InfoHub Logo

Sabaqtyń maqsaty:
bilimdiligi: oqýshylarǵa 1986 jylǵy Jeltoqsan oqıǵasynyń bolý sebepterin jáne táýelsizdiktiń qadir - qasıetin túsiný.
tárbıeligi: Otan - Anany qurmetteý, táýelsizdikti baǵalaı bilýge, ultjandy, eljandy bolýǵa, eliniń táýelsizdigi jolynda kúresken erlerdiń qaharmandyǵy men kúreskerlik erlikterin árdaıym este ustaýǵa, úlgi ete bilýge úıretý.
damytýshylyǵy: oqýshynyń oıyn jetkize bilýi men til baılyǵyn damytý.
Tıpi: baıandama
Ádisi: suraq - jaýap, áńgimelesý.
Kórnekiligi: Jeltoqsan qaharmandarynyń sýretteri (Qaırat, Lazzat, Sábıra, Erbol), taqyryp jelisi boıynsha slaıdtar.
Pánaralyq baılanys: Qazaqstan tarıhy.
Jospary: I. Uıymdastyrý
Kirispe sóz
II. Negizgi bólim.
A) Jeltoqsan kóterilisiniń sebebi.
B) Jeltoqsan oqıǵasyna qatysqandardyń sany
V) Jeltoqsannyń ashylmaǵan shyndyǵy
G) Jeltoqsan oqıǵasyna qatysqandarǵa qandaı úkim shyǵaryldy?
D) Jeltoqsan kóterilisine qatysqan jerlesterimiz.( qysqyshy ómirbaıandary týraly)
E) Táýelsizdik shejiresi.
III. Qorytyndy.
«Jeltoqsan jeli yzǵarly» ániniń beıneklıpi

Sabaq barysy: I. Uıymdastyrý.
(Stýdentterdiń sabaqqa qatysýyn, aýdıtorıa tazalyǵyn, daıyndyǵyn tekserý).
Muǵalimniń kirispe sózi:
Kók týym kóterildi baǵym janyp,
Eltańbam kúlli álemge tanyldy anyq.
Shyrqadym ánurandy bar daýyspen,
Armanym – Ata zańym qabyldanyp.
Bizge táýelsizdik týyn, qazaqtyń kók baıraǵyn bıik kóterip, el ekenimizdi dáleldep, dúnıe júzine tanylýymyzǵa sebep bolǵan jáne dúnıeni dúr silkindirgen Jeltoqsan oqıǵasyna bıyl 26 jyl tolyp otyr.

II. Negizgi bólim.
Jeltoqsan kóterilisiniń sebebi:
Jeltoqsan kóterilisi ulttyq rýhtyń qýatyn, eldik pen erliktiń muratyn tanytqan kóterilis boldy. Jeltoqsan oqıǵasynyń shyǵý sebebi: 1986 jyly 16 jeltoqsanda nebári 18 mınýtta ótken Qazaqstan Ortalyq Komıtetiniń besinshi Plenýmy D. Qonaevty «óz erkimen» qyzmetinen bosatyp, Qazaqstan KP Ortalyq komıtetiniń birinshi hatshylyǵyna respýblıka halqyna múlde tanys emes, qazaq halqy týraly esh habary joq V. Kolbınniń «saılanýy» boldy. Erteńine 17 jeltoqsan kúni ortalyq alańǵa lek - legimen aǵylǵan jastar toby beıbit sherý arqyly Ortalyqtyń kadr saıasatyn durys júrgizbeı otyrǵandyǵyna narazylyq bildirdi. «Qazaqstanǵa qazaq basshy!», «Ár halyqqa - óz kósemi!»,«Eshbir halyqqa artyqshylyq berilmesin!» degen uranmen, «Meniń Qazaqstanym» ánin aıtyp alańǵa shyqty. Ult saıasatyn durys júrgizýdi, ulttyq til mádenıettiń damýyna qamqorlyq jasaýdy, ulttyq saıası qaıratkerlerdiń basshylyq oryndarynda laıyqty laýazymǵa ıe bolýyna nazar aýdarýdy talap etti. Jastar ózderin tolǵandyryp júrgen máselelerdi aıtyp qalýǵa tyrysty.
Jeltoqsan oqıǵasyna qatysqandardyń sany: Jeltoqsan oqıǵasy Almatydaǵy Brejnev ( qazirgi Respýblıka) alańynda bastalyp, ary qaraı Taraz, Qyzylorda, Shymkent, Taldyqorǵan, Qaraǵandy, Óskemen, Jezqazǵan, Kókshetaý, Semeı, Pavlodar, Arqalyq qalalarynda, Shamalǵan, Saryózek eldi mekenderinde tolqý bolyp ótti. Olarǵa 2, 5 myńnan astam adam qatysyp, 281 – i ustalyp 20 astamy túrli merzimge sottaldy.
Qazaq KSR Joǵarǵy Keńesi Prezıdıýmy kommısıasynyń anyqtaýy boıynsha qozǵalysqa qatysqany ushin ustalǵandardyń sany - 8500. 2401 ýaqytsha qamaý oryndaryna jiberilip, syımaǵandaryn qala syrtyna aparyp tastaǵan. Onyń ishinde medısınalyq kómek alǵandar - 1383, al aýrýhanaǵa túskeni - 369 adam. 1720 adam jaraqat alǵan.