InfoHub Logo

Qazaq tili 8 synyp
Sabaqtyń taqyryby: «Turaqty tirkester»
Sabaqtyń maqsattary: a) Bilimdilik: Oqýshylarǵa turaqty sóz tirkesteriniń birtutas tildik qubylys ekenin túsindirý;
á) Damytýshylyq: Turaqty tirkesti sózdik qorlaryna engizip, til baılyqtaryn damytý;
b) Tárbıelik: Turaqty sóz tirkesin sóıleý men jazý daǵdysyna engizýge tárbıeleý;
Sabaqtyń ádisi: STO elementteri, suraq - jaýap, izdenis
Sabaqtyń túri: Jańa bilimdi meńgertý.
Pánaralyq baılanys: ádebıet, ózin - ózi taný.
Sabaqtyń kórnekiligi: Interbelsendi taqta, ádisteme, dıdaktıkalyq materıaldar, gramatıkalyq oıyndar, İ. Keńesbaev «Frazeologıalyq sózdik» kitaby, tablısa.

Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý kezeńi.
a) Oqýshylarmen sálemdesý, túgeldeý;
á) zeıinderin sabaqqa aýdarý.
Jańa sabaq
Tilimizde erkin sóz tirkesteri, turaqty sóz tirkesteri degen uǵym bar.
Erkin sóz tirkesteri men turaqty sóz tirkesterin

Erkin sóz tirkesteri: taza dápter, ádemi kıim, ádepti oqýshy, balanyń isi, úzdik oqýshy, jaqsy adam, keń bólme, ashyq esik, t. b.
Quramyndaǵy sózderdiń ornyn ózgertýge nemese basqa sózben ornyn aýystyrýǵa bola beretin tirkesterdi erkin tirkester deımiz.
2. Quramyndaǵy sózder jeke - jeke maǵynany bildiredi.
3. Quramyndaǵy sózder jeke - jeke suraqqa jaýap berip, eki sóılem múshesi bolady.

Turaqty tirkester: taıǵa tańba basqandaı (anyq), júrek jutqan(batyr), tis jarmaý(úndemeý), barmaǵyn tisteý(ókiný), murnyn kókke kóterý(menmensý),
Betinen oty shyǵý(uıalý), qoly ashyq(jomart), t. b.

1. Quramyndaǵy sózderdiń ornyn ózgertýge nemese basqa sózben ornyn aýystyrýǵa bolmaıtyn tirkesterdi turaqty tirkester deımiz
2. Quramyndaǵy sózder jeke - jeke maǵyna bermeı, barlyǵy tutas bir maǵynany bildiredi.
3. Bir suraqqa jaýap berip, bir sóılem múshesi bolady.

Mysaly: Oqý ınemen qudyq qazǵandaı(qıyn)
Kózi ashyq(oqyǵan), kókiregi oıaý(sapaly) azamattar elge qyzmet etedi.
Birinshi sóılemdegi «oqý ınemen qudyq qazǵandaı» degen turaqty tirkester tutas bir maǵynany bildirip, qandaı degen bir suraqqa jaýap berip, sóılemde baıandaýysh qyzmetin atqarady.
Ekinshi sóılemdegi «kózi ashyq», «kókiregi oıaý» degen turaqty tirkester de tutas bir maǵynany bildirip, qandaı degen bir suraqqa jaýap berip, sóılemde biryńǵaı baıandaýysh qyzmetin atqarady.

Maǵynalas sózderdi tabý
(Sınonımdik turaqty tirkester)
1. Úrip aýyzǵa salǵandaı, aı dese aýzy bar, kún dese kózi bar.
2. It arqasy qıanda, ıt ólgen jer.
3. Záre - quty qalmaý, kózi sharasynan shyǵý.
4. Murnynan shanshylyp júrý, súrinip jyǵylý.
5. Júrek jutqan, júreginiń túgi bar.
6. Qoıan júrek, sý júrek.

Qarama - qarsy maǵynadaǵy syńaryn tabý (Antonımdik turaqty tirkes)

1. Betinen oty shyǵý --------- At izin salmaý
2. At izin qurǵatpaý ----------- Beti shimirikpeý
3. It ólgen jer --------------- Kóńili tasý
4. Qulaq aspaý ---------------- Taıaq tastam jer
6. Kóńili basylý -------------- Qulaq qoıý

Kitappen, dáptermen jumys
111 - jattyǵý. 1. Tómendegi turaqty tirkesterdi jattap alý.
2. Qaısylary antonımdik qatar, qaısylary sınonımdik qatar qurap turǵanyn tabý.
3. Turaqty tirkesterdiń maǵynalaryn balama sózdermen ashý(aýyzsha).
113 - jattyǵý. 1. Mátindi oqý, at qoıý.
2. Turaqty tirkesterdi terip jazý.
3. Mátindegi turaqty tirkesterdi olardyń sınonımderimen aýystyryp jazý.
4. Turaqty tirkesterdi qoldana otyryp, shaǵyn mátin qurap jazý(shyǵarmashylyq jumys).