InfoHub Logo

Qazaq halqynyń asyl ádebı muralarynyń jarshysy, búgingi mádenıet pen qoǵam aınasy, óz tarıhyn sonaý XX ǵasyrdyń 20 jyldarynan bastaǵan, baspasóz tarıhynda orny erekshe basylymdardyń biri - Juldyz” jýrnaly.

Bárimiz biletindeı qazaq baspasóz tarıhynda ár basylym óziniń erekshe bir qyrymen, sondaǵy jarıalanǵan materıaldarymen óz ornyn oıyp turyp alǵan. Sol sekildi “Juldyz”  jýrnalynyń da ózine tán ózgesheligin, ondaǵy jarıalanǵan materıaldarynan ańǵarýǵa bolady. XX ǵasyrlarda qazaq ádebıetiniń kósegesin kógertip, altyn qoryn baıyta túsken irgeli shyǵarmalardyń bári derlik osy “Juldyz”  jýrnalynda jaryq kórip, aldaǵy oqyrmandar ómirine óz joldamasyn aldy. Al qazirgi basylym betterindegi kóteriletin máseleler, materıaldar qandaı sarynda jazylatynydyǵyn birer maqalalaryn taldaý arqyly anyqtap kórelik.

“Juldyz” jýrnalynyń 2020 jyldyń 11 mamyryndaǵy nómirinde jas jýrnalıs Álibek Baıboldyń “«Qupıa oqýlyqta» ne aıtylǵan eken” atty maqalasy jarıalanǵan. Bul maqalanyń mazmunyn alyp qarar bolsaq, jýrnalıs balalar jazýshysy Ótepbergen Aqypbektiń 2004 jyly jaryqqa shyqqan “Qupıa oqýlyq” atty balalar jınaǵynyń ishki mazmunyn taldap, tarqatyp beredi. Avtor kitap jaıly pikirin aıtyp, taldap qana qoımaı, sol oqýlyqtan mysaldar keltirý arqyly oıyn dáıekti de dáldi etip jetkizgen. Jýrnalısiń shaǵyn ǵana maqalasynan-aq jazýshy jınaǵynyń qanshalyqty baǵaly, tárbıelik máni zor ekendigin birden ańǵaramyz. Maqalanyń erekshelikteriniń biri jazylý stılinde, ıaǵnı qarabaıyr sózdermen emes, kórkem ádebıet tilinde oqyrmandaryna jetkizilýi. Osydan avtordyń sózdik qorynyń keń ekendigin, oqyǵan-toqyǵan, óz kásibiniń myqty mamany ekendigin baıqaýǵa bolady. Bul maqaladan keıin birden osy kitapty qolyma alyp oqyǵym kelip ketti. Meniń oıymsha, jýrnalısiń boıyndaǵy eń bir kerekti qasıetterdiń biri, óz qalamynan shyqqan kez-kelgen taqyryptaǵy týyndylaryna oqyrmandaryn sendire bilý, sol qozǵalǵan másele aıasynda qyzyǵýshylyǵyn oıata alý, belgili bir áreketterge talpyndyra bilý kerek dep bilemin.

Kelesi taldaıtyn maqalam aldyńǵy jyldyń 10 mamyrynda jarıalanǵan Dana Asyljanovanyń qalamynan shyqqan “Úsh tuǵyrly til aıasynda aǵylshyn tilin oqytýdyń júıesi” atty maqalasy. Taqyrybynan-aq baıqap turǵanymyzdaı, maqalada búgingi tańnyń ózekti máseleleriniń biri úsh tildilik máselesi jaıynda sóz qozǵalady. Avtor osy úshtildikke, ásirese onyń ishinde aǵylshyn tiline asa den qoıady. Qazirgi kezde eń bir kóp qoıylatyn suraqtardyń birine, ıaǵnı “Aǵylshyn tilin qansha jastan bastap oqytý kerek?” degen saýalǵa óz maqalasynda jaýap izdeıdi. Avtor aǵylshyn tilin bastaýysh mektepten bastap oqytý durys emes ekendigin aıtyp, óz jaýabyn shetel ǵalymdarynyń júrgizgen zertteýlerimen, aıtqan, dáıektegen pikirlerimen bekitedi. Shynymende, maqalany oqı otyryp álippeni endi ǵana úırenip jatqan balaǵa basqa tildiń áripin úıretý qanshalyqty durys? -degen suraq týyndaıdy. Osy saýalǵa avtor jaýap izdep, oqyrmandarǵa jan-jaqty taldap berýge tyrysqan. Maqalanyń erekshelegin aıtar bolsaq, jas jýrnalıs osy máselege qatysty óz kózqarasyn jaı bildirip, aıtyp qana qoımaı, ustanǵan pikiriniń durystyǵyn izdený arqyly dáleldep berýinde, sol sebepti maqaladaǵy ár sózi dáleldi de dáıekti.

Jalpy “Juldyz” jýrnalynyń búgingi kúni jarıalanyp jatqan, ıaǵnı men oqyǵan materıaldarynyń kópshiligi derlik tuǵyrly tilimizge, ádebıet pen mádenıet salasyna, tanymy tereń tarıhymyzǵa qatysty máseleler ekendigin baıqadym. Basylymnyń tarıhı orny onyń mániniń negizin aıshyqtap turǵandaı, al jýrnaldyń mazmundy jınaǵy árbir adamzat bolmysyna úlgi bolyp qala bermek.

---