- 05 naý. 2024 01:42
- 189
Bilimdi urpaq - erteńgi bolashaq
Sabaqtyń taqyryby: «Bilimdi urpaq – erteńgi bolashaq»
Sabaqtyń maqsaty: Bilimdiligi: Synyp oqýshylarynyń pánder boıynsha alǵan bilimderin saralaý, oı ushqyrlyqtaryn baıqaý, toppen birlese otyryp jumys isteı bilýge jáne óz bilimin kórsete bilýge úıretý.
Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń sózdik qorlaryn molaıtý, dúnıetanymdyǵyn keńeıtý, til baılyǵyn, shyǵarmashylyq qıalyn, logıkalyq oılaý qabiletterin damytý, óz oıyn erkin jetkize bilýge jáne shyǵarmashylyqpen eńbek ete bilýge daǵdylandyrý.
Tárbıeligi: Bolashaqqa óz úlesin qosa biletin, izdenimpaz urpaq etip tárbıeleý, týǵan tilimizdi súıýge, týǵan elin, jerin qurmetteýge, jan - jaqty bilimdilikke baýlý. Uıymshyldyqqa, eńbekqorlyqqa tárbıeleý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, slaıdtar, qıma áripter, top attary, tós belgi, qoraptar.
Ádisi: Suraq - jaýap, oı qozǵaý, boljaý.
Tıpi: bilimdi bekitý.
Pán aralyq baılanys: ádebıettik oqý, qazaq tili, matematıka, dúnıetaný.
Sabaqtyń barysy: Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý. Saıysqa 2 top bolyp, búkil synyp qatysady.
Jospary:
İ. Kirispe. Ár top ózderiniń tobyn, uranyn aıtyp shyǵady.
İİ. «Óleń – sózdiń patshasy» Mánerlep oqý saıysy.
İİİ. «Tapqyr bolsań, taýyp kór». Uıashyqtardy jasyrylǵan maqaldy aıaqtaý.
IV. Qyzyqty tórttik. 4 pán boıynsha suraqtar beriledi.
V. «Ónerli órge júzer». Eki top óz ónerlerin kórsetedi.
VI. Qorytyndy.
Kirispe sóz: Qurmetti qonaqtar, ustazdar, oqýshylar: Búgingi «Bilimdi urpaq – erteńgi bolashaq» atty saıys sabaqqa qosh kelipsizder!
Bul saıysqa eki top qatysady.
1 – top «Bilim»
2 – top «Ǵylym»
Al endi saıysymyz ádil de shynshyl ótý úshin ádil - qazylar múshelerin saılaıyq.
Halyq danalyǵynda «Oınaı bilmegen, oılaı da bilmeıdi», «Oıynda ozǵan, ómirde de ozady» degen ataly sóz bar. Oıyn erejesi 6 aınalymnan turady. Al balalar men aldaryńa qıma áripter qoıamyn, sol áripterdi retimen durys qoıasyńdar óte maǵynaly sóz shyǵady. Sol sóz senderdiń toptaryńnyń aty.
- Qane qaı top birinshi qurastyrsa, sol top birinshi bastaıdy.
Al qanekeı saıysty biz bastaıyq. Ózimizdi tanystyryp tastaıyq. Toptar ózderin tanystyryp ótsin. Eń joǵary baǵa - 5 upaı.
1 - Top. Bizdiń top «Bilim»
Toptyń urany:
«Bilimdi myńdy jyǵar, bilekti birdi jyǵar»
Top basshysy:
Kóńildi tapqyrlar, bilgishter,
Bar ónerin aldaryna salady.
Kim biledi, kóp oqyǵan bolsa eger,
Búgingi kún jeńimpazy bolady.
Bilim degen bıik shyń,
Baqytqa seni jeteler,
Bilim degen aqylshyń,
Qıyndyqtan ótkizer.
2 – top. Bizdiń top: «Ǵylym»
Toptyń urany:
«Ǵylym degen – bir bulaq,
Kólshiler kózin ashpasa»
Sabaqtyń maqsaty: Bilimdiligi: Synyp oqýshylarynyń pánder boıynsha alǵan bilimderin saralaý, oı ushqyrlyqtaryn baıqaý, toppen birlese otyryp jumys isteı bilýge jáne óz bilimin kórsete bilýge úıretý.
Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń sózdik qorlaryn molaıtý, dúnıetanymdyǵyn keńeıtý, til baılyǵyn, shyǵarmashylyq qıalyn, logıkalyq oılaý qabiletterin damytý, óz oıyn erkin jetkize bilýge jáne shyǵarmashylyqpen eńbek ete bilýge daǵdylandyrý.
Tárbıeligi: Bolashaqqa óz úlesin qosa biletin, izdenimpaz urpaq etip tárbıeleý, týǵan tilimizdi súıýge, týǵan elin, jerin qurmetteýge, jan - jaqty bilimdilikke baýlý. Uıymshyldyqqa, eńbekqorlyqqa tárbıeleý.
Kórnekiligi: ınteraktıvti taqta, slaıdtar, qıma áripter, top attary, tós belgi, qoraptar.
Ádisi: Suraq - jaýap, oı qozǵaý, boljaý.
Tıpi: bilimdi bekitý.
Pán aralyq baılanys: ádebıettik oqý, qazaq tili, matematıka, dúnıetaný.
Sabaqtyń barysy: Uıymdastyrý kezeńi.
Oqýshylardyń zeıinin sabaqqa aýdarý. Saıysqa 2 top bolyp, búkil synyp qatysady.
Jospary:
İ. Kirispe. Ár top ózderiniń tobyn, uranyn aıtyp shyǵady.
İİ. «Óleń – sózdiń patshasy» Mánerlep oqý saıysy.
İİİ. «Tapqyr bolsań, taýyp kór». Uıashyqtardy jasyrylǵan maqaldy aıaqtaý.
IV. Qyzyqty tórttik. 4 pán boıynsha suraqtar beriledi.
V. «Ónerli órge júzer». Eki top óz ónerlerin kórsetedi.
VI. Qorytyndy.
Kirispe sóz: Qurmetti qonaqtar, ustazdar, oqýshylar: Búgingi «Bilimdi urpaq – erteńgi bolashaq» atty saıys sabaqqa qosh kelipsizder!
Bul saıysqa eki top qatysady.
1 – top «Bilim»
2 – top «Ǵylym»
Al endi saıysymyz ádil de shynshyl ótý úshin ádil - qazylar múshelerin saılaıyq.
Halyq danalyǵynda «Oınaı bilmegen, oılaı da bilmeıdi», «Oıynda ozǵan, ómirde de ozady» degen ataly sóz bar. Oıyn erejesi 6 aınalymnan turady. Al balalar men aldaryńa qıma áripter qoıamyn, sol áripterdi retimen durys qoıasyńdar óte maǵynaly sóz shyǵady. Sol sóz senderdiń toptaryńnyń aty.
- Qane qaı top birinshi qurastyrsa, sol top birinshi bastaıdy.
Al qanekeı saıysty biz bastaıyq. Ózimizdi tanystyryp tastaıyq. Toptar ózderin tanystyryp ótsin. Eń joǵary baǵa - 5 upaı.
1 - Top. Bizdiń top «Bilim»
Toptyń urany:
«Bilimdi myńdy jyǵar, bilekti birdi jyǵar»
Top basshysy:
Kóńildi tapqyrlar, bilgishter,
Bar ónerin aldaryna salady.
Kim biledi, kóp oqyǵan bolsa eger,
Búgingi kún jeńimpazy bolady.
Bilim degen bıik shyń,
Baqytqa seni jeteler,
Bilim degen aqylshyń,
Qıyndyqtan ótkizer.
2 – top. Bizdiń top: «Ǵylym»
Toptyń urany:
«Ǵylym degen – bir bulaq,
Kólshiler kózin ashpasa»
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.