti men ult oıyndarynyń negizgi keıipkeri.

«Besik jyrynan» bastap ult oıyndarynyń barlyǵy halyq tárbıesiniń kózi. Qaı dáýirdiń urpaǵyna bolmasyn tirshilik jolyna baǵyt siltep, ómirge attandyrady. Halyq jyrlary ata-ananyń balaǵa qoıǵan birinshi senimi, tilek-talaby. Munyń bári balany oınata, kóńildendire, boılaryn sergite júrip aıtylady da, ómirine rýhanı azyq bolatyn ónegeli de iltıpatty sózderdi jas kezinen qulaqtaryna quıa beredi. Al oıyndar bolsa balanyń osy aıtylǵan ónege-ósıet sózderin kúndelikti tirshilikte tájirıbe júzinde iske asyrýdyń quraly boldy. Aıtalyq, oıyn ústinde osy aıtylǵan ónege-ósıet bastan aıaq qoldanylady, osy negizde onyń boıynda adamdyq qasıetter qalyptasa bastaıdy. Demek, oıyn ár túrli áreketke qozǵalysqa, deneshynyqtyrýǵa ǵana tóseldirip qoımaı, ómirdiń rýhanı azyǵy – úlkenniń barlyq qasıetin, ıaǵnı balanyń jan-júıesine áser etetin etıkalyq, estetıkalyq tárbıeni qabyldaýǵa qalyptastyrady.

Ulttyq oıynnyń biri – «Ushty-ushty». Bul oıynǵa eresek balalar men kishkentaı balalar da qatyssa qyzyqtyraq bolady.

Oıyn erejesi : Bir bala ortaǵa shyǵyp jınalǵandardy dóńgelete, ózine qaratyp bir qatarǵa otyrady. Sodan keıin oıynnyń oınalý tártibin túsindiredi. Sóıtip oıyndy bastaıdy. Oıyn júrgizýshi «Ushty-ushty bódene ushty» dep qolyn kóteredi. Sol kezde oınaýshylar tyńdap otyrady da ushatyn zatqa olar da qoldaryn kóteredi. Ushpaıtyn zatty ushty qolyn kóterse, oıyn júrgizýshimen birge qoldaryn kótergen oıynshylar jazasyn tartady. Al ushatyn zatty aıtqanda, qoldaryn kótermeı qoısa onda da jaza tartady. Sondyqtan oıyn júrgizýshiniń ár aıtqan sózine óte saq bolý, qyraǵy bolý kerek.Oıyn júrgizýshi ushatyn zat pen ushpaıtyn zatty uıqastyryp aıtyp oıynshylardy ylǵı da jańyldyryp otyrýǵa tyrysady. Tipti kópshilikke tanys emes qustardyń atyn aıtyp ta, ushatyn jándikterdiń atyn aıtyp ta jańyldyrýǵa bolady. Mysaly, ushty-ushty kekilik ushty, izinshe kekilik ushty, qarǵa ushty – syrǵa ushty, kóbelek ushty – ebelek ushty, taýyq ushty, ýyq ushty, qarshyǵa ushty, qanjyǵa ushty dep jalǵasa beredi.

Aldanǵan oıynshylardyń jazasy óleń aıtyp bı bılep, maqal-mátel, jańyltpash, taqpaq aıtady. Aldanýshylar kóbeıgen saıyn oıyn qyza túsedi, endeshe oıyn júrgizýshi men oınaýshylardyń arasyndaǵy birin-biri ańdaýshylyq ta kúsheıe túsedi.  

Bala oıyndarynyń mazmuny baıyp, túri ózgerip otyrady. Ata-ananyń oılaý, qıaldaý, armandaý qabiletin qalyptastyrý úshin halyq aýyz ádebıetiniń janrlaryn – ertegi, jańyltpash, jumbaqtar, sanamaqtardy aıtyp úıretken. 

Mysaly, «Toǵyzqumalaq» oıyny:

Qyzyqtyrǵan esepshini, oılyny,

Babalardyń bul ejelgi oıyny.

Eki adamǵa teń bólingen mal jaıy,

Oınaý úshin taqtasy bar arnaıy.

Onda bar on segiz uıa – kishi otaý,

Eki qazan – úlken kelgen ishi otaý.

Bir júz alpys eki – barlyq qumalaq

Seksen birden eki oıynshy tur qamap.

Árqaısynyń segiz uıa – oıy bar,

Ár uıanyń dál toǵyzdan qoıy bar.

Eki oıynshy – eki qoıshy kezekpen

Túsiredi uıaǵa qoı eseppen.

Bir-biriniń uıasyna aıdaıdy
Qoı – qumalaq sanyn jiti ańdaıdy.
Uıada qaı jup bolsa qoı – qumalaq
Bári qarsy qazanǵa kep qulamaq.
Solaı talaı qoı qazanǵa túsedi
Esepke ony eki qoıshy tizedi.
Kimde-kimniń qazany tez tolady,
Sol oıynshy utyp shyqqan bolady.
...Qyzyqtyrǵan búginderde oılyny
Mine, osyndaı babalardyń oıyny.
Halyq muǵalimi Baıtoǵaıuly Malqaı bala ómirindegi oıyndy jáne ermekti «ol - balanyń eńbegi»,- deıdi, demek bul jaı ermek emes, bala álemindegi kádimgi eńbek. «Sondyqtan da bala eńbegi – oıyn. Endeshe, oıyn balalardyń kúndelikti tirshiligi adamnyń basynan ótetin ómiriniń ár ýaqytyndaǵy jazǵy, kúzgi, qysqy isteletin kásibi sıaqty. Tirshiliktiń túri bar. Sol sıaqty balalardyń da ózine menshikti bala kezinde isteıtin isteri bar. Ol is – jas ýaqytyndaǵy oıyn». Sondyqtan da qazaq balalarynyń negizgi oıyndary asyq, qumalaq (túıeniń, qoıdyń), bes tas, dop mine munyń bári osy balalar eńbeginiń quraldary bolady. Ómir men ónerge degen talaptyń túp negiziniń ózi osy asyq, dop, qumalaq, láńgi, qýyrshaq, máshıne, úı bolyp t.b. oınaýlarda jatyr. Endeshe halyqtyń bul dana sózin týra maǵynasynda túsinýge bolmaıdy.
Oıyn balanyń kóńilin ósirip, boıyn sergitip qana qoımaı, onyń ómir qubylystary jaıly tanym-túsinigine de áser etedi. Balalar oıyn arqyly tez til tabysyp jaqsy uǵysady, birinen-biri eptilikti úırenedi. Onyń ústinde dene qımyly arqyly óziniń densaýlyǵyn nyǵaıtady. Halqymyz oıyndarǵa tek balalardy aldandyrý, oınatý ádisi dep qaramaı, jas erekshelikterine saı olardy kózqarasynyń, minez - qulqynyń qalyptasý quraly dep erekshe baǵalaǵan. Qazir bizge jetken oıyndarymyz: toǵyzqumalyq, qýyrshaq, asyq oıyndary. Qazaqtyń kóne jyr- dastandarynda ulttyq oıyndar balalardy tárbıeleýde erekshe oryn alǵandyǵy aıqyn kórinedi. Máselen «Qobylandy», «Alpamys», «Er Tarǵyn» sıaqty epostyq jyrlarda elin súıgen batyrlardyń, jurtshylyq súıispenshiligine bólengen er jigitterdiń eń aldymen ulttyq oıyndarda saıysqa túsip, odan keıin kóp kisi qatysqan oıyn-saýyqtarda ózderiniń mergendik, palýandyq, shabandozdyq sheberlikterin kórsetkenderi aıtylady. «Dombyramen kúı shertý», «Attyń qulaǵynda oınaý», «Aýdaryspaq», «Kúlki oıyny», «Balalar oıyny», «Aqsúıek», «Toǵyzqumalyq», «Jumbaq aıtys», «Asyq oınaý» óte erte zamanda paıda bolǵan. Munyń ózi bizdiń ata-babalarymyzdyń ulttyq oıyndarynyń ǵasyrlar boıy ómir súrgendigin aıqyn kórsetedi. Balalardyń jıi oınaıtyn «Aqsúıek» oıyny   baıqaǵyshtyqqa, qyraǵylyqqa, bytyldyqqa, erlikke, shapshańdyqqa baýlıdy. Balanyń aqyl-oıyn damytatyn tájirıbelik mańyzy zor taǵy bir oıynnyń túri – «On bir qara jumbaq». Onyń basty ereksheligi esep suraqtaryn qoıý arqyly balańyń oılaý qabiletin damytady. Bóbekterdi tárbıeleýde de ulttyq oıyndardyń bereri mol. «Sanamaq», «Jyldam aıt», t.b. tartymdy oıyndardy úıretý,til ónerine negiz salady dep eseptelgen. Balalar negizinen oıyn ústinde bir-birimen tez til tabysady. Oıynyna qarap balanyń psıhologıasyn ańǵarýǵa bolady. Bes saýsaq birdeı emes  degendeı, ár otbasynan shyqqan balalardyń minez-qulqy birdeı emes.
Balalar oıynynda keıde  óleń-taqpaqtar jıi kezdesedi. Ol óleń-taqpaqtardyń negizgi maqsaty tapqyrlyqqa, shapshańdyqqa, eptilikke baýlý, qıalyna qanat berip,oıyn ushtaý, óz betimen iskerlikke, qysylǵan jerde durys sheshim qabyldaýǵa tárbıeleý. Buǵan qosa kez-kelgen oıynnyń aıaǵynda jeńý bar da, jeńilý bar. Jeńgender ári qaraı óz bıiginde qalýǵa tyryssa, jeńilgender aıyp tartady. Ol kóbinese taqpaq aıtý, án salý, bı bıleý túrinde bolady. Budan qaı oıynnyń da túpki nysanasy - balalardyń boıynda ónerdiń, bilimniń, tárbıeniń nuryn sebý, óleń, taqpaq aıtýǵa tóseldirý ekenin ańǵarý qıyn emes.
Jalpy oıynnyń qandaı túri bolmasyn, atadan balaǵa, urpaqtan- urpaqqa aýysyp otyrady. Halyq oıyndary ómirlik qajettilikten týady da, psıhologıalyq jaǵynan densaýlyq saqtaýǵa negizdeledi. Tapqyr da alǵyr, shymyr da epti, qaıratty da qajyrly bala ósirýdi armandamaıtyn otbasy joq. Demek oıynnyń ózi bala úshin biliktiń, tálimniń qaınar kózi bolyp tabylady. Balalarǵa  ulttyq oıyndardy úıretip, oǵan ózgeshe ár berip, jańartyp  ótkizip otyrýdy ata-analar, tárbıeshiler bir sát te esten shyǵarmaǵandary abzal. Óıtkeni jas óndir búldirshinder oınaı da, kúle de, oılaı da bilsin!

---