InfoHub Logo

Munda barlyq sabaqtardyń taqyryby:
1. Astana qalasy
2 Bizdiń Tý
3. Kim tapqyr (saıys sabaq)
4. Qar qandaı bolady?
5. Tapqyr dostar (saıys sabaq)
6. Úı janýarlary

Qazaq tili
Synyby: mektepaldy daıarlyq
Sabaqtyń taqyryby: «Bizdiń tý»
Sabaqtyń maqsaty:
1. Bilimdilik - eltańba, Tý, Ánuran týraly túsinikterin nyǵaıtý. Rámizderdiń paıda bolýy jáne tarıhtaǵy mańyzy jaıly túsinikterdi damytý.
2. Tárbıelik - oqýshylardy Otan súıgishtikke, adamgershilikke, Otanyna, halqyna adal qyzmet etýge, eliniń Týyn, Eltańbasyn, Ánuranyn qasterlep, qurmetteýge, halqynyń tegin, tarıhyn bilýge tárbıeleý.
3. Damytýshylyq - oqýshynyń este saqtaýyn damytý, óz oıyn durys jetkizýge yntalandyrý.
Sabaqtyń tıpi: jańa bilim men iskerlikti qalyptastyrý
Sabaqtyń ádis - tásilderi: suhbat, toptastyrý, baıandaý, oı shaqyrý.
Sabaqtyń kórnekiligi: rámizderge baılanysty túrli - tústi sýretter,

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
1. Amandasý.
2. Synypta joq oqýshylardy anyqtaý.
3. Sabaqtyń maqsatyn habarlaý.
İİ. Ótkendi qaıtalaý.
«Meniń Otanym – Qazaqstan» taqyrybynda áńgime aıtqyzý.
«Otan» óleńin surap shyǵý.

III. Jańa sabaq:
Memlekettik rámizder kóne zamandardaǵy rý - taıpany qorǵaýshy bolyp esepteletin totemdik ań - qustyń beınelerinen, rýdyń, áýlettiń mal - múlkine salynǵan en - tańbalarynan shyqqan. Myńdaǵan áskerler soǵys maıdanynda jaýdan óz sarbazdaryn ajyratý úshin aıyrym belgilerin paıdalandy. Ortaǵasyrlyq Batys Eýropada bet - júzine deıin temir saýytpen qymtalǵan rysarlardyń kim ekenin aıyrý qajettiliginen aqsúıekterdiń áýlettik tańbasy paıda boldy.

Odan buryn kóptegen kóne qalalardyń, qala - memleketterdiń óz tańbalary bolǵany tarıhtan belgili. B. z. b. 3 - myńjyldyqta Shýmer memleketteriniń arystan basty qyran beınelengen tańbalary bolǵan. Grekıadaǵy Afıny úkisi, Korınftyń qanatty pyraǵy, Rodostyń raýshany, Samostyń taýys qusy, Vızantıanyń eki basty qyrany memlekettik rámizderge jatady. Ózin kók bóriniń urpaǵymyz dep sanaıtyn túrki jurty bóriniń basy beınelengen kók baıraq ustaǵan.
Qazaq halqynda árbir rýdyń mal - múlikke salatyn óz tańbasy boldy. Soǵys jaǵdaıynda mejeli jerge árbir rýdyń jasaǵy óz rýynyń tańbasy salynǵan baıraq ustap, han týynyń astyna jınalatyn bolǵan. Qazaqstan táýelsizdik alǵannan keıin onyń memlekettik Rámizderi bekitildi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik Týy
Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik týy – Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik negizgi rámizderdiń biri. QR Prezıdentiniń “Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik rámizderi týraly” konstıtýsıalyq zań kúshi bar Jarlyǵymen (24. 1. 1996) belgilengen. Memlekettik tý kógildir tústi tik buryshty kezdeme. Onyń ortasynda araıly kún, kúnniń astynda qalyqtaǵan qyran beınelengen. Aǵash sabyna bekitilgen tusta — ulttyq oıýlarmen kestelengen tik jolaq órnektelgen. Kún, araı, qyran jáne oıý - órnek — altyn tústi. Týdyń eni uzyndyǵynyń jartysyna teń. QR memlekettik týynyń avtory — sýretshi Sháken Nıazbekov.

Biryńǵaı kók - kógildir tús tóbedegi bultsyz ashyq aspannyń bıik kúmbezin elestetedi jáne Qazaqstan halqynyń birlik, yntymaq jolyna adaldyǵyn ańǵartady. Bultsyz kók aspan barlyq halyqtarda árqashan da beıbitshiliktiń, tynyshtyq pen jaqsylyqtyń nyshany bolǵan. Geraldıka (gerbtaný) tilinde — kók tús jáne onyń túrli reńki adaldyq, senimdilik, úmit sıaqty adamgershilik qasıetterge saı keledi. Ejelgi túrki tilinde “kók” sózi aspan degen uǵymdy bildiredi.

Kók tús túrki halyqtary úshin qasıetti uǵym. Túrki jáne álemniń ózge de halyqtaryndaǵy kók tústiń mádenı - semıotıkalyq tarıhyna súıene otyryp, memlekettik týdaǵy kógildir tús Qazaqstan halqynyń jańa memlekettilikke umtylǵan nıet - tileginiń tazalyǵyn, asqaqtyǵyn kórsetedi dep qorytýǵa bolady. Nurǵa malynǵan altyn kún tynyshtyq pen baılyqty beıneleıdi. Kún — qozǵalys, damý, ósip - órkendeýdiń jáne ómirdiń belgisi. Kún — ýaqyt, zamana beınesi. Qanatyn jaıǵan qyran qus — bar nárseniń bastaýyndaı, bılik, aıbyndylyq beınesi. Ulan - baıtaq keńistikte qalyqtaǵan qyran QR - nyń erkindik súıgish asqaq rýhyn, qazaq halqynyń jan - dúnıesiniń keńdigin pash etedi.

a) Sózdikpen jumys.
Rámiz - sımvol
Tý - flag
Ánuran - gerb
Eltańba - gımn
- sózderdi durys aıtýǵa daǵdylandyrý.
- sózderdi muǵalim aıtady, oqýshylar qaıtalaıdy.
- balalar jańa sózderdi tizbektep aıtyp shyǵady.

Sergitý sáti.
Ornymyzdan turamyz,
Moınymyzdy buramyz.
Qolymyzdy kóterip,
Saýsaqty ashyp - jumamyz.
Onan soń tómen túsirip,
Alaqandy soǵamyz.

á) Óleńdi jattatqyzý.
Rámiz
Endi búgin ólgen Týym tirildi,
Ánuranym jalǵap aldy ǵumyrdy.
Bosaǵada qalyp ketken Eltańbam,
Baıaǵysha tórime kep ilindi.

b) Oıýdyń sýretin salǵyzý.

IV. Sabaqty bekitý.
Sonymen qoryta kelgende, ózimizdiń jerimizdi, rámizderimizdi, Otanymyzdy qurmetteýge jáne patrıottyq sezimimizdi nyǵaıta túsýge tyrysaıyq! Týǵan jer kıeli uǵymdy ár qazaqstandyq qurmet tutýǵa, ony qasterleýge mindetti ekenin umytpaıyq. «El erimen maqtanar, jer kenimen maqtanar» degen, elimizdi qorǵar er - azamattar, asyl urpaqtar, tárbıeli ul - qyzdar molaıa bersin.

V. Baǵalaý
Sabaqqa belsene qatysqan oqýshylardy madaqtaý.