InfoHub Logo

Taqyryby: Balany tárbıeleýdegi ata - ana róli
Maqsaty: Eliniń erteńi bolar, bilimdi de sanaly urpaqty tárbıeleý.

Táýelsizdiktiń altyn tájin kıip, tilimiz memlekettik mártebe alǵaly halqymyz eńsesin kótere bastady, al eńsesin kótergen elge aldymen sapaly oqý - bilim kerek.
Bolashaq tizginin ustar, eliniń erteńi bolar, halqynyń úmitin aqtaı biletin deni saý, bilimdi de sanaly jas urpaqty ósirý talabynan týyndap otyr. Osy uly maqsattarǵa jetý jolynda kıeli de qasıetti eki túsinik bar.
Biri, balanyń bastapqy tárbıe mektebi altyn besik - otbasy bolsa, ekinshisi, altyn uıa mektep. Bul eki ortanyń da maqsaty – múddesi ortaq. Otbasy, ata - ana adamdy dúnıege ákelip, qalyptastyryp, damytyp jetildirse, adam boıyndaǵy bar ıgi qasıet mektep qabyrǵasynda qalanady. Bul kıeli jerde qyzmet etetin muǵalim men ata - anaǵa jaýapkershiliktiń úlken júgi artylǵan.

Uly Abaı atamyz «Adamnyń adamshylyǵy - aqyl, ǵylym, jaqsy ata, jaqsy ana, jaqsy qurby, jaqsy ustazdan bolady» dep kóregendikpen oı túıgen. Bala ómirine qajetti tálim - tárbıeniń irgetasy ata - ana arqyly otbasynda qalanady. Dana halqymyz «Uıada ne kórseń, ushqanda sońy ilersiń» demekshi, ata - ananyń árbir is - áreketi balaǵa úlken sabaq. Bala – ata ananyń adamgershilik ómiriniń aınasy. Ata - ananyń kıim kıý, sóıleý mádenıetiniń joǵary bolýy, ózgege degen iltıpaty, úı ishindegi tazalyq pen tártip, sypaı minez, meıirimdilik, tózimdilik, balaǵa degen súıispenshilik tárbıe barysynda oń nátıjesin bereri anyq.
Tárbıeniń eń alǵashqy bastamasyn bala januıada alady. Januıa - ár bala úshin altyn besik.

Jasta bergen tárbıe jas shybyqty ıgendeı
↓
Bala, Otbasy, Mektep
Talap, Namys, Arman

Bala neni bilse jastan, uıadan
Óle - ólgenshe sony tanyr qıadan
«Ónege kúshi ólsheýsiz» degen. Otbasynda ádemi tanym, túsinik qalaı qalyptassa, adamnyń boıynda qalatyn sol qasıet. Otbasy balanyń azamat bolyp ósýiniń negizi bolyp tabylady. Qazirgi otbasynyń basty qyzmeti men mindetine toqtalaıyn:

Basty qyzmeti:
♦ Tárbıelik
♦ Rýhanı adamgershilik
♦ Tanymdyq - bilimdilik
♦ Turmystyq
♦ Eńbek
♦ Tulǵanyń ózindik tájirıbesine yntalandyrý
♦ Qorǵaý

Basty mindeti:
♦ Bala densaýlyǵyna qamqorlyq jasaý
♦ Oqýyna kómek kórsetý
♦ Mamandyq alýyna kómektesý
♦ Tulǵanyń áleýmettenýine kómektesý
♦ İzgi emosıonaldy - adamgershilik qatynas tájirıbesin qalyptastyrý
♦ Qyzyǵýshylyǵy, qabiletti, beıimdiligi men shyǵarmashylyǵyn qalyptastyrý
Demek balalarǵa úlgi kórsete otyryp, oqytyp, tárbıeleýimiz kerek. Eger erteńgi bolashaǵymyz jarqyn bolsyn desek «jasta bergen tárbıe, jas shybyqty ıgendeı» degen ata tárbıesi «Balaǵa úmit artý - ákeniń paryzy, aqtaý balanyń qaryzy» degen maqal osyǵan baılanysty týǵan. Árbir ata - ana balanyń asyl azamat bolyp óskenin qalaıdy, bul úshin qolynan kelgenniń bárin isteıdi.
Bala tárbıesinde myna tujyrymdy ustansaq isimiz óz nátıjesin bere alady.
● Bala mektep úshin, mektep bala úshin jumys isteıdi
● Baǵa qundy emes, bala qundy
● Ustaz qyzmetiniń maqsaty óz pánin jaqsy úıretýden góri, tereńirekte, ol - adamdy qalyptastyrýshy adam
● Bala taǵdyryna oılanyp qara, sabaqqa kelmese sebebin bil, tentek bolsa, sebebine úńil
● Balańyzdyń yqylasyn oıat, qolynan is keletinine sendir
Balalar el bolashaǵy, sondyqtan da balanyń kishkene kezinen patrıottyq sezimin týdyryp árdaıym balamen aqyldasyp, ózine erik berip otyrǵan jón. Sonda bala ózine senimdi, tapqyr azamat bolyp ósedi.