- 05 naý. 2024 01:16
- 177
Táýelsizdik tuǵyry bıikte
16 jeltoqsanǵa oraı jeltoqsan qurbandaryn eske alý.
Sabaqtyń taqyryby: «Táýelsizdik tuǵyry bıikte»
Maqsaty: Oqýshylardyń qabiletterin, bilimderin salystyra otyryp táýelsizdiktiń qıyn - qystaý kezderin eske túsirý arqyly elin, jerin, otanyn súıýge tárbıeleý.
Túri: Kórinis
Kórnekilik: Slaıdtar, plakattar. t. b.
Uıymdastyrý: Sálemetsizder me qadirli kórermen qaýym ata - analar. Sizderdiń aldaryńyzda 2 «A»synyp oqýshylarynyń táýelsizdik tuǵyryna qalaı qol jetkizgenimiz týraly kórip tamashalaısyzdar.
Kóshpendiler slaıdy:
Taqpaq:
İ - oqýshy: Abylaı zamanany batyrlar zamany
Naızanyń ushymen qylyshtyń júzimmen qasyq qany tamǵansha el men jer úshin aıqasqan babalar
amanatyn jalǵastyrǵan bozdaqtar qanshama?
İİ - oqýshy: Tarıhym jatyr tasymda,
Til qatyp keler ǵasyrda,
Azattyq deıtin uǵymnyń,
Jeltoqsan tur basynda.
İİİ - oqýshy: Azattyq. Teńdik. Táýelsizdik.
Osy úsh uǵymnyń saltanat qurýy úshin
Kimder bas tigip qurban bolmady.
İ - júrgizýshi: Sálemetsizder me? Qadirli kórermender,Sizdermen birge jeltoqsan oqıǵasynyń kýágeri Kúzembaev Qaıyrǵalı aǵa.
- Iá aǵa bul kúnge jetý úshin ata - babalarymyz qany men janyn bergen. 200
Jyl buryn patshaly Reseıdiń quramynda boldyq. 70 jyl boıy ámirshil - ákimshil úkimet ústemdik etti. Dúnıeni dúr silkindirgen 1986 jyldy eske túsirip kóreıikshi.
Kórinis: Qoldarynda «Qazaqstan jasasyn!», «Ár Respýblıkaǵa - óz basshy!», «Derbestik talap etemiz!»- degen urandary bar plakattary.
Dybystar: Estidińder me?.. Bul ne masqara..., Nege halyqpen sanaspaıdy..., Qashanǵy shydaımyz...
Erbol Spataev: Demokratıany buǵaýdan shyǵaryp bosatyńdar, ár elge óz basshysy kerek.
Lázzat: Súımeıtuǵyn boldyq qoı kúımeı ǵumyr.
Kólenke kúnnen de tımeıdi nur,
Kolbın degen kim qaıdan kelgen
- Ýa syrtymyzdan qashanǵy bıleıdi bul?
Taqpaq:
İÚ - oqýshy: Qaharman qyz – Lázzat qyz
Ú - oqýshy: Taptalmasyn dep qazaqtyń kek, ary,
Táýelsizdik týyn ustap joǵary,
Topty bastap shyqty Lázzat alańǵa,
Tolǵan edi on altyǵa ne bary.
Úİ - oqýshy: Azaptady qaraqshylar qan quıly,
Qazaq qyzdar qorlyq kórdi san qyrly,
Arpalysyp teńdigi úshin qazaqtyń,
Batyr Lázzat jeltoqsanda jan qıdy.
Úİİ - oqýshy: El úshin erligimen eleke,
Abyroı men ataǵyna bólene,
Lázzat syndy qazaq qyzy qaharman,
Urpaǵyna bolar máńgi ónege.
Úİİİ - oqýshy: Qaharman qyz ǵajap qyz,
Urandady Lázzat qyz,
Biz qazaqpyz qazaqpyz!
Ómir kerek azapsyz,
El bolamyz egemen,
Sonda ǵana azatpyz.
Sabaqtyń taqyryby: «Táýelsizdik tuǵyry bıikte»
Maqsaty: Oqýshylardyń qabiletterin, bilimderin salystyra otyryp táýelsizdiktiń qıyn - qystaý kezderin eske túsirý arqyly elin, jerin, otanyn súıýge tárbıeleý.
Túri: Kórinis
Kórnekilik: Slaıdtar, plakattar. t. b.
Uıymdastyrý: Sálemetsizder me qadirli kórermen qaýym ata - analar. Sizderdiń aldaryńyzda 2 «A»synyp oqýshylarynyń táýelsizdik tuǵyryna qalaı qol jetkizgenimiz týraly kórip tamashalaısyzdar.
Kóshpendiler slaıdy:
Taqpaq:
İ - oqýshy: Abylaı zamanany batyrlar zamany
Naızanyń ushymen qylyshtyń júzimmen qasyq qany tamǵansha el men jer úshin aıqasqan babalar
amanatyn jalǵastyrǵan bozdaqtar qanshama?
İİ - oqýshy: Tarıhym jatyr tasymda,
Til qatyp keler ǵasyrda,
Azattyq deıtin uǵymnyń,
Jeltoqsan tur basynda.
İİİ - oqýshy: Azattyq. Teńdik. Táýelsizdik.
Osy úsh uǵymnyń saltanat qurýy úshin
Kimder bas tigip qurban bolmady.
İ - júrgizýshi: Sálemetsizder me? Qadirli kórermender,Sizdermen birge jeltoqsan oqıǵasynyń kýágeri Kúzembaev Qaıyrǵalı aǵa.
- Iá aǵa bul kúnge jetý úshin ata - babalarymyz qany men janyn bergen. 200
Jyl buryn patshaly Reseıdiń quramynda boldyq. 70 jyl boıy ámirshil - ákimshil úkimet ústemdik etti. Dúnıeni dúr silkindirgen 1986 jyldy eske túsirip kóreıikshi.
Kórinis: Qoldarynda «Qazaqstan jasasyn!», «Ár Respýblıkaǵa - óz basshy!», «Derbestik talap etemiz!»- degen urandary bar plakattary.
Dybystar: Estidińder me?.. Bul ne masqara..., Nege halyqpen sanaspaıdy..., Qashanǵy shydaımyz...
Erbol Spataev: Demokratıany buǵaýdan shyǵaryp bosatyńdar, ár elge óz basshysy kerek.
Lázzat: Súımeıtuǵyn boldyq qoı kúımeı ǵumyr.
Kólenke kúnnen de tımeıdi nur,
Kolbın degen kim qaıdan kelgen
- Ýa syrtymyzdan qashanǵy bıleıdi bul?
Taqpaq:
İÚ - oqýshy: Qaharman qyz – Lázzat qyz
Ú - oqýshy: Taptalmasyn dep qazaqtyń kek, ary,
Táýelsizdik týyn ustap joǵary,
Topty bastap shyqty Lázzat alańǵa,
Tolǵan edi on altyǵa ne bary.
Úİ - oqýshy: Azaptady qaraqshylar qan quıly,
Qazaq qyzdar qorlyq kórdi san qyrly,
Arpalysyp teńdigi úshin qazaqtyń,
Batyr Lázzat jeltoqsanda jan qıdy.
Úİİ - oqýshy: El úshin erligimen eleke,
Abyroı men ataǵyna bólene,
Lázzat syndy qazaq qyzy qaharman,
Urpaǵyna bolar máńgi ónege.
Úİİİ - oqýshy: Qaharman qyz ǵajap qyz,
Urandady Lázzat qyz,
Biz qazaqpyz qazaqpyz!
Ómir kerek azapsyz,
El bolamyz egemen,
Sonda ǵana azatpyz.
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.