InfoHub Logo

1. Zat esim
2. Ý dybysy
3. Paıdaly qazbalar
4. Adamnyń sezim músheleri. Kóz
5. İ dybysymen tanystyrý

Sabaqtyń taqyryby: İ dybysymen tanystyrý
Sabaqtyń maqsattary: İ dybysynyń áriptik tańbasymen tanystyrý. Jańa sózder úıretý.
2. Oılaý, sóıleý qabiletterin oqý jyldamdyqtaryn damytý.
3. Balalardy qazaqtyń kıimderin, zattaryn tanyp bilýge tárbıeleý.
Kórnekiligi: Kespe áripter, i árpine baılanysty sýretter.

İ. Sabaqtyń barysy:
Kójekterim turyńdarshy,
Betterińdi jýyńdarshy,
Aınaǵa qarańdarshy,
Shashtaryńdy tarańdarshy,
Qane, sabaqqa qarańdarshy.

İİ. Ótken sabaqta qandaı dybyspen tanysyp edik?
- K k dybysymen.
- K k dybysy qandaı dybys (daýyssyz).
59 - bettegi býyndardy oqytyp jýan, jińishke daýystylardy qaıtalaý.

İİİ. Jańa sabaqqa daıarlyq.
Al, balalar, búgin biz jańa árippen tanyspas buryn senderge bir jumbaq aıtaıyn. Eger sender sol jumbaqty tapsańdar bizge qonaq keledi. Mine, ózderiń aıtqan sózderge i dybysy sózdiń basynda, ortasynda jáne sońynda keledi.
Eger tappasańdar, ol qonaq senderge renjip qalady.
Tyńdańdar balalar.
Jumbaq.
Bosaǵadan tabylǵan,
Keıde perne jamylǵan
Buıymnyń bas árpi ne
Kimge arnaı qosylǵan?
Bul ne? (İlgish)
- Mynaý ne balalar?
- Kıim japqysh.
Endi bizge qonaq keledi. Ol qonaq bizge qorjyn alyp keledi. Biz endi «qorjyn» oıynyn oınaıyq.
- Balalar, qorjyn degen ne?
- Qorjyn degen eki jaǵy qalta tárizdi jipten toqylyp jasalǵan zat.
- Balalar, qorjyn qyz uzatqanda, kelin túsirgende ashylatyn zat. Sender apalaryńnan «qorjyn salýǵa» nemese «qorjyn tigemiz» soǵan shaqyryp jatyr degen sózdi estigen shyǵarsyzdar.
- Endeshe, biz bıkesh áripter qorjynyn alyp kelipti. Osy qorjyndy ashyp kórelik, bizge qandaı áripti alyp kelipti. Qorjynnyń aýzyndaǵy saqına, bilezikterdi tapsyrmasymen 4 oqýshyǵa bólip beremin.
- Balalar, qorjyn aýzynan alynǵan zattardy óz joldarymen alady eken. Endeshe biz synybymyzdaǵy jaqsy oqýshylarǵa bereıik. Eki oqýshy shyǵyp áripter qorjynynan áriptiń baspa jáne jazba túrin alady.

İV. Endi osy jańa áripke sózder oılap jibereıik, qane, kim atady.
İn, eshki, jemis, iz, ishti, ilgish.
V. tapsyrmalaryn suraý.
A) İ dybysyna baılanysty sýretter kórsetý.
Á) Sózderdi býynǵa bóldirý.
İl - gish, ki - si, in, bi - lim.
B) daýysty dybys pen daýyssyz dybysty ajyratý.
- K k
- İ i i sozylyp aıtylady. (rezınamen sozyp kórsetý)
Vİ. Oqýlyqpen jumys.
A) Áınektiń ishindegi sózderdi oqyp berý, sońynan oqýshylarǵa oqytý.
Á)- Balalar, senderge taǵy bir jumbaq aıtsam tabasyńdar ma?
- Tabamyz.
Qoıǵan jerińde jatady,
Qolyńa alsań ózińe til qatady?
(kitap)
Qabat - qabat qattama,
Aqylyń bolsa attama.
(kitap)

B) «Kitap» sózin quratý
Býyndyq, dybystyq taldaý jasaý.
V) Teksti oqytý.
G) Daýysty dybystardy qaıtalaý.

Vİİ. Sabaqty qorytý.
Sózjumbaq «İ»
Balalar, sózjumbaqty tabaıyq. Bul sózjumbaqta i dybysyna baılanysty sózder oılaıyq.
1. Kóılek, palto, kostúmnyń jalpy ataýy.
2. Ańdardyń qar betinde qalatyn tańbasy.
3. Kosmos álemin sharlaıtyn ne?
4. Ózi úlken, biraq ta tyshqannan qorqatyn janýar.
5. Sútten qaınatyp jasaıtyn taǵam túri.
Mine, balalar, sózjumbaqty sheshtik endi osy sózderdiń basqy áripterinen qandaı sóz shyqty?
- Kirpi.
- Osy sózde búgingi ótken dybys bar ma? Kim kórsetedi?
Úıden i dybysy bar sózderdi oılap kelińder, kelesi sabaqta taǵy sózjumbaq oıynyn oınaımyz.