InfoHub Logo

«Baqytty bol!» – kez kelgen adamnyń óz jaqynyna aıtatyn eń bitti tátti tilegi. Alaıda «baqyt» sózińiz astary men túpki maǵynasyn túsinip, baıybyna baryp qoldanyp júrmiz be?! Baqyt degen ne? Baqytqa jetý úshin, baqytty ómir súrý úshin ne isteý qajet?

Baqyt konseptisi kóptegen ǵylym salalarynda irgeli kategorıa bolyp tabylady. Tipti baqyt máselesin qarastyratyn  ádeptanýda felısıtologıa dep atalatyn ǵylymı baǵyt qalyptasqan. Túrkilik jáne qazaq halqynyń dúnıetanymynda baqyt baqyt uǵymy irgeli konseptiler qataryna jatady. Túrkilik dúnıetanymdaǵy bul túsiniktiń bir qyryn ortaǵasyrlyq oıshyl Júsip Balasaǵunnyń «Qutty bilikke» jazylǵan alǵysózinen kórýge bolady.

Kitap atyn «Qudadǵý bilik» qoıdym –

Qutyn tutsyn oqýshym bilikti oıdyń.

Jazǵan kitap, sóılegen sózderimmen,

Eki dúnıeni ustaýdy kózdedim men.

Kórgen adam, qyzyǵyn qos jalǵannyń,

Baqytty jan sózimde joq jalǵandyq.

Júsip Balasaǵun óziniń «Qutty bilik» shyǵarmasynda baqyt uǵymyn kisilik jáne ıslam qaǵıdalary arqyly jetkizgen. Baqyt pen qut-berekeniń naǵyz qaınar bulaǵy Quran Kárimde shynaıy baqytqa jetýdiń joldary baıan etilgendigin aıta otyryp, eki dúnıeni teń ustaǵan adam naǵyz baqytty adam degen oıdy dáıektegen. Júsip Balasaǵunnyń eńbeginde baqyt sózi men qut sózi maǵynalyq jaǵynan ushtasyp, biriniń ornyn biri almastyryp keledi:

Aqyl – qoldar, al bilimnen qut týar,

Bul jalǵannyń qulqyn saǵan uqtyrar.

XI ǵasyrda túrki halyqtarynyń, onyń ishinde qazaq jazba mádenıetiniń jarqyn úlgisi bolǵan, til bilimine ǵana emes, ózge ǵylymdardyń zertteý nysanyna aınalǵan uly oıshyl, tamasha til mamany, uly fılolog – Mahmud Qashqarıdyń «Dıýanı luǵat-ıt túrk» atty eńbeginde de «baqyt» cóziniń ornyna qut sózi qoldanylǵan.

Júsip Balasaǵun «Qutty bilik» eńbeginde baqyt beınesin Aıtoldy arqyly keıiptegen. Aıtoldy sabyrly, jomart jandy, juǵymdy, zerek, aqyldy, oıly, kórkem minezdi, maıda sózdi, shynshyl ári segiz qyrly, ónerli adam retinde sıpattalǵan. Ol Ádilet beınesi Kúntoldy bekke qyzmet etý úshin arnaıy izdep barady.

«Bek» degen «qut»! Jaqyn júrse kisi oǵan,

Bar tilegi qabyl bolyp isi ońar!»

Bul – Kúntýdy, taraǵan dańqy jurtqa

Baqytty jan, balaǵan jurty qutqa.

Bul jerde Júsip Balasaǵunnyń basty ıdeıasy baqyttyń Kúntýdy sekildi adal, aqyldy, dana, bilimdi, ádiletti, shyndyq pen aqıqat jolyn qýǵan, kóńili baı adamdarǵa qonatyndyǵyn dáripteý bolsa kerek.  Jalpy Balasaǵunı eńbegi qazirgi tańda da óz ózektiligin joıa qoımaǵan, sebebi shyǵarmada kúndelikti turmys-tirshilikke qajetti zańdylyqtar men erejelerdi negizge alynǵan, ómirdiń ózindik qasıetteri paqyrlanyp, paıymdalǵan. Mysaly, «Qutty bilikte» kez kelgen laýazymdaǵy adammen qalaı durys qarym qatynas jasaý kerektigi týraly, ul-qyz, otbasyndaǵy tárbıe týraly, qonaqqa barý ádebi týraly, jar tańdaýǵa baılanysty keńester, t.b. kóptegen ómirlik máseleler qarastyrylyp ótken. Tujyrymdaı kelgende osy zańdylyqtardyń barlyǵy durys oryndap, durys ómir súrgen adamǵa baqyttyń kilti der edik. Túıindeı kele baqyt degen – ózińdi taný, ózińdi taný úshin bilimdi bolý, qorshaǵan ortamen, aınalańdaǵylarmen úılesimdilikte bolý, adal ómir súrý, óz jolyńmen júrý degenge saıyp keledi.

Qazirgi zamanda árbir adamnyń ózin-ózi tanýy, ózin-ózi tabýy óte az kezdesedi. Búginde adamdar bireýdiń tyqpalaǵan pikirimen, bireý aıtqan oımen, ásirese sheteldik kózqarastarǵa súıenip, óz bolmysyn joǵaltýda. Túp-tamyry men tegin esten shyǵaryp bóten eldiń qyzyǵyn baqytym dep júrgender qanshama. Árbir adam óz jolymen, babalary salǵan sara jolymen júrip, shyqqan tegin dáriptep, maqtan etse, mádenıeti men murasyna súıispenshilikpen qarap ony dáriptese, ózin de bolashaq urpaǵyn da úlken baqytqa jeteleri anyq. Ózge eldiń psıholog, matıvator ǵalymdaryn oqyp ózderiniń diline tynyshtyq, jandaryna saýlyq izdegen adamdar, X-XI ǵasyrdyń ózinde keremet fılosofıalyq tolǵamdar men psıhologıalyq qundy jadnamalar qaldyryp ketken ál-Farabı, Qoja Ahmet Iasaýı, M.Qashqarı, Iý. Balasaǵunı babalarymyzdyń eńbekterinen odan da kóp qundy dúnıeler tabary shúbásiz.

Avtor: Ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ, Fılologıa jáne álem tilderi fakúltetiniń 1-kýrs magıstranty Bekbol Jannur; jetekshisi - f.ǵ.k., ál-Farabı atyndaǵy QazUÝ dosenti D.Janataev

---