Balalardyń qarym-qatynas nyshandaryn damytý jattyǵýlary
Balalardyń qarym - qatynas nyshandaryn damytý
Maqsaty: - jaǵymdy, qolaıly emosıonaldy jaǵdaı qurý;
- topty biriktirý;
- sabaq ústindegi minez - qulyq erejelerin qurý.
1. «Sálemetsizder me, men tanysqanyma qýanyshtymyn».
Jattyǵýdyń ótý barysy: árbir oqýshy 3 mınýt ishinde ózine unamdy at tańdaıdy da, ony aldyn - ala arnaıy daıyndalǵan paraqshalarǵa flomastermen jazyp, basqa oqýshylarǵa kórinetindeı etip óziniń keýdesine bekitedi. Sodan keıin, 10 mınýt ishinde top músheleriniń árqaısysy sheńber boıynsha kelesi sózdi aıtyp shyǵýy qajet: «Sálemetsizder me, men tanysqanyma qýanyshtymyn!». Keıin, óz attaryn atap, ózi týraly birneshe sóz aıtady.
Tanysý kezinde basqalardyń esinde qalý úshin, árbir qatysýshy óziniń erekshe qasıetin ataýy qajet.
Júrgizýshige usynys: tanysý kezinde toptaǵy oqýshylar oryndarynda otyryp sóıleı beredi, sóıleý kezegi sheńber boıymen júzege asady. Bul jattyǵý qatysýshylardy baısaldyq pen salmaqtylyqqa baǵyttap, olardyń árqaısysynyń ujymda beıimdelýine septigin tıgizý kerek. Tipti qarapaıym tanysý da basqa adamdar týraly kóptegen aqparattar bere alady.
2. Sabaqtaǵy minez - qulyq erejelerin óndeý.
3. Sabaqtyń ótý barysy: júrgizýshi sabaqtaǵy minez - qulyqtyń birneshe erejelerin usynady. Sonymen qatar, bul erejelerdiń bárine, muǵalimge de, oqýshylarǵa da birdeı ekendigin erekshe atap ótedi:
1. Qarym - qatynastaǵy senimdilik. Biz óz tobymyzda bir birimizge senýimiz kerek jáne de «sen» dep til qatýymyz kerek.
2. Durys nemese durys emes jaýaptar bolmaıdy. Seniń bildirgen árbir oıyń durys bolyp tabylady.
3. Sabaqty basqa birediń minez - qulqyn nemese qylyqtaryn taldaıtyn, synyp saǵatyna aınaldyrýǵa bolmaıdy. Aıtylǵan máseleler men ómir jaǵdaıattarynyń qupıalylyǵyn saqtaý qajet.
4. Qarym - qatynastyǵy shynaıylyq. Toppen birge jumys istegen kezde árqaısymyz bolyp jatqan oqıǵaǵa qatysty shyn sezimimizdi, ıaǵnı tek qana shyndyqty aıtamyz. Eger de shyndyqty aıtqymyz kelmese, onda biz úndemeı otyramyz. Mundaı jaǵdaıda, ózińniń ne oılaıtynyndy aıtpasań, onda úndemeı qalǵan durys.
5. Toptaǵy basqa adamdardyń sózine baǵa berýge bolmaıdy, eger ol sennen suramasa. Toptaǵy jaǵdaıdy talqylaǵan kezde biz oqýshylardy emes, al olardyń is - áreketi men minez - qulqyn ǵana baǵalaımyz. Biz «Sen maǵan unamaısyń» - degen pikirdi qoldanbaımyz. Biz barlyǵymyz birdeımiz!
6. Sabaqta bolǵan jaıttardy, bir - birimiz týraly oılardy sabaqtan tys ýaqytta talqylamaýymyz kerek. Sabaqtaǵy bolǵan nárselerdiń bári bizderdiń ortaq qupıamyz bolyp qalsyn.
7. Sóz sóılep jatqan adamdy syılaý. Toptaǵy oqýshylardyń bireýi sóılep jatqan kezde onyń sózin bólýge bolmaıdy, bireýden bir nárse suraǵanda sol adamǵa qarap sóıleý kerek.
8. Sabaqqa belsendi qatysý. Biz belsendilik tanytamyz, qaraımyz, sezinemiz, óz - ózimizdi, toptyń basqa múshelerin jáne tutastaı topty tyńdaımyz. Biz tek ózimizdi ǵana oılamaımyz. Biz únemi toppen birgemiz, basqalarǵa yqylastymyz.
9. Toptyń turaqty quramy. Eshkim sabaqqa keshigip kelmeýi tıis.
Júrgizýshige usynys: osy erejelerdi toptyń árbir múshesine túsinikti etip, naqtylaı túsindirý, qatysýshylar tarapynan qoıylatyn suraqtarǵa jaýap berý. Sodan keıin oqýshylar tarapynan usynylǵan usynystardy talqylaý. Barlyq qatysýshylarǵa óz oılaryn bildirýge múmkindik berý.
Erejelerdi qabyldaý dástúri: júrgizýshi joǵaryda usynylǵan erejelerdi ustanatynyna «saltanatty túrde ant» beredi jáne sabaqqa qatysýshylarǵa dál solaı isteýdi usynady. Keıin, árbir sabaqtyń basynda bul erejelerdi eske túsirip turý qajet.
4. «Jel kimge qaraı soǵady?» oıyny
Oıynnyń barysy: oqýshylar úlken sheńber boıyna tizilip otyrýlary shart. Al, oıynnyń júrgizýshisi «Jel kimge qaraı soǵady?» degen sózdermen oıyndy bastaıdy. Iaǵnı, kelesideı: «Jel janýarlardy jaqsy kóretinderge qaraı soǵady»- sol kezde, toptaǵy barlyq janýarlardy unatatyn balalar ortaǵa jınalady. Toptaǵy oqýshylar bir - birin jaqynyraq tanyp bilý úshin, oıyn barysynda qoıylatyn suraqtar ártúrli bolýy múmkin.
«Jel boıy uzyndarǵa qaraı soǵady», «kimniń dostary kóp», «kim sabaqty jaqsy oqyǵysy keledi», «kim mektepke kelýdi unatady» jáne taǵy basqalar.
Oıyn oınaý barysynda árbir qatysýshyǵa basqalarǵa suraq qoıýǵa múmkindik berý úshin, júrgizýshini aýystyryp otyrý qajet.
5. «Sheńber» oıyny.
Oıynnyń barysy: balalarǵa bir - biriniń qoldaryn ustap, sheńber quryp turý usynylady. Sonymen qatar, sheńber boıymen turǵan balalardyń árqaısysy ózine qarsy turǵan balanyń kózine qarap, jyly júzben kúlimsireý kerek.
Maqsaty: - jaǵymdy, qolaıly emosıonaldy jaǵdaı qurý;
- topty biriktirý;
- sabaq ústindegi minez - qulyq erejelerin qurý.
1. «Sálemetsizder me, men tanysqanyma qýanyshtymyn».
Jattyǵýdyń ótý barysy: árbir oqýshy 3 mınýt ishinde ózine unamdy at tańdaıdy da, ony aldyn - ala arnaıy daıyndalǵan paraqshalarǵa flomastermen jazyp, basqa oqýshylarǵa kórinetindeı etip óziniń keýdesine bekitedi. Sodan keıin, 10 mınýt ishinde top músheleriniń árqaısysy sheńber boıynsha kelesi sózdi aıtyp shyǵýy qajet: «Sálemetsizder me, men tanysqanyma qýanyshtymyn!». Keıin, óz attaryn atap, ózi týraly birneshe sóz aıtady.
Tanysý kezinde basqalardyń esinde qalý úshin, árbir qatysýshy óziniń erekshe qasıetin ataýy qajet.
Júrgizýshige usynys: tanysý kezinde toptaǵy oqýshylar oryndarynda otyryp sóıleı beredi, sóıleý kezegi sheńber boıymen júzege asady. Bul jattyǵý qatysýshylardy baısaldyq pen salmaqtylyqqa baǵyttap, olardyń árqaısysynyń ujymda beıimdelýine septigin tıgizý kerek. Tipti qarapaıym tanysý da basqa adamdar týraly kóptegen aqparattar bere alady.
2. Sabaqtaǵy minez - qulyq erejelerin óndeý.
3. Sabaqtyń ótý barysy: júrgizýshi sabaqtaǵy minez - qulyqtyń birneshe erejelerin usynady. Sonymen qatar, bul erejelerdiń bárine, muǵalimge de, oqýshylarǵa da birdeı ekendigin erekshe atap ótedi:
1. Qarym - qatynastaǵy senimdilik. Biz óz tobymyzda bir birimizge senýimiz kerek jáne de «sen» dep til qatýymyz kerek.
2. Durys nemese durys emes jaýaptar bolmaıdy. Seniń bildirgen árbir oıyń durys bolyp tabylady.
3. Sabaqty basqa birediń minez - qulqyn nemese qylyqtaryn taldaıtyn, synyp saǵatyna aınaldyrýǵa bolmaıdy. Aıtylǵan máseleler men ómir jaǵdaıattarynyń qupıalylyǵyn saqtaý qajet.
4. Qarym - qatynastyǵy shynaıylyq. Toppen birge jumys istegen kezde árqaısymyz bolyp jatqan oqıǵaǵa qatysty shyn sezimimizdi, ıaǵnı tek qana shyndyqty aıtamyz. Eger de shyndyqty aıtqymyz kelmese, onda biz úndemeı otyramyz. Mundaı jaǵdaıda, ózińniń ne oılaıtynyndy aıtpasań, onda úndemeı qalǵan durys.
5. Toptaǵy basqa adamdardyń sózine baǵa berýge bolmaıdy, eger ol sennen suramasa. Toptaǵy jaǵdaıdy talqylaǵan kezde biz oqýshylardy emes, al olardyń is - áreketi men minez - qulqyn ǵana baǵalaımyz. Biz «Sen maǵan unamaısyń» - degen pikirdi qoldanbaımyz. Biz barlyǵymyz birdeımiz!
6. Sabaqta bolǵan jaıttardy, bir - birimiz týraly oılardy sabaqtan tys ýaqytta talqylamaýymyz kerek. Sabaqtaǵy bolǵan nárselerdiń bári bizderdiń ortaq qupıamyz bolyp qalsyn.
7. Sóz sóılep jatqan adamdy syılaý. Toptaǵy oqýshylardyń bireýi sóılep jatqan kezde onyń sózin bólýge bolmaıdy, bireýden bir nárse suraǵanda sol adamǵa qarap sóıleý kerek.
8. Sabaqqa belsendi qatysý. Biz belsendilik tanytamyz, qaraımyz, sezinemiz, óz - ózimizdi, toptyń basqa múshelerin jáne tutastaı topty tyńdaımyz. Biz tek ózimizdi ǵana oılamaımyz. Biz únemi toppen birgemiz, basqalarǵa yqylastymyz.
9. Toptyń turaqty quramy. Eshkim sabaqqa keshigip kelmeýi tıis.
Júrgizýshige usynys: osy erejelerdi toptyń árbir múshesine túsinikti etip, naqtylaı túsindirý, qatysýshylar tarapynan qoıylatyn suraqtarǵa jaýap berý. Sodan keıin oqýshylar tarapynan usynylǵan usynystardy talqylaý. Barlyq qatysýshylarǵa óz oılaryn bildirýge múmkindik berý.
Erejelerdi qabyldaý dástúri: júrgizýshi joǵaryda usynylǵan erejelerdi ustanatynyna «saltanatty túrde ant» beredi jáne sabaqqa qatysýshylarǵa dál solaı isteýdi usynady. Keıin, árbir sabaqtyń basynda bul erejelerdi eske túsirip turý qajet.
4. «Jel kimge qaraı soǵady?» oıyny
Oıynnyń barysy: oqýshylar úlken sheńber boıyna tizilip otyrýlary shart. Al, oıynnyń júrgizýshisi «Jel kimge qaraı soǵady?» degen sózdermen oıyndy bastaıdy. Iaǵnı, kelesideı: «Jel janýarlardy jaqsy kóretinderge qaraı soǵady»- sol kezde, toptaǵy barlyq janýarlardy unatatyn balalar ortaǵa jınalady. Toptaǵy oqýshylar bir - birin jaqynyraq tanyp bilý úshin, oıyn barysynda qoıylatyn suraqtar ártúrli bolýy múmkin.
«Jel boıy uzyndarǵa qaraı soǵady», «kimniń dostary kóp», «kim sabaqty jaqsy oqyǵysy keledi», «kim mektepke kelýdi unatady» jáne taǵy basqalar.
Oıyn oınaý barysynda árbir qatysýshyǵa basqalarǵa suraq qoıýǵa múmkindik berý úshin, júrgizýshini aýystyryp otyrý qajet.
5. «Sheńber» oıyny.
Oıynnyń barysy: balalarǵa bir - biriniń qoldaryn ustap, sheńber quryp turý usynylady. Sonymen qatar, sheńber boıymen turǵan balalardyń árqaısysy ózine qarsy turǵan balanyń kózine qarap, jyly júzben kúlimsireý kerek.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: «Aǵash bólshekterin qurastyryp bekitýdiń ádis - tásilderi».
-
Taqyryby: Rettik san esim. Qazaqtyń belgili sportshylary
