Beý, qyzdar-aı
Beý, qyzdar - aı.
Maqsaty: Qyz balanyń boıyna qazaqtyń ımanjúzdi, kórkine aqyly men bilimi saı, ınabattylyq kishipeıildik, adaldyq, talǵampazdyq, sheberlik qasıetterdi sińirý, ata - baba dástúrin nasıhattaý.
Júrgizýshi. Kóktem - alǵash merekesi ananyń,
Ana janyn nur kóktemge baladym.
Kóktem mezgil bastaıdy eken eń alǵash,
Qýantyp bir analardyń qadamyn,- dep óleń joldarynda jyrlaǵandaı, kóktemniń alǵashqy merekesi 8 naýryz Analar meıramy qarsańynda 8 - 9 - 10 synyp arasynda ótkeli otyrǵan saıysymyzdy ashý úshin quttyqtaý sóz.................... beriledi.
Keıde asqaqtaý, tákappar basyp óktem,
Keıde jyly qarasa – qasiretke em.
Kóp ishinen Aı tulǵa kóringende,
Kemseńdegen sábıdiń jasy kepken,
Syrbaz qylyq batyrdy asqaq etken,
Jyr jazdyryp ǵashyqty aqyn etken,
Qudiretten jaralǵan jan qyzdar - aı, gúl qyzdar - aı!- dep saıysker qyzdarymyzdy ortaǵa shaqyramyz.
Saıysymyzdyń ádil baǵasyn beretin ádilqazylar alqasymen tanys bolyńyzdyr:................
Saıys bólimderi:
I. Tanystyrý. (Ár top atyn óleńmen, slaıd arqyly tanystyrý. Slaıdta top aty, qyzdardyń analarymen birge túsken sýretteri, top qyzdarynyń daıyndyǵy, kóktemgi kórinistermen baılanysý kerek).
II. «Halyqtyń ıgi dástúri - bizdiń asyl muramyz» (Salt - dástúrden suraqtar jáne maqal - mátel jalǵaý arqyly bilimderi synǵa túsedi).
III. «Qazaqtyń darqan dastarqany»(qoldan ázirlengen taǵamdarmen dastarqan ázirleý, onyń ishinde ulttyq taǵamdar bolýy kerek)
IV.«Ómirde keń bol, ónerde ór bol»( analarǵa arnaý, án, bı joldaý, jáne úı tapsyrmasyna oıý beınelengen buıym, qoldarynan keletin ónerlerin kórsetedi.)
V. Sán úlgisi.( kóktemgi sán)
VI. Merekelik syılyq( toptar bir - birine qoldan ázirlengen syılyq pen merekelik quttyqtaý joldaıdy)
VII. Oıyn
Ár top jerebe sýyryp, qatysý kezegin biledi.
Tanystyrý
Tartyp alyp aı, kúnniń nur jamalyn
Júresińder, syńǵyrlap syrǵalaryń.
Senderdiki alǵashqy shyryn syrlar,
Barlyǵyń da tal músin, sulýsyńdar,
Ádilqazynyń baǵasy.
Aqqý moıyn, qolań shash, Arý qyzdar, dep tanystyrýǵa kezek beremiz.
«Halyqtyń ıgi dástúri bizdiń asyl muramyz» atty bólimde kórkine aqyly men bilimi saı qyzdarymyzdyń salt - dástúrimizdi boıyna sińirip, Qyz Jibekteı hylqynyń maqtanyshyna aınalǵan arý qyzdary ekenine kóz jetkizemiz.
Birinshi top. Bazarlyq, quıryq baýyr asatý degen dástúrimizge maǵynasyn ashyp, qysqasha túsinik berý kerek.
Maqal mátel. Ulyń jaqsy bolsa, qonysyń keńeıedi,
(Qyzyń jaqsy bolsa, órisiń keńeıedi)
Uldy asyraı almaǵan qul etedi,
(Qyzdy asyraı almaǵan kúń etedi)
Ekinshi top. Bata, bastańǵy. Maqal mátel
Ul ornyndaǵy tý
(Qyz aıdynyńda ushatyn qý)
Qalyńsyz qyz bolsa da,
(Kádesiz qyz bolmaıdy)
Úshinshi top. Kıt, qalja. Maqal - mátel.
Ul ónerli kelsin
(Qyz minezdi kelsin)
Astyń dámin keltirgen tuz áýlıe,
(Eldiń sánin keltirgen qyz áýlıe.) ádilqazynyń baǵasy.
Qyzyl jasyl kelgendeı qyrǵa kóktem
Qyzy bar úı dýman men jyrǵa bókken.
Taǵzym etip aldynda basyn ıgen
Dúnıeni mensinbes tulǵa da óktem.
Bireýiniń baǵy úshin muńmen ótken,
Senimi asqar, aptaby Kún, qyzdar aı,
Arýlar aı dep qyzdarymyzdyń dastarqan mázirin ázirleýde eptilikterin baıqaıyq.
Ádilqazynyń baǵasy.
Bolsa edi Kún de aman, dala da aman,
Tynbasa dep aıaýly anadan án,
Jan kúıiniń, kúlki qýanyshyn,
Kúrsinip kirpikke qamalaǵan.
Tynyshtyqqa jany alań, janary alań,
Sál kúreýke júregin jaralaǵan.
Sáýle shashqan ómirge nur qyzdar - aı
Kórik bolǵan kógimde juldyzdar - aı
Beý, qyzdar aı! Dep endigi kezekti ónerge beremiz.
Maqsaty: Qyz balanyń boıyna qazaqtyń ımanjúzdi, kórkine aqyly men bilimi saı, ınabattylyq kishipeıildik, adaldyq, talǵampazdyq, sheberlik qasıetterdi sińirý, ata - baba dástúrin nasıhattaý.
Júrgizýshi. Kóktem - alǵash merekesi ananyń,
Ana janyn nur kóktemge baladym.
Kóktem mezgil bastaıdy eken eń alǵash,
Qýantyp bir analardyń qadamyn,- dep óleń joldarynda jyrlaǵandaı, kóktemniń alǵashqy merekesi 8 naýryz Analar meıramy qarsańynda 8 - 9 - 10 synyp arasynda ótkeli otyrǵan saıysymyzdy ashý úshin quttyqtaý sóz.................... beriledi.
Keıde asqaqtaý, tákappar basyp óktem,
Keıde jyly qarasa – qasiretke em.
Kóp ishinen Aı tulǵa kóringende,
Kemseńdegen sábıdiń jasy kepken,
Syrbaz qylyq batyrdy asqaq etken,
Jyr jazdyryp ǵashyqty aqyn etken,
Qudiretten jaralǵan jan qyzdar - aı, gúl qyzdar - aı!- dep saıysker qyzdarymyzdy ortaǵa shaqyramyz.
Saıysymyzdyń ádil baǵasyn beretin ádilqazylar alqasymen tanys bolyńyzdyr:................
Saıys bólimderi:
I. Tanystyrý. (Ár top atyn óleńmen, slaıd arqyly tanystyrý. Slaıdta top aty, qyzdardyń analarymen birge túsken sýretteri, top qyzdarynyń daıyndyǵy, kóktemgi kórinistermen baılanysý kerek).
II. «Halyqtyń ıgi dástúri - bizdiń asyl muramyz» (Salt - dástúrden suraqtar jáne maqal - mátel jalǵaý arqyly bilimderi synǵa túsedi).
III. «Qazaqtyń darqan dastarqany»(qoldan ázirlengen taǵamdarmen dastarqan ázirleý, onyń ishinde ulttyq taǵamdar bolýy kerek)
IV.«Ómirde keń bol, ónerde ór bol»( analarǵa arnaý, án, bı joldaý, jáne úı tapsyrmasyna oıý beınelengen buıym, qoldarynan keletin ónerlerin kórsetedi.)
V. Sán úlgisi.( kóktemgi sán)
VI. Merekelik syılyq( toptar bir - birine qoldan ázirlengen syılyq pen merekelik quttyqtaý joldaıdy)
VII. Oıyn
Ár top jerebe sýyryp, qatysý kezegin biledi.
Tanystyrý
Tartyp alyp aı, kúnniń nur jamalyn
Júresińder, syńǵyrlap syrǵalaryń.
Senderdiki alǵashqy shyryn syrlar,
Barlyǵyń da tal músin, sulýsyńdar,
Ádilqazynyń baǵasy.
Aqqý moıyn, qolań shash, Arý qyzdar, dep tanystyrýǵa kezek beremiz.
«Halyqtyń ıgi dástúri bizdiń asyl muramyz» atty bólimde kórkine aqyly men bilimi saı qyzdarymyzdyń salt - dástúrimizdi boıyna sińirip, Qyz Jibekteı hylqynyń maqtanyshyna aınalǵan arý qyzdary ekenine kóz jetkizemiz.
Birinshi top. Bazarlyq, quıryq baýyr asatý degen dástúrimizge maǵynasyn ashyp, qysqasha túsinik berý kerek.
Maqal mátel. Ulyń jaqsy bolsa, qonysyń keńeıedi,
(Qyzyń jaqsy bolsa, órisiń keńeıedi)
Uldy asyraı almaǵan qul etedi,
(Qyzdy asyraı almaǵan kúń etedi)
Ekinshi top. Bata, bastańǵy. Maqal mátel
Ul ornyndaǵy tý
(Qyz aıdynyńda ushatyn qý)
Qalyńsyz qyz bolsa da,
(Kádesiz qyz bolmaıdy)
Úshinshi top. Kıt, qalja. Maqal - mátel.
Ul ónerli kelsin
(Qyz minezdi kelsin)
Astyń dámin keltirgen tuz áýlıe,
(Eldiń sánin keltirgen qyz áýlıe.) ádilqazynyń baǵasy.
Qyzyl jasyl kelgendeı qyrǵa kóktem
Qyzy bar úı dýman men jyrǵa bókken.
Taǵzym etip aldynda basyn ıgen
Dúnıeni mensinbes tulǵa da óktem.
Bireýiniń baǵy úshin muńmen ótken,
Senimi asqar, aptaby Kún, qyzdar aı,
Arýlar aı dep qyzdarymyzdyń dastarqan mázirin ázirleýde eptilikterin baıqaıyq.
Ádilqazynyń baǵasy.
Bolsa edi Kún de aman, dala da aman,
Tynbasa dep aıaýly anadan án,
Jan kúıiniń, kúlki qýanyshyn,
Kúrsinip kirpikke qamalaǵan.
Tynyshtyqqa jany alań, janary alań,
Sál kúreýke júregin jaralaǵan.
Sáýle shashqan ómirge nur qyzdar - aı
Kórik bolǵan kógimde juldyzdar - aı
Beý, qyzdar aı! Dep endigi kezekti ónerge beremiz.
You Might Also Like
