- 15 mam. 2024 09:25
- 678
«Báıterek» poemasy boıynsha satylaı keshendi taldaý
Nesipbek Aıtulynyń «Báıterek» poemasy boıynsha satylaı keshendi taldaý
Kirispe
Nesipbek Aıtulynyń «Báıterek» poemasy qazaq ádebıetiniń kórnekti týyndysy bolyp tabylady. Poemada qazaq halqynyń rýhanı jáne mádenı qundylyqtary, eldiń ótkeni men bolashaǵy kórkem tilmen beınelengen. Nesipbek Aıtulynyń shyǵarmashylyǵy qazaq poezıasyna jańa serpin berip, ulttyq sana-sezimdi oıatýǵa baǵyttalǵan.
Taqyryby
Poemanyń negizgi taqyryby – qazaq halqynyń birligi, rýhanı jańǵyrýy jáne ulttyq qundylyqtardyń mańyzdylyǵy. Báıterek beınesi arqyly avtor qazaq halqynyń tarıhyn, mádenıetin, rýhyn jáne bolashaǵyn sýretteıdi.
Ideıasy
Poemanyń negizgi ıdeıasy – ulttyq birlik pen táýelsizdikke umtylý. Báıterek sımvoly arqyly avtor qazaq halqynyń birligin, erkindigin jáne bolashaqqa degen úmitin kórsetedi. Sonymen qatar, poemada qazaq jeriniń baılyǵy men sulýlyǵy, halyqtyń rýhanı qundylyqtary men mádenıeti beınelengen.
Basty keıipkerler
- Báıterek – poemanyń basty sımvoldyq keıipkeri. Ol qazaq halqynyń rýhyn, kúshin jáne birligin beıneleıdi.
- Halyq – poemada halyqtyń ómiri, qıyndyqtary, arman-maqsattary arqyly ulttyq sana-sezim men rýhanı kúsh beınelengen.
Sújeti
Poemanyń sújeti Báıterek sımvoly arqyly qazaq halqynyń tarıhyn, qazirgi jaǵdaıyn jáne bolashaǵyn sýretteýden turady. Báıterek beınesi arqyly avtor qazaq jeriniń baılyǵy, tabıǵatynyń sulýlyǵy jáne halyqtyń rýhanı baılyǵyn kórsetedi. Sonymen qatar, poemada táýelsizdikke degen umtylys, ulttyq birlik jáne bolashaqqa degen úmit basa aıtylǵan.
Taldaý
- Kórkemdik quraldary: Poemada metafora, epıtet, teńeý, gıperbola sıaqty kórkemdik quraldar keńinen qoldanylǵan. Nesipbek Aıtuly tabıǵat pen adam arasyndaǵy baılanys, ulttyq rýh pen mádenıet arqyly poemanyń ıdeıalaryn tereń jáne áserli jetkizedi.
- Tarıhı-kórkemdik turǵydan: Poemada qazaq halqynyń tarıhı kezeńderi, ulttyq qundylyqtary men mádenıeti kórkem sýrettelgen. Avtor halyqtyń ótkeni men bolashaǵyn Báıterek sımvoly arqyly baılanystyryp kórsetedi.
- Psıhologıalyq aspekt: Poemada avtor halyqtyń rýhanı kúıin, sezimderin jáne armandaryn shynaıy beıneleıdi. Báıterek beınesi arqyly halyqtyń birligi men kúshine degen senimin kórsetedi.
Qorytyndy
Nesipbek Aıtulynyń «Báıterek» poemasy – qazaq ádebıetiniń mańyzdy týyndylarynyń biri. Poemanyń taqyryby, ıdeıasy jáne kórkemdik quraldary arqyly avtor qazaq halqynyń rýhyn, birligin jáne bolashaqqa degen úmitin tereń ári áserli beınelegen. Báıterek sımvoly arqyly halyqtyń tarıhy, mádenıeti jáne rýhanı qundylyqtary sýrettelip, ulttyq sana-sezimdi oıatýǵa baǵyttalǵan.