InfoHub Logo

Taqyryby: «Biz nashaqorlyqqa qarsymyz!»

Maqsaty: 1. Esirtki zattarynyń, ishimdik ishý men temeki tartýdyń, nashaqorlyqtyń jas aǵzaǵa tıgizer zıandy áseri, ókinishke uryndyrar, keleshek ómirlerine keltirer kesapaty týraly túsinik berý. Ǵasyr dertine aınalyp otyrǵan keseldiń zalalyn jan - jaqty meńgertý.
2. Zıandy ádetterden aýlaq bolyp, ózin de, ózgeni de zıandy ádetterdiń qasiretinen qorǵaı bilýge, salaýatty ómir súrýge tárbıeleý. Nashaqorlyqtyń aldyn alý.
3. Oqýshylardyń boıynda salaýatty ómir saltyn berik qalyptastyrý, jeke tulǵanyń sanasyn damytý, ómirge degen kózqarastaryn qalyptastyrý.
Sabaqtyń túri: jańa málimetter berý (áńgime sabaq)
Sabaqtyń ádisi: taldaý, pikir almasý.
Pánaralyq baılanysy: adam jáne qoǵam, psıhologıa, sosıologıa, quqyq negizderi

Jospary:
İ. Kirispe sóz
İİ. Nashaqorlyq ǵasyr derti atty baıandama
İİİ. «Sıtýasıalyq jaǵdaıatty» taldaý.
IV.«Kókpar tartý» Maqal - mátel jarysy.
V. Qorytyndy.

Barysy:
Oqytýshy: Armysyzdar qurmetti oqýshylar! Búgin 1 - jeltoqsan kúni «Esirtkige jol joq!» atty aksıa aıasynda jáne 19 qarasha búkil dúnıe júzilik shylym shegýshilerge qarsy kúres kúnine baılanysty «Biz nashaqorlyqqa qarsymyz!» atty tárbıe saǵatymyzdy bastaıyq.

Elbasynyń «Qazaqstan - 2030» joldaýynda kórsetilgen ózekti máselelerdiń biri salaýatty ómir súrý, ony nasıhattaý máselesi. Salaýatty ómir salty degenimiz ne? Ol áleýmettik turmystardy jaqsartý, bos ýaqytty tıimdi paıdalaný, zıandy áreketterden aýlaq bolý degen sóz. Qazirgi kezde etek alǵan zamanymyzdyń kelesi dertteri shylym shegý, nashaqorlyq. Ómir - ómir súrý úshin beriledi. Tárbıe saǵatymyzdyń maqsaty - jat qylyqtardan aýlaq bolýǵa tárbıeleý jáne salaýatty ómir saltyn nasıhattaý. «Densaýlyq - zor baılyq», «Aýyryp em izdegenshe, aýyrmaıtyn jol izde» deıdi danyshpan halqymyz. «Ómirimizdi uzartý da qysqartý da óz qolymyzda»
Ómirge adam bir aq ret keledi,
Jastyq shaǵyń ómirińniń kemeli.
Kúte bilseń saýlyǵyńdy óreli,
Tabıǵattyń bergennen kóp bereri.

İİ. «Nashaqorlyq - ǵasyr derti» atty baıandama
Esirtki grek tilinde uıqy maǵynasyn bildiretin «nerke» sózi aǵylshyn tilinde «narkotik» degen sózge aınalyp, uıyqtaý, jansyzdandyrý, sezimsizdendirý degen maǵynany beredi. Jalpy aıtqanda, esirtki zattary dep jansyzdandyrý ereksheligine ıe bolatyn zattardy aıtamyz. Biraq dúnıe júzinde kúndelikti qoldanysta stımýlátor da esirtki retinde qabyldanýda. Óıtkeni bulardyń quramynda, ashýlandyratyn, tynyshtandyratyn, sergitetin zattar da bar.
Nashaqorlyq - búkil qoǵamnyń qasireti, bolashaǵymyzǵa qaýip tóndirip turǵan indet. Dál qazirgi tańda árbir januıanyń esigi men terezesine úńilip, aınalasyn toryp, ǵasyr indeti júr.
Esirtki - hımıalyq turǵydan alǵanda ýly zattar men olardyń qosyndylary bolyp tabylady.

Olar túrli toptarǵa bólinedi:
- taza túrde paıdalanatyn ósimdikterden alynatyn ýly zattar ( marıhýana, gashısh, sańyraýqulaqtar)
- hımıalyq óndirýden ótetin ósimdikterden alynatyn ýly zattar( gashısh
maıy, apıyn, morfın, geroın, kodeın, kokaın, krek);
- sıntetıkalyq jasandy jolmen alynatyn ýly qosyndylar (ekstazı, fensıklıdın, amfetamınder, barbıtýrattar, VF jáne moment jelimderi);
Esirtki baǵzy zamandardan qoldanylyp kele jatqan dert ekeni tarıhtan belgili. Bizdiń zamanymyzǵa deıingi 2700 jyldary Qytaıda anasha paıdalanyldy degen derek bar. Kóknárdi Egıpette emdik jáne dinı ǵuryptarda paıdalanǵany týraly grek tarıhshysy Gerodottyń da eńbekterinen kezdestirýge bolady. Eń alǵash ret esirtkiniń zıanyn shyǵys ǵulamasy Ibn Sına jazyp kórsetken.

Kóknárdiń taralýy XIX ǵasyrda keńinen etek aldy. Ol úshin Anglıa men Qytaı arasynda soǵys ta boldy. XX ǵasyrdyń ortasynda damyǵan batys elderinde nashaqorlyq pen esirtki aınalymy qaýipti jaǵdaıǵa jetti. Bul jaǵynan AQSH birinshi orynǵa ıe boldy.
Esirtkige qarsy kúres XX ǵasyrdyń basynda halyqaralyq sıpat alyp, arnaıy qujattarmen bekitildi. 1946 jyldan baqylaý Birikken Ulttar Uıymynyń quzyryna kóshti.
Nashaqorlyqqa kóbinese jasóspirimder shaldyǵady, alaıda osy kezeńde eresekter arasynda da esirtkige áýestenetinder kóbeıip keledi. Nashaqorlardyń sany 2000 jyly 1999 jylmen salystyrǵanda 98% ósken. Sondyqtan áńgimemiz tek jasóspirimder arasyndaǵy nashaqorlyqqa salynýdyń sebepteri nede?