Búdjet saıasatynyń negizgi perspektıvalary men baǵyttary
Kirispe
Jalpy «búdjet» termıni (budget) degen – aǵylshyn sózi. Onyń aýdarmasy, belgilili bir ýaqyt aralyǵyndaǵy aqshalaı kirister men shyǵystardyń eseptelýin bildiretin uǵym. Al «memlekettik» degenimiz-ol, sol eseptelýdiń belgili bir memlekettike qatysty anyqtalýyn aıtamyz. Memlekettik búdjet memlekettiń paıda bolýymen, ıaǵnı obektıvti anyqtalýymen tikeleı baılanysty. Memlekettik búdjet-taýarly óndiristiń áleýmettik-ekonomıkalyq formasıasyna baılanysty kategorıa dep aıtýymyzǵa da bolady. Onyń damý memlekettik qajettilikterdi qanaǵattandyrý jáne saıası mekemelerdiń belgili kólemdegi qarjy resýrstarynyń baılanysýymen týyndaıdy. Búdjet ekonomıkalyq kategorıa retinde obektıvti. Búdjet negizinen ekonomıkalyq, ǵylymı jáne áleýmettik basqa da sferalardy belgili kólemde qarjylandyrýǵa baǵyttalǵan.
Qarjylyq kózqaras jaǵynan memlekettik búdjettiń úsh negizi túsiniktemesi bar;
1) memlekettik búdjet –ekonomıkalyq kategorıa retinde qarastyrylady.
2) memlekettiń negizgi qarjylyq jospary retinde.
3) memlekettik búdjet-qarjylyq sıstemanyń ortalyqtandyrylǵan zvenosy.
Aıta ketetetin jaıt, qarjylyq sıstemanyń ortalyqtandyrylǵan zvenosy jáne memlekettiń negizgi qarjylyq jospary retinde memlekettik búdjet óz kezeginde ekonomıkalyq kategorıa bolyp tabylady.
Memlekettik búdjet, kez kelgen basqa ekonomıkalyq kategorıa sıaqty, óndiristik qatynastardy bildiredi jáne olarǵa sáıkes keletin materıaldyq –zattyq túrinde bolady; búdjet qatynastary memlekettiń ortalyqtandyrylǵan aqsha qorynda búdjettik qorynda zattalynady. Munyń nátıjesinde qoǵamda bolyp jatqan naqty ekonomıkalyq (bólgishtik) prosester memlekettiń jumyldyratyn jáne paıdalanatyn aqsha qarajattarynyń aǵymynda óziniń kórinisin tabady.
Memlekettik búdjette qoǵamdaǵy barlyq ekonomıkalyq prosester beınelenetindikten, sondaı-aq barlyq negizgi qarjy ınstıtýttary- salyqtar, memlekettiń shyǵystary, memlekettik nesıe, memlekettik qaryzdar taǵy sol sekildi óziniń shoǵyrlanǵan kórinisin tabatyndyqtan búdjet memlekettiń negizgi qarjy jospary retinde sıpattalady. Ol naqty kezeńge, ádette, bir jylǵa jasalynady, búdjettiń kiristeriniń, shyǵystarynyń, ortalyqtandyrylǵan qarjy resýrstarynyń sheshýshi bóliginiń qozǵalysyn anyqtaıdy. Búdjettiń negizgi jospary dep moıyndaý onyń ulttyq tabysty qaıta bólinedegi mańyzdy ornyn, josparlarynyń júıesindegi basymdyq jaǵdaıyn, sondaı aq qoǵamdyq udaıy aıryqsha rólin anyqtaıdy.
1.Taraý Qazasktan Respýblıkasynyń Búdjet júıesi jáne bújet qurylymy
1.1 Memlekettik búdjettiń ekonomıkalyq máni, qyzmeti, róli
Qarjylyq baılanystardyń orasań zor ár alýandyǵynda jeke ortaq erekshelikterimen kózge túsetin oqshaýlanǵan sferalardy bólip kórsetýge bolady. Máselen memlekettiń sharýashylyq júrgizýshisi sýbektilerimen jáne halyqpen qalyptasatyn qarjy qatynastary ónimdi qundyq bólýdiń erekshe salasyn quraıdy jáne qlǵamdyq qajettilikterdi qanaǵattandyrýǵa arnalǵan ortalyqtandyrylǵan aqsha qoryn qalyptastyrýmen jáne paıdalanýmen baılanysty bolady. Qarjy qatynastarynyń bul jıyntyǵy «melekettik búdjet» uǵymynyń ekonomıkalyq mazmunan quraıdy.
Ekonomıkalyq qatynastardyń jıyntyǵy retindegi memlekettik búdjetin obektıvti sıpaty bar. Bólýdiń derbes sferasy retindegi obektıvti qajettigi ulǵaımaly udaı óndiristiń qajetilikterimen, melekettiń tabıǵatymen jáne fýnksıasymen baılanysty. Bul tıisti ortalyqtandyrylǵan resýrstardy qajet etedi. Aqasha qarajattaryn ortalyqtandyrý búkil ulttyq sharýashylyq aýqymynda úzdiksiz aýyspaly aınalymdy uıymdastyrý úshin, jalpy ákonomıkanyń jumys etýin qamtamasyz etý úshin qajet.
Ekonomıka damýynyń qazirgi kezeńinde ortalyqtandyrylǵan qarjy resýrstary memleketke qoǵamdyq óndiristiń qajetti qarqyny men úlesin qamtamasyz etýge, onyń salyq jáne aýmaqtyq qurylymyn jetildirýge, ekonomıkanyń saldaryn damytýdyń birinshi kezekti baǵdarlamasy úshin qajetti kólemde qarajattardy qalyptastyrýǵa, ári áleýmettik ózgeristerdi júrgizýge múmkindik beredi. Qarjyny ortalandyrýdyń arqasynda aqsha qarajattary memlekettiń ekonomıkalyq jáne álýmettik saıasatyn tabysty iske asyrý úshin jaǵdaılardy daıyndaı otyryp, ekonomıkalyq jáne áleýmettik damýdyń sheshýshi ýchaskelerine shoǵyrlandyryldy.
Sóıtip obektıvti obektıvti bólgishtik qatynastyrdyń ekonomıkalyq nysany bola otyryp, qundyq bólinistiń erekshe bóligi retinde memlekettik búdjet aıryqshylyqty qoǵamdyq arnalymdy oryndaıdy-jalpy memelekettik qajettilikterdi qanaǵattandyrýǵa qyzmet etedi, ekonomıkalyq kategorıa retinde kórinedi. Qarjy qatynastarynyń belgili bir jıyntyǵy retinde memlekettik búdjetke eń aldymen jalpy qarjy kategorıasynan ajyratatyn ózgeshe begiler tán; búdjet qatynastarynyń bólgishtik sıpaty bar, árqashan aqsha nysanynda júzege asyryldy, maqsaty aqsha qorlaryn qalyptastyrýmen jáne paıdalanýmen qosarlana júredi. Sonymen birge, búdjet qatynastaryna belgili bir ózindik erekshelik tán, alaıda ol qarjymen ortaq ózgeshe belgilerdiń sheńberinen shyqpaıdy. Qundyq bólinistiń aıryqshylyqyty sferasy retinde memlekettik búdjet myna ózgeshe belgilermen sıpattalady:
a) memleketten jalpy qoǵamdyq ónimniń bir bóligin oqýshylarmen jáne ony qoǵamdyq qajettilikterdi qanaǵattandyrýǵa paıdalanýmen baılanysty bólgishtik qatynastardyń aıryqsha ekonomıkalyq nysany bolyp tabylady.
b) qundy jasaý jáne ony tutyný prosesin sharttastyratyn materıaldyq óndiris qarjysynan jáne qundy tutynýǵa qyzmet etetin óndiristik emes sferasy qarjysynan memlekettik búdjettiń aıyrmashylyǵy ol ulttyq sharýashylyqtyń salalary, aýmaqtar, ekonomıkanyń sektorlary, qoǵamdyq qyzmettiń sferalary arasynda qundy qaıta bólýge arnalǵan.
v) qoǵamdyq ónimniń taýar nysandaǵy qozǵalysymen tikeleı baılanysty emes qundyq bólinistiń stadıasyn bildiredi jáne odan belgili úziliste júzege asyryldy, al qatynastary materıaldyq óndiriste de, óndiristik emes sferada da taýar –aqsha qatynastarymen tyǵyz toıqalasyp jatady.
Memlekettik búdjet, kez kelgen basqa ekonomıkalyq kategorıa sıaqty, óndiristik qatynastardy bildiredi jáne olarǵa sáıkes keletin naqty materıaldyq zattyq túrinde bolady; búdjet qatanastary memlekettiń ortalyqtandyrylǵan aqsha qorynda-bújettik qorynda zattalyndy.
Memlekettik búdjet ulttyq ekonomıkany basqarýdyń basty mehanızimderiniń biri. Ol ekonomıkaǵa memlekettiń ortalyqtandyrylǵan aqsha qoryn jasaý men paıdalanýdyń nysandary men ádisteriniń jyıyntyǵy bolyp tabylatyn búdjettik mehanızm arqyly yqpal etedi. Jalpy ekonomıkaǵa yqpal etýdiń quraly retindegi búdjettiń róli osynda kórinedi. Ekonomıka retteý ortalyqtandyrylǵan aqsha qorynyń sandyq kólemin anyqtaý, ony jasaý men bólýdiń nysandary men ádisterin retteý, búdjettiń atqarylýy prosesinde qarjy resýrstaryn qaıta bólý jolymen júzege asyrady. Aqyrynda memlekettik búdjet memlekettik zańdarynyń biri bolyp tabylady (mysaly, kelesi qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq búdjet týraly Zań).
Sóıtip, búdjettiń san qyrly mańyzynan eskere otyryp, ony osy joǵaryda aıtylǵandardyń jıyntyǵy retinde qaraǵan jón. (Qosymsha 1)
Memlekettik búdjet-ulttyq tabys pen jalpy ishki ónimdi qaıta bólýdiń negizgi quraly. Memlekettik búdjet (shyǵys bóliginiń) kómegimen ulttyq tabystyń 30 paıyz jalpy ishki ónimniń 20 paıyz jalpy qoǵamdyq 10 paıyz bólinedi. Búdjet Qazaqstannyń búkil aýmaǵynda óndiristik kúshterdi neǵurlym utymdy ornalastyrýdyń, ekonomıka men mádenıetti kóterýdiń talaptaryn eskere otyryp sala aralyq aýmaqtyq qaıta bólý úshin paıdalanyp keledi. Naryqtyq mehanızmge kóshý jaǵdaıynda memlekettik búdjettiń qarajattary eń aldymen ekonomıkanyń qurylymyn qaıta qurýdy keshendi maqsaty búdjettik baǵdarlamalardy qarjylandyrýǵa, ǵylymı tehnıkalyq áleýetti arttyrýǵa, áleýmettik damytýdy tezdetýge jáne halyqtyń eń az qamtyǵan jigin áleýmettik qorǵaýǵa baǵytalýy tıis.
Shyǵystar men salyqtar arqyly búdjet ekonomıka men ınvestısıalardy retteýdiń jáne yntalandyrýdyń, óndiris tıimdiligin arttyrýdyń mańyzdy quraly bolyp tabylady.
Búdjet qarajattarynyń áleýmettik baǵyttylyǵynyń zor mańyzy bar. áleýmettik saıasattaǵy basymdyqtar- halyqtyń tabysy az jikterin (zeınetkerlerdi, múgedekterdi, az qamtylǵan ot basylaryn) qoldaý, sondaı-aq densaýlyq saqtaý bólimi, bilim berý jáne mádenıet mekemeleriniń jumys istep turýy.
1.2 Qazaqstan Respýblıkasynyń búdjet zańdary
Qazaqstan Respýblıkasynyń búdjet zańdary Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsıasyna negizdeledi.Qazaqstan Respýblıkasy búdjet zańdary qoldanylýy Qazaqstan Respýblıkasynyń búkil aýmaǵynda qoldanysta bolady jáne barlyq jeke jáne zańdy tulǵalarǵa qoldanylady. Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men jergilikti atqarýshy organdardyń tıisinshe respýblıkalyq jáne jergilikti búdjetterden tıisti qarjy jylyna arnap aqsha bólý týraly aktileri, osy aktilerdiń qaıtarymdy negizde aqsha bólý týraly erejelerin qospaǵanda, aǵymdaǵy qarjy jyly aıaqtalǵannan keıin kúshin joıady. Tıisti qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq búdjet týraly zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly zańdar, tıisti qarjy jylyna arnalǵan jergilikti búdjet týraly máslıhattardyń sheshimderine ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly máslıhattardyń sheshimderi, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men jergilikti atqarýshy organdardyń olardy iske asyrý týraly aktileri tıisti qarjy jylynyń 1 qańtarynan bastap qoldanysqa engiziledi.Zań aktilerinde jáne ózge de normatıvtik quqyqtyq aktilerde Qazaqstan Respýblıkasynyń búdjet zańdaryna qaıshy keletin erejeler kózdelse, onda Qazaqstan Respýblıkasy búdjet zańdarynyń erejeleri qoldanylady.
Memlekettik organdardyń ózderiniń fýnksıalarynyń oryndalýy úshin basqarýdyń barlyq deńgeılerinde tıisti qarjy bazasy bolýy tıis. Osy maqsatpen ár elde aımaqtardyń sharýashylyǵyn, áleýmettik sferasyn, árbir ákimshilik-aýmaqtyq birlikterdi abattandyrýdy, Zań shyǵarýshy bılik, basqarý apparatyn ustaýdy jáne basqa da sharalardy qarjylandyrý úshin olardyń aqsha resýrstaryn jumsalýdy qamtamasyz etetin búdjettik tarmaqtarynyń jelisi quralady. Búdjetterdiń jekelegen túrleriniń kiristeri men shyǵystaryn qalyptastyrý, olardy prosesinde zańmen otyratyn belgili qarjylyq ózara –qatynastar paıda bolady. Osy elemetterdiń barlyǵy-búdjet júıesin uıymdastyrý men qurýdyń qaǵıdattarry, onyń býyndarynyń ózara qatynastary men baılanystarynyń uıymdyq nysandary búdjet quqyqtarynyń jıyntyǵy-búdjet qurylysyn qaraıdy. Dúnıe júziniń ár túrli elderinde búdjet qurylysy memlekettiń qurylysyna, aýmaqtyq-ákimshilik birligine, ekonomıkanyń damý dengeıine baılanysty ózgeshelikterimen ereksheledi. Búdjet qurylysynda basty oryndy búdjet júıesi alady, ol ekonomıkalyq qatynastarǵa jáne quqytyq normalarǵa negizdelgen túrli deńgeılerdi búdjetterdiń jıyntyǵyn bildiredi. Ár túrli elderdiń búdjet júıeleri óziniń qurylymy, búdjetterdiń jekelegen túrleriniń sany jaǵynan túrlishe bolyp keledi, óıtkeni olardyń aýmaqtyq qurylysy men onyń aýmaqtyq bólinisine baılanysty bolady.
Búdjet júıesiniń quramy eldiń ulttyq – memlekettik qurylymymen anyqtalady. Memlekettiń federatıvtik jáne ýnıtarlyq qurylymy bolýy múmkin. Federatıvti memleketterde búdjet úsh býynan turady; memlekettik búdjet nemese federaldyq búdjet ortalyq memlekettiń búdjeti, federasıa músheleriniń (AQSH-ta shtattardyń , GFR da jerlerdiń (landrattardyń) Kanada provınsıalardyń Reseıde federasıa sýbektilerdiń búdjetteri);
Jergilikti búdjetter:
Ýnıtarlyq (birlikter) memleketterde eki býyndy júıesi qoldanylady; ortalyq búdjet jáne tolyp jatqan jergilikti búdjetter. Eki jaǵdaıda da búdjetterdiń oqshalanýy men derbestigin túrli dárejesi bolýy múmkin, biraq ádettegideı, áleýmettik –ekonomıkalyq prosesterdi basqarýdy ortalyqtandyrý deńgeıine baılanysty tómendegi búdjetterge qatysy boıynsha belgili bir retteýshi rol ortalyq búdjetke saqtalady.
Qazaqstan Respýblıkasynyń búdjet júıesi bújet qurylymynyń ýnıtarlyq tıpimen anyqtalady, óıtkeni Qazaqstan-federaldyq esem, basqarýdyń Prezıdenttik nysany jáne saılanatyn Parlamenti bar ýnıtarlyq memleket. Qazaqstan Respýblıkasynyń búdjet júıesi ekonomıkalyq qatynastarǵa tıisti quqytyq normalarǵa negizdelgen ár túrli deńgeılerdi búdjetti qamtıdy. Qazaqstanda jıyntyǵynda memlekettik búdjetti quraıtyn respýblıkalyq búdjetter derbes jumys isteıdi. 1991 jyly Qazaqstan Respýblıkasynyń búdjet júıesi túbirli ózgeristerge ushyrady. Buǵan deıin Qazaqstannyń memlekettik búdjeti, basqa odaqtas respýblıkalarynyń memlekettik búdjetteri sıaqty, KSRO-nyń memlekettik búdjetine kiredi, onda el aýmaǵynyń barlyq bújetteri, sonyń ishinde aýyldyq jáne poselkalyq búdjetterde qamtylyp kórsetiledi. Ol odaqtyq búdjetten 15 odaqtas respýblıkanyń memlekettik búdjetterinen jáne memlekettik áleýmettik saqtandyrý búdjetinen turady. Odaqty búdjetke 1970-1990 jyly melekettik bújet resýrystarynyń jalpy aýqymynyń 52-50 paıyz tııdi, onyń 35 paıyzy respýblıkalardyń respýblıkalyq búdjetteriniń jáne 15 paıyz jergilikti qaramaǵynda bolady. (Qosymsha 2)
Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik búdjettiń basty respýblıkalyq búdjette shoǵyrlanǵan. Respýblıkalyq búdjet-bul túsimder men búdjet tapshylyǵyn qarjylandyrý (profesıti paıdalaný) esebinen qalyptastyrylatyn jáne ózine Qazaqstan Respýblıkasynyń Konsıtetýsıasy men zańnamalyq aktilerge júktelgen mindetterdi júzege asyrý Úkimet anyqtaıtyn respýblıkalyq búdjet baǵdarlamalaryn qarjylandyrýǵa arnalǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń zańmen bekitilgen ortalyqtandylyrǵan aqsha qory.
Jergilikti búdjetter (ákimshilik-aımaqtyq birlikterdiń búdjetteri) –oblystyq búdjtter, qalalarrdyń (aýdandyq mańyzy bar qalalardan basqasy), aýdandardyń (qaladaǵy aýdandardyń qospaǵanda) búdjetteri. Qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq bújet Qazaqstan Respýblıkasynyń zańmen, jergilikti búdjetter maslıhattardyń sheshimderimen bekitiledi. Búdjet júıesiniń jumys isteý búdjetterdiń ár túrli deńgeıleriniń ózara baılanysyna negizdeledi.
1.3 Búdjettiń qurylymy
Búdjettiń túsimderi men shyǵystary
Kirister, búdjet kredıtterin óteý, memlekettiń qarjy aktıvterin satýdan túsetin túsimder, sondaı-aq memlekettik qaryzdar búdjettiń túsimderi bolyp tabylady.Shyǵyndar, búdjet kredıtteri, qarjy aktıvterin satyp alý, qaryzdar boıynsha negizgi boryshty óteý búdjettiń shyǵystary bolyp tabylady.
Búdjettiń qurylymy mynadaı bólimderden turady:
1) kirister:
salyqtyq túsimder;
salyqtyq emes túsimder;
negizgi kapıtaldy satýdan túsken túsimder;
resmı transfertter túsimderi;
2) shyǵyndar;
3) operasıalyq saldo;
4) taza búdjettik kredıt berý:
búdjettik kredıtter;
búdjettik kredıtterdi óteý;
5) qarjy aktıvterimen jasalatyn operasıalar boıynsha saldo:
qarjy aktıvterin satyp alý;
memlekettiń qarjy aktıvterin satýdan túsetin túsimder;
6) búdjet tapshylyǵy (profısıti);
7) búdjet tapshylyǵyn qarjylandyrý (profısıtin paıdalaný):
qaryzdar túsimi;
qaryzdardy óteý;
búdjet qarajaty qaldyqtarynyń qozǵalysy.
Búdjetterdi bekitý jáne búdjetterdiń atqarylýy týraly esepterdi túzý osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen qurylym boıynsha júzege asyrylady.
Búdjet kiristeri Salyq jáne basqa da mindetti tólemder, resmı transfertter, memleketke óteýsiz negizde beriletin, qaıtarylatyn sıpatta bolmaıtyn jáne memlekettiń qarjy aktıvterin satýǵa baılanysty emes, osy Kodekske jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa da zań aktilerine sáıkes búdjetke eseptelýge tıisti aqsha búdjet kiristeri bolyp tabylady.
Salyqtyq túsimder – Qazaqstan Respýblıkasynyń Salyq kodeksinde belgilengen salyqtar jáne búdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder.
Salyqtyq emes túsimder – Qazaqstan Respýblıkasynyń Salyq kodeksinde belgilengen, negizgi kapıtaldy, granttardy satýdan túsetin túsimderge jatpaıtyndardan basqa, osy Kodekste jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa da zań aktilerinde belgilengen búdjetke tólenetin mindetti, qaıtarylmaıtyn tólemder, sondaı-aq, resmı transfertterden basqa, búdjetke óteýsiz negizde beriletin aqsha.
Mynadaı aqshalar negizgi kapıtaldy satýdan túsetin túsimder bolyp tabylady:
1) memlekettik mekemelerge bekitilip berilgen memlekettik múlikti satýdan túsetin aqsha;
2) memlekettik materıaldyq rezervten taýarlardy satýdan túsetin aqsha;
3) memleket menshigindegi jer ýchaskelerin jeke menshikke satýdan nemese olardy t±raќty nemese ýaќytsha jer paıdalanýǵa berýden ne Ќazaќstan Respýblıkasynyњ zaњdarynda nemese halyќaralyќ sharttarda kµzdelgen jaѓdaılarda jer ýchaskelerin µzge ќ±ќyќtyќ nysandarda ótkizýden túsetin aqsha;
4) memleketke tıesili materıaldyq emes aktıvterdi satýdan túsetin aqsha.
Resmı transfertter túsimderi – búdjettiń bir deńgeıinen ekinshisine, Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qorynan búdjetke túsetin transfertter túsimderi. Kiristerdiń jańa túrlerin engizý, qoldanylyp júrgenderiniń kúshin joıý nemese olardy ózgertý osy Kodekske mindetti túrde ózgerister nemese tolyqtyrýlar engizile otyryp júzege asyrylady. Nysanaly resmı transfertterdi qospaǵanda, kiristerdiń nysanaly maqsaty bolmaıdy.
Búdjet shyǵyndary qaıtarylmaıtyn negizde bólinetin búdjet qarajaty búdjet shyǵyndary bolyp tabylady.Búdjet shyǵyndary mynadaı túrlerge bólinedi:
1) memlekettik mekemelerdiń qyzmetin qamtamasyz etetin shyѓyndar;
2) turaqty sıpaty joq is-sharalardy uıymdastyrý men ótkizýge baılanysty shyѓyndar;
3) memlekettik tapsyrysќa arnalѓan shyѓyndar – memlekettik saıasatty iske asyrý maqsatynda (memlekettik organdardyń ózderiniń tutynýyna arnalmaǵan) óndiriletin taýarlarǵa (jumystarǵa, kórsetiletin qyzmetterge) memlekettik organdardyń aqy tóleýi;
4) jeke tulǵalarǵa aqshalaı tólemder – qyzmetkerlerge eńbegi úshin aqshalaı tólemderden basqa, Qazaqstan Respýblıkasynyń zaњ aktilerine sєıkes jeke tulǵalarǵa aqshalaı nysandaǵy tólemdermen baılanysty shyǵyndar;
5) zańdy tulǵalarǵa sýbsıdıalar –memlekettik mekemeler jáne qoǵamdyq birlestikter bolyp tabylmaıtyn zańdy tulǵalardy óteýsiz jáne qaıtarylmaıtyn negizde qarjylandyrý;
6) resmı transfertter – búdjettiń bir deńgeıinen ekinshisine, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qoryna transfertter tóleý;
7) memlekettiњ mindettemelerin oryndaýѓa arnalѓan shyѓyndardyњ µzge de t‰rleri.
Zańdy tulǵalarǵa sýbsıdıalar naqty salany nemese qyzmet aıasyn áleýmettik-ekonomıkalyq damytý mindetterin iske asyrýdyń basqa, neǵurlym tıimdi tásili bolmaǵan retterde ǵana Qazaqstan Respýblıkasynyń zań aktilerinde kózdelgen jaǵdaılarda berilýi múmkin. Zańdy tulǵalarǵa sýbsıdıa berýdiń basym baǵyttary orta merzimdi fıskaldyq saıasatpen aıqyndalady. Resmı transfertterdiń jalpylama sıpaty da, nysanaly maqsaty da bolýy múmkin. Nysanaly sıpaty bar resmı transfertter nysanaly transfertter bolyp tabylady.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men jergilikti atqarýshy organdardyń rezervteri. Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men jergilikti atqarýshy organdardyń rezervteri respýblıkalyq jáne jergilikti búdjetterdi ázirleý kezinde olardy boljaýǵa bolmaǵandyqtan josparlanbaǵan jáne aǵymdaǵy qarjy jylynda keıinge qaldyrýǵa bolmaıtyn qarjylandyrýdy talap etetin shyǵyndardy qarjylandyrý úshin respýblıkalyq jáne jergilikti búdjetterdiń quramynda qurylady. Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń, jergilikti atqarýshy organdardyń rezervi:
1) tótenshe rezervti;
2) shuǵyl shyǵyndarǵa arnalǵan rezervti:
3) oblystyq búdjetterdiń, respýblıkalyq mańyzy bar qalalar, astana búdjetteriniń, aýdandar (oblystyq mańyzy bar qalalar) búdjetteriniń kasalyq alshaqtyǵyn jabýǵa arnalǵan rezervti qamtıdy.
Tótenshe rezerv Qazaqstan Respýblıkasynyń jáne basqa memleketterdiń aýmaǵyndaǵy tabıǵı jáne tehnogendik sıpattaǵy tótenshe jaǵdaılardy joıý maqsatynda ǵana paıdalanylady.
Shuǵyl shyǵyndarǵa arnalǵan rezerv Qazaqstan Respýblıkasynyń nemese onyń ákimshilik-aýmaqtyq birliginiń saıası, ekonomıkalyq jáne áleýmettik turaqtylyǵyna, sondaı-aq adamdardyń ómiri men densaýlyǵyna qater tóndiretin jaǵdaılardy joıý, sottardyń sheshimderi boıynsha Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń, ortalyq memlekettik organdardyń, jergilikti atqarýshy organdardyń mindettemelerin oryndaý maqsatynda ǵana paıdalanylady.
Oblystyq búdjettiń, respýblıkalyq mańyzy bar qala, astana búdjetiniń kasalyq alshaqtyǵyn jabýǵa arnalǵan rezerv olarda kasalyq alshaqtyq paıda bolǵan jaǵdaıda oblys búdjetine, respýblıkalyq mańyzy bar qala, astana búdjetine kredıt berý úshin tıisti ќarjy jylyna arnalѓan respýblıkalyq búdjette kózdeledi.
Aýdandar (oblystyq mańyzy bar qalalar) búdjetteriniń kasalyq alshaqtyǵyn jabýǵa arnalǵan rezerv olarda kasalyq alshaqtyq paıda bolǵan jaǵdaıda aýdan (oblystyq mańyzy bar qala) búdjetine kredıt berý úshin oblystyq búdjette kózdeledi.
Kasalyq alshaqtyqty jabýǵa qaryz berý qarjy jyly sheginde alty aıǵa deıingi merzimge júzege asyrylady jáne respýblıkalyq nemese jergilikti búdjetti naqtylaýdy talap etpeıdi.Qazaqstan Respýblıkasy Úkimeti rezerviniń jáne jergilikti atqarýshy organ rezerviniń jalpy kólemi tıisti búdjet túsimderi kóleminiń eki prosentinen aspaýǵa tıis.Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń jáne jergilikti atqarýshy organdardyń rezervterinen aqsha bólý tıisti qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq nemese jergilikti búdjetterde bekitilgen kólemder sheginde tıisinshe Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń jáne jergilikti atqarýshy organdardyń aǵymdaǵy qarjy jyly aıaќtalѓannan keıin kúshin joıatyn sheshimderi boıynsha júzege asyrylady.Rezerv quramynda kózdelgen aqsha tolyq kóleminde paıdalanylǵan jaǵdaıda Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti nemese jergilikti atqarýshy organ qajet bolǵan kezde Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamentine nemese tıisti máslıhatqa tıisti qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq búdjet týraly zańǵa nemese tıisti qarjy jylyna arnalǵan jergilikti búdjet týraly máslıhattyń sheshimine ózgerister men tolyќtyrýlar engizý arqyly Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti nemese jergilikti atqarýshy organ rezervteriniń mólsherin ulǵaıtý týraly usynystar engizedi.
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń nemese jergilikti atqarýshy organnyń rezervinen bólingen aqsha qarjy jyly ishinde paıdalanylmaѓan nemese ishinara paıdalanylǵan jaǵdaıda, búdjet baǵdarlamasynyń ákimshisi bólingen aqshanyń paıdalanylmaǵan bóligin aǵymdaǵy qarjy jylynyń sońyna deıin tıisti búdjetke qaıtarýdy qamtamasyz etedi. Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń jáne jergilikti atqarýshy organdardyń rezervterin paıdalaný tártibin Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti belgileıdi.
Operasıalyq saldo búdjet kiristeri men shyǵyndary arasyndaǵy aıyrma retinde aıqyndalady. Búdjet shyǵyndarynyń búdjet kiristerinen asyp túsken somasy teris operasıalyq saldo bolyp tabylady.Búdjet kiristeriniń búdjet shyǵyndarynan asyp túsken somasy oń operasıalyq saldo bolyp tabylady.Búdjet shyǵyndarynda búdjettik damý baǵdarlamalary bolǵan jaǵdaıda teris operasıalyq saldoǵa jol beriledi.
Aǵymdaǵy búdjettik baǵdarlamalardyń jalpy kólemi búdjet kiristeriniń kóleminen asyp túspeýge tıis. Teris operasıalyq saldonyń jol beriletin shekti mólsheri orta merzimdi fıskaldyq saıasatpen aıqyndalady.
Taza búdjettik kredıt berý búdjettik kredıtterdiń jáne búdjettik kredıtterdi óteýdiń arasyndaǵy aıyrma retinde aıqyndalady.
Qarjy aktıvterimen jasalatyn operasıalar:
1) qarjy aktıvterin satyp alýdy;
2) memlekettiń qarjy aktıvterin satýdan túsetin túsimderdi qamtıdy.
Qarjy aktıvterin satyp alý – zańdy tulǵalardyń, sonyњ ishinde halyqaralyq uıymdardyњ qatysý úlesterin, baǵaly qaǵazdaryn memlekettik menshikke satyp alý operasıalarymen baılanysty búdjet shyǵystary. Memlekettiń qarjy aktıvterin satýdan túsetin túsimder – memlekettik menshiktegi zańdy tulǵalardyń, sonyњ ishinde halyqaralyq uıymdardyњ, múliktik keshen túrindegi memlekettik mekemeler men memlekettik kásiporyndardyń qatysý úlesin, baǵaly qaǵazdaryn, sondaı-aq memlekettik kásiporyndardyń jedel basqarýyndaǵy nemese sharýashylyq júrgizýindegi µzge de memlekettik múlikti satý jónindegi operasıalarǵa baılanysty búdjetke túsetin túsimder. Qarjy aktıvterimen jasalatyn operasıalar boıynsha saldo qarjy aktıvterin satyp alý men memlekettiń qarjy aktıvterin satýdan túsetin túsimderdiń arasyndaǵy aıyrma retinde aıqyndalady. Qarjy aktıvterin satyp alý jáne memlekettiń qarjy aktıvterin satýdan túsetin túsimder Qazaqstan Respýblıkasynyń zań aktilerine jáne áleýmettik-ekonomıkalyq damýdyń orta merzimdi josparyna sáıkes júzege asyrylady.
1.4 Búdjet júıesiniń prınspteri
Búdjet júıesi mynadaı prınsıpterge negizdeledi: 1) birlik prınsıpi – Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda Qazaqstan Respýblıkasynyń biryńǵaı búdjettik zańdarynyń qoldanylýyn, sonyń ishinde biryńǵaı búdjettik synyptaýdy, búdjet prosesin júzege asyrýdyń biryńǵaı rásimderin paıdalanýdy qamtamasyz etý;
2) tolyqtyq prınsıpi – Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda kózdelgen barlyq túsimder men shyǵystardy búdjetterde jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qorynda kórsetý, búdjet qarajatyn paıdalana otyryp, ózara talaptardy esepke alýǵa, sol sıaqty búdjet qarajaty boıynsha talaptar quqyqtarynan sheginýge jol bermeý;
3) realısik prınsıpi – bekitilgen (naqtylanǵan, túzetilgen) búdjet kórsetkishteriniń orta merzimdi fıskaldyq saıasatqa jáne Qazaqstan Respýblıkasy men aımaqtardy áleýmettik-ekonomıkalyq damytýdyń orta merzimdi josparynyń bekitilgen (túzetilgen) ólshemderi men baǵyttaryna sáıkes kelýi;
4) transparenttilik prınsıpi – memlekettik nemese zańmen qorǵalatyn ózge de qupıa bolyp tabylatyn málimetterdi qospaǵanda, Qazaqstan Respýblıkasynyń búdjet zańdary salasyndaǵy normatıvtik quqyqtyq aktilerdi, bekitilgen (naqtylanǵan, túzetilgen) búdjetterdi jáne olardyń atqarylýy týraly esepterdi, memlekettiń fıskaldyq saıasatyna qatysty basqa da aqparatty mindetti túrde jarıalaý; búdjet prosesiniń ashyqtyǵy, memlekettik qarjy baqylaýyn júrgizý;
5) dáıektilik prınsıpi – búdjettik qatynastar aıasynda buryn qabyldanǵan sheshimderdi memlekettik basqarý organdarynyń saqtaýy;
6) tıimdilik jáne nátıjelilik prınsıpi – búdjetterdi búdjettik baǵdarlamalar pasporttarymen kózdelgen belgili bir nátıjelerge qol jetkizý qajettiligin negizge alyp, búdjet qarajatynyń osy nátıjelerge qol jetkizý úshin qajetti ońtaıly kólemin paıdalana otyryp ázirleý jáne atqarý nemese búdjettik qarajattyń bekitilgen kólemin paıdalana otyryp eń úzdik nátıjeni qamtamasyz etý;
7) basymdyq prınsıpi – búdjettik prosesti respýblıkanyń nemese aımaqtyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń basym baǵyttaryna sáıkes júzege asyrý;
8) jaýapkershilik prınsıpi – búdjet prosesine qatysýshylardy Qazaqstan Respýblıkasynyń búdjettik zańdaryn buzǵany úshin jaýapqa tartý;
9) búdjetterdiń derbestik prınsıpi – túrli deńgeıdegi búdjetter arasynda túsimderdiń turaqty túrde bólinip turýyn ornyqtyrý jáne osy Kodekske sáıkes olardyń jumsalý baǵyttaryn anyqtaý, memlekettik basqarýdyń barlyq deńgeıleriniń osy Kodekske sáıkes búdjet prosesin derbes júzege asyrý quqyǵy, jergilikti búdjetterdiń atqarylýy barysynda qosymsha alynǵan kiristerdi, osy Kodekstiń 40-babynyń 6-tarmaǵynda belgilengen jaǵdaılardy qospaǵanda, jergilikti búdjetter qarajatynyń bos qaldyqtaryn joǵary turǵan búdjetke alyp qoıýǵa jol berilmeıtindigi, tıisti ótemsiz tómen turǵan búdjetterge qosymsha shyǵystar júkteýge jol berilmeıtindigi.
1.5 Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń respýblıkalyq búdjet jobasynyń qaraý jáne bekitý prosesi
Respýblıkalyq búdjet jobasyn Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamentinde qaraý
- Tıisti qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq búdjet týraly zańnyń jobasyn Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń Májilisi men Senatynyń jalpy otyrystarynda talqylaý Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti ýákilettik bergen adamnyń (adamdardyń) Qazaqstan Respýblıkasynyń orta merzimdi áleýmettik-ekonomıkalyq damý jospary, orta merzimdi fıskaldyq saıasat jáne tıisti qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq búdjet týraly zańnyń jobasy boıynsha, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Banki Tóraǵasynyń aqsha-kredıt saıasaty boıynsha baıandamalaryn, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń palatalary ýákilettik bergen adamdardyń zań jobasy boıynsha qorytyndylarymen qosa baıandamalaryn qamtıdy.
- Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń palatalary jalpy otyrystarda aldaǵy qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq búdjet týraly zańnyń jobasy boıynsha respýblıkalyq búdjettik baǵdarlamalar ákimshileri basshylarynyń sózderin tyńdaýǵa quqyly.
- Aldaǵy qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq búdjet týraly zańnyń jobasy Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti palatalarynyń birlesken otyrysynda keminde eki oqylymda qaralady.
Talqylaý Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti ýákilettik bergen adamnyń (adamdardyń) Qazaqstan Respýblıkasynyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń orta merzimdi jospary, orta merzimdi fıskaldyq saıasat jáne tıisti qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq búdjet týraly zańnyń jobasy jónindegi, Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq Banki Tóraǵasynyń aqsha-kredıt saıasaty jónindegi, sondaı-aq Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń Palatalary ýákilettik bergen adamdardyń zań jobasy boıynsha qorytyndylarymen qosa baıandamalaryn qamtıdy.
Birinshi oqylymda respýblıkalyq búdjet kiristeriniń, shyǵyndarynyń, operasıalyq saldosynyń, taza kredıt berýiniń, qarjy aktıvterimen júrgiziletin operasıalar boıynsha saldosynyń, tapshylyǵynyń (profısıttiń), tapshylyǵyn qarjylandyrýdyń (profısıtti paıdalanýdyń) jalpy kólemderi bekitiledi.
Kelesi oqylymdarda tıisti jylǵa arnalǵan respýblıkalyq búdjet týraly zańnyń jobasy baptary boıynsha bekitiledi.
Tıisti qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq búdjetti bekitý
Tıisti qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq búdjetti bekitý Qazaqstan Respýblıkasy Parlamenti palatalarynyń birlesken otyrysynda zań qabyldaý arqyly júzege asyrylady.
1.6 Máslıhattyń jergilikti búdjet jobasyn
qaraý jáne bekitý prosesi
Jergilikti búdjet jobasyn máslıhattyń turaqty komısıalarynda qaraý.Jergilikti búdjet jobasy tıisti máslıhattyń turaqty komısıalarynda qaralady. Tıisti máslıhattardyń turaqty komısıalary komısıa músheleriniń arasynan jumys toptaryn qurady. Jumys toptaryna jergilikti atqarýshy organdardyń ókilderi tartylýy múmkin.
Turaqty komısıalar jumys toptarynyń pikirlerin eskere otyryp, tıisti negizdemelermen jáne eseptermen qosa jergilikti búdjet jobasyna ózgerister men tolyqtyrýlar engizý jóninde usynystar jasaıdy jáne olardy tıisti máslıhat belgilegen bas turaqty komısıaǵa jiberedi.
Bas turaqty komısıa turaqty komısıalardan túsken usynystardyń jınaqtamasyn jasap, ony máslıhattyń sesıasyna shyǵarady. Bul rette jınaqtamaǵa tıisti negizdemeleri men esepteri bar usynystar ǵana engiziledi.
Tıisti máslıhattyń sesıasynda jergilikti búdjettiń jobasyn talqylaý tıisti ákimshilik-aýmaqtyq birlik ákiminiń nemese jergilikti atqarýshy organ ýákilettik bergen adamnyń (adamdardyń) tıisti ákimshilik-aýmaqtyq birliktiń orta merzimdi áleýmettik-ekonomıkalyq damý baǵdarlamasy, orta merzimdi fıskaldyq saıasat jáne tıisti qarjy jylyna arnalǵan jergilikti búdjettiń jobasy boıynsha baıandamalaryn, sondaı-aq máslıhat ýákilettik bergen adamdardyń jergilikti búdjettiń jobasy boıynsha qorytyndysymen qosa baıandamalaryn qamtıdy.
Máslıhat sesıada aldaǵy qarjy jylyna arnalǵan jergilikti búdjet boıynsha jergilikti búdjettik baǵdarlamalar ákimshileri basshylarynyń sózderin tyńdaýǵa quqyly.
Búdjetterdiń atqarylýy men naqtylaýy bıýdjetke túsimderdiń túsýin, búdjettik baǵdarlamalardyń iske asyrylýyn qamtamasyz etý, sondaı-aq búdjet tapshylyǵyn qarjylandyrý (profısıtti paıdalaný) jónindegi is-sharalar keshenin oryndaý búdjettiń atqarylýy bolyp tabylady. Búdjettiń atqarylýy aǵymdaǵy qarjy jylynyń 1 qańtarynda bastalyp, 31 jeltoqsanynda aıaqtalady.Osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılardy qospaǵanda, búdjettiń atqarylýy kasalyq negizde júzege asyrylady. Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti respýblıkalyq búdjettiń atqarylýyn qamtamasyz etedi.Jergilikti atqarýshy organdar jergilikti búdjetterdiń atqarylýyn qamtamasyz etedi. Búdjetti atqarý jónindegi ortalyq ýákiletti organ osy Kodekske sáıkes jergilikti búdjetterdiń atqarylýyna qyzmet kórsetýdi júzege asyrady.
Búdjettiń atqarylý prısıpteri búdjet qarajatyn nysanaly paıdalaný prısıpi - búdjettik baǵdarlamalardyń pasporttarymen, memlekettik mekemelerdiń azamattyq-quqyqtyq mámilelerimen, normatıvtik quqyqtyq aktilermen aıqyndalyp, búdjettik baǵdarlamalar solarǵa sáıkes júzege asyrylatyn is-sharalarǵa búdjet qarajatyn paıdalaný. Ýaqtylylyq prınsıpi – búdjet túsimderin esepke alý jáne búdjet qarajatyn belgilengen merzimderde paıdalaný.Búdjettiń birqalypty atqarylý prısıpi – qarjy jylynyń aıaǵyna qaraı tólemder kóleminiń jınaqtalyp qalýyna jol bermeý maqsatynda búdjet qarajatyn qarjy jyly ishinde birqalypty bólý.
Kasanyń biryńǵaılyq prınsıpi – túsimderdiń barlyǵyn biryńǵaı qazynashylyq shotqa esepke alý jáne kózdelgen shyǵystardyń barlyǵyn biryńǵaı qazynashylyq shottan ulttyq valútamen júzege asyrý. Búdjet júıesiniń barlyq deńgeıdegi búdjetteri kasanyń biryńǵaılyǵy prısıpi negizinde atqarylady.
Biryńǵaı qazynashylyq shot biryńǵaı qazynashylyq shot – aýdarym operasıalaryn ortalyqtandyryp júzege asyrý jáne olardyń esebin júrgizý úshin Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Bankinde ashylatyn shot. Biryńǵaı qazynashylyq shot qolma-qol aqshany baqylaý shottaryndaǵy qarajat qaldyqtaryn, memlekettik mekemeler shottaryn jáne basqa da shottardy qamtıdy. Qolma-qol aqshany baqylaý shoty búdjettiń tıisti deńgeıinen túsken túsimder men tólengen tólemder boıynsha operasıalardy esepke alýǵa arnalǵan. Memlekettik mekemeniń shottary búdjettik shyǵystar men Qazaqstan Respýblıkasynyń zań aktilerinde ruqsat etilgen ózge de qarajatty esepke alýǵa arnalǵan. Shetel valútasymen túsetin túsimder boıynsha búdjettik operasıalardy júzege asyrý jáne olardyń esebin júrgizý úshin búdjetti atqarý jónindegi ortalyq ýákiletti organ Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Bankinde shetel valútalarynyń túrleri boıynsha bank shotyn ashady.
2- taraý Qazaqstan Respýblıkasynyń Búdjet júıesiniń minezdemesi
2.1 Birińǵaı búdjettik synyptama
Biryńǵaı búdjettik synyptama búdjet túsimderi men shyǵystaryn synyptama obektilerine toptamalyq kodtar bere otyryp, fýnksıonaldyq, vedimistik jáne ekonomıkalyq sıpattamalar boıynsha toptastyrý bolyp tabylady. Biryńǵaı búdjettik synyptama búdjet júıesiniń barlyq deńgeıdegi búdjetteri kórsetkishteriniń salystyrymdylyǵyn qamtamasyz etedi.Búdjet prosesi biryńǵaı búdjettik synyptama negizinde júzege asyrylady.Biryńǵaı búdjettik synyptama búdjetterdiń barlyq deńgeıleri úshin biryńǵaı jáne mindetti bolyp tabylady.Biryńǵaı búdjettik synyptama Qazaqstan Respýblıkasy zań aktileriniń, Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti jarlyqtarynyń, Qazaqstan Respýblıkasy Úkimeti qaýlylarynyń negizinde ázirlenedi.
Biryńǵaı búdjettik synyptamany búdjettik josparlaý jónindegi ortalyq ýákiletti organ ázirleıdi jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti bekitedi.
Biryńǵaı búdjettik synyptamanyń quramy búdjet túsimderiniń synyptamasyn, búdjet shyǵystarynyń fýnksıonaldyq synyptamasyn, búdjet shyǵystarynyń ekonomıkalyq synyptamasyn qamtıdy.
Búdjet túsimderiniń synyptamasy barlyq deńgeıdegi búdjetter túsimderiniń belgili bir sıpattamalar boıynsha Qazaqstan Respýblıkasynyń búdjet zańdaryna negizdelgen toptamasy búdjet túsimderiniń synyptamasy bolyp tabylady. Búdjet túsimderi synyptamasynyń toptamasy sanattan, synyptan, ishki synyptan jáne erekshelikten turady. Sanattar túsimderdi ekonomıkalyq belgiler boıynsha toptastyrý bolyp tabylady. Synyptar men ishki synyptar túsimderdi olardyń kózderi men túrleri boıynsha toptastyrady. Erekshelik búdjetke tólenetin tólem nemese túsim túrin aıqyndaıdy.
Búdjet shyǵystarynyń fýnksıonaldyq synyptamasy memleket fýnksıalarynyń oryndalýyn, respýblıkada memlekettik saıasatty iske asyrýdy beıneleıtin fýnksıonaldyq jáne vedimistik belgiler boıynsha búdjettik qarajattardyń jumsalý baǵyttaryn aıqyndaıtyn barlyq deńgeılerdegi búdjetter shyǵystarynyń toptamasy búdjet shyǵystarynyń fýnksıonaldyq synyptamasy bolyp tabylady. Búdjet shyǵystarynyń fýnksıonaldyq synyptamasynyń toptamasy mynadaı deńgeılerden:
fýnksıonaldyq toptardan;
fýnksıonaldyq ishki toptardan;
búdjettik baǵdarlamalardyń ákimshilerinen;
búdjettik baǵdarlamalardan jáne ishki baǵdarlamalardan turady.
- Fýnksıonaldyq top – búdjet shyǵystaryn salalyq belgiler men fýnksıonaldyq baǵyt boıynsha biriktirý.
Fýnksıonaldyq ishki top búdjet qarajatynyń fýnksıonaldyq top ishinde jumsalý baǵytyn naqtylaıdy.Búdjet shyǵystarynyń fýnksıonaldyq synyptamasy negizinde búdjettik baǵdarlamalar ákimshilerin, fýnksıonaldyq toptar men búdjettik baǵdarlamalardy (ishki baǵdarlamalardy) toptastyrý arqyly jasalatyn búdjet shyǵystarynyń vedimistik synyptamasy qalyptastyrylýy múmkin. Búdjettik baǵdarlamalar ákimshisiniń anyqtamasy búdjettik baǵdarlamalardyń ákimshisi – búdjettik baǵdarlamalardy josparlaýǵa, negizdeýge jáne iske asyrýǵa jaýapty memlekettik organ. Búdjettik baǵdarlamalardyń ákimshisi oǵan júktelgen fýnksıalar men ókilettikterge sáıkes aıqyndalady. Búdjettik baǵdarlamalardyń ákimshisi búdjet qarajatyn búdjettik baǵdarlamalardyń maqsattary men mindetterine sáıkes bekitilgen (naqtylanǵan, túzetilgen) búdjet sheginde derbes paıdalanady, olardyń tıimdi, nátıjeli jáne nysanaly paıdalanylýyna jaýapty bolady. Memlekettik organdardyń qurylymdyq jáne aýmaqtyq bólimsheleri búdjettik baǵdarlamalardyń ákimshileri bola almaıdy.
Respýblıkalyq búdjettik baǵdarlamalardyń ákimshileri ortalyq atqarýshy jáne ózge de ortalyq memlekettik organdar respýblıkalyq búdjettik baǵdarlamalardyń ákimshileri bolyp tabylady.
Jergilikti búdjettik baǵdarlamalardyń ákimshileri jergilikti búdjettik baǵdarlamalardyń ákimshileri Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti bekitetin jergilikti memlekettik basqarýdyń úlgilik qurylymy negizge alyna otyryp aıqyndalady. Oblystyq búdjetten, respýblıkalyq mańyzy bar qala, astana búdjetinen qarjylandyrylatyn jergilikti memlekettik basqarýdyń jekelegen fýnksıalaryn júzege asyrýǵa oblystar, respýblıkalyq mańyzy bar qalalar, astana ákimdigi ýákilettik bergen atqarýshy organdar, oblystar, respýblıkalyq mańyzy bar qalalar, astana ákimderi men máslıhattarynyń apparattary oblystyq búdjettik baǵdarlamalardyń, respýblıkalyq mańyzy bar qalalardyń, astananyń búdjettik baǵdarlamalarynyń ákimshileri bolyp tabylady.
Aýdan (oblystyq mańyzy bar qala) búdjetinen qarjylandyrylatyn jergilikti memlekettik basqarýdyń jekelegen fýnksıalaryn júzege asyrýǵa aýdan (oblystyq mańyzy bar qala) ákimdigi ýákilettik bergen atqarýshy organdar, aýdan (oblystyq mańyzy bar qala) ákimi men máslıhatynyń apparattary aýdandyq (qalalyq) búdjettik baǵdarlamalardyń ákimshileri bolyp tabylady.
Qaladaǵy aýdan, aýdandyq mańyzy bar qala, kent, aýyl (selo), aýyldyq (selolyq) okrýg ákimderiniń apparattary osy ákimshilik-aýmaqtyq birlikterdiń búdjettik baǵdarlamalarynyń ákimshileri bolyp tabylady.
2.2 Búdjettiń túsimderi men shyǵystaryna áser etetin normatıvtik quqyqtyq aktiler
Respýblıkalyq nemese jergilikti búdjetterdiń shyǵystaryn ulǵaıtýdy nemese túsimderin qysqartýdy kózdeıtin Qazaqstan Respýblıkasy zańdary jobalarynyń erejeleri Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń oń qorytyndysy bolǵan jaǵdaıda ǵana engizilýi múmkin. Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qorytyndysy Respýblıkalyq búdjet komısıasynyń usynystary eskerile otyryp jasalady. Respýblıkalyq nemese jergilikti búdjetterdiń shyǵystaryn ulǵaıtýdy nemese túsimderin qysqartýdy kózdeıtin Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń jarlyqtary jáne Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qaýlylary jobalarynyń erejelerin Respýblıkalyq búdjet komısıasynyń mindetti túrde qaraýyna jatady.Osy baptyń 1-tarmaǵynda kórsetilgen aktiler jobalarynyń erejeleri Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń (Respýblıkalyq búdjet komısıasynyń) qorytyndysy aǵymdaǵy jyldyń birinshi jartysynda berilgen jaǵdaıda qoldanysqa kelesi qarjy jylynan erte engizile almaıdy. Qorytyndy aǵymdaǵy jyldyń ekinshi jartysynda berilgen jaǵdaıda atalǵan erejeler qoldanysqa josparlanyp otyrǵan jyldan keıingi qarjy jylynan erte engizile almaıdy.
Jergilikti búdjetterdiń shyǵystaryn ulǵaıtýdy nemese túsimderin qysqartýdy kózdeıtin jergilikti ókildi organdar sheshimderiniń jobalary ákimdiktiń oń qorytyndysy bolǵan jaǵdaıda ǵana máslıhattardyń qaraýyna engizilýi múmkin. Ákimdiktiń qorytyndysy tıisti búdjet komısıasynyń usynystary eskerile otyryp jasalady.
Jergilikti búdjetterdiń shyǵystaryn ulǵaıtýdy nemese túsimderin qysqartýdy kózdeıtin jergilikti atqarýshy organdar aktileri jobalarynyń erejelerin tıisti búdjet komısıasynyń mindetti túrde qaraýyna jatady.
Osy baptyń 3-tarmaǵynda kórsetilgen erejeler ákimdiktiń (tıisti búdjet komısıasynyń) oń qorytyndysy bolǵan jaǵdaıda qoldanysqa kelesi qarjy jylynan erte engizile almaıdy.Osy baptyń 2 jáne 4-tarmaqtarynda kórsetilgen erejeler tıisti qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq búdjet týraly zańǵa ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly zańdarǵa jáne tıisti qarjy jylyna arnalǵan jergilikti búdjet týraly máslıhattardyń sheshimderine ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly máslıhattar sheshimderine, sondaı-aq olardy iske asyrý týraly normatıvtik quqyqtyq aktilerge qoldanylmaıdy.
2.3 Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qory
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Bankindegi shotynda shoǵyrlandyrylatyn, memlekettiń qarjylyq aktıv túrindegi, sondaı-aq, materıaldyq emes aktıvterdi qospaǵanda, ózge de múlik túrindegi aktıvteri Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qory bolyp tabylady. Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qory memlekettiń turaqty áleýmettik-ekonomıkalyq damýyn qamtamasyz etýge, qarjylyq aktıvterdiń jáne, materıaldyq emes aktıvterdi qospaǵanda, ózge de múlikterdiń qorlanýyna, ekonomıkanyń shıkizat sektoryna táýeldiligin jáne qolaısyz syrtqy faktorlardyń yqpalyn tómendetýge arnalǵan.Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qory jınaqtaý jáne turaqtandyrý fýnksıalaryn júzege asyrady. Jınaqtaý fýnksıasy qarjylyq aktıvterdiń jáne, materıaldyq emes aktıvterdi qospaǵanda, ózge de múlikterdiń qorlanýyn qamtamasyz etedi. Turaqtandyrý fýnksıasy shıkizat resýrstaryna álemdik baǵanyń konúnktýrasyna respýblıkalyq búdjettiń táýeldiligin tómendetýge arnalǵan.Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qoryn qalyptastyrý men paıdalaný dúnıejúzilik jáne ishki taýar men qarjy rynoktarynyń konúnktýrasy, memlekettegi jáne shet elderdegi ekonomıkalyq jaǵdaı, respýblıkanyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń basymdyqtary eskerile otyryp, bul rette makroekonomıkalyq jáne fıskaldyq turaqtylyq jáne Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq qorynyń negizgi maqsattary men mindetteri saqtala otyryp aıqyndalady. Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq qorynyń túsimi men jumsalýy ulttyq jáne sheteldik valútalarmen júrgiziledi. Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq qorynyń operasıalar jónindegi esebi men eseptiligi ulttyq valútamen júzege asyrylady.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qoryn senimgerlik basqarýdy Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki men Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti arasynda jasalatyn senimgerlik basqarý týraly sharttyń negizinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Banki júzege asyrady.
2.4 Búdjet tapshylyǵy (profısıti)
Búdjet tapshylyǵy (profısıti)) taza búdjettik kredıt berýdi jáne qarjy aktıvterimen jasalatyn operasıalar boıynsha saldony shegerip tastaǵandaǵy operasıalyq saldoǵa teń.
Teris belgimen alynǵan shama – búdjet tapshylyǵy, oń belgimen alynǵan shama búdjet profısıti bolyp tabylady. Búdjet tapshylyǵynyń jol beriletin shekti mólsheri áleýmettik-ekonomıkalyq damýdyń orta merzimdi josparymen belgilenedi.
Búdjet tapshylyǵyn qarjylandyrý (profısıtin paıdalaný)– qaryz alý jáne búdjet qarajatynyń bos qaldyqtary esebinen búdjet tapshylyǵyn jabýdy qamtamasyz etý.Búdjet tapshylyǵyn qarjylandyrý kólemi alynǵan qaryzdar somasynyń, búdjet qarajaty qaldyqtary qozǵalysynyń qaryzdar boıynsha negizgi boryshty óteý somasynan asyp túsýi retinde belgilenedi.Búdjet tapshylyǵyn qarjylandyrý máni oń belgimen belgilenedi jáne búdjet tapshylyǵynyń shamasyna saı keledi.
Búdjet profısıtin paıdalaný – qaryzdar boıynsha negizgi boryshty óteýge búdjet profısıtin, qaryzdar qarajatyn, búdjet qarajatynyń bos qaldyqtaryn jumsaý.Búdjet profısıtin paıdalaný kólemi qaryzdar boıynsha negizgi boryshty óteý somasynyń alynǵan qaryzdar jáne búdjet qarajaty qaldyqtarynyń qozǵalysy somasynan asyp túsýi retinde belgilenedi.Búdjet profısıtin paıdalaný máni teris belgimen belgilenedi jáne búdjet profısıtiniń shamasyna saı keledi.
3 - Taraý. Búdjet saıasatynyń negizgi perspektıvalary men baǵyttary
3.1 Ontústik Qazaqstan oblys búdjetiniń
2006 jylǵy oryndalýy.
Kirister, 2005 jyly oblys búdjetine 23,9 mlrd.teńge kirister túsip, jospar 102,4 % nemese 553,5 mln teńgege artyǵymen oryndaldy. Bul 2004 jyl kórsetkishimen salystyrǵanda 2,5 mlrd.teńgege kóp. Onyń ishinde salyq túsimder 22,7 mlrd.tengeni nemese 95 % qurady (jospar 102,2 4 % nemese 479,6 mln teńgege artyǵymen oryndaldy). 2004 jylmen salystyrǵanda 2,2 mlrd teńgege kóp.
Bul oraıda úles salmaǵyn kóp mólsheri áleýmettik salyqa 42,3 paıyz jeke tabys salyǵynda 19,8 paıyz aksızde 23 paıyz boldy.
2005 jyly búdjetke múlik salyǵynan 1,5 mlrd teńge, jer salyǵynan 507,0 mln teńge qorshaǵan ortany lastaǵany úshin tólenetin tólemderden 394 mln teńge jáne aksızden 5,2 mlrd teńge tústi. Aksız jospary 9,7 paıyzǵa oryndalmaýy atalǵan salyq somasynyń nóldik stavkasy boıynsha ósimine baılanysty boldy. Salyq emes túsimder 212,0 mln teńgeni nemese túsimniń 0,8 paıyzdy qurady (jospar 90,3 paıyzǵa oryndaldy) 2004 jylmen salystyrǵanda 29,6 mln teńgege az. Bul jónindegi kórsetkishtiń 2004 jyldan tómen bolý sebebi qorshaǵan ortany lastaǵany úshin tólenetin aıyppuldardan alynatyn túsimderdiń «Búdjet kodeksine» sáıkes 2005 jyldan bastap respýblıkalyq búdjetke aýdarylýyna baılanysty boldy.
Negizgi kapıtalmen satýdan túsetin túsimder 928,2 mln teńgeni nemese kiristiń 3,8 paıyzy qurady (jospar 111,6 paıyzǵa nemese 96,6 mln teńgege artyǵymen oryndaldy). 2004 jylmen salystyrǵanda 279 mln teńgege kóp.
Shyǵystar, tutastaı oblys búdjeti boıynsha 2005 jyly shyǵystardyń kólemi 70,1 mlrd teńgeni qurap jospar 99,7 paıyzǵa oryndaldy, bul 2004 jylǵy qol jetken deńgeıden 14,5 mlrd teńgege nemese 27 paıyz artyq. 2006 jyly obylys búdjetiniń kólemi 81,2 mlrd teńgeni quraıdy. 2005 jylǵy oblys búdjeti shyǵystarynyń jalpy kóleminiń 74 paıyzy nemese 52 mlrd teńge áleýmettik sala shyǵystardy quraıdy jáne 2004 jylmen salystyrǵanda 10 mlrd teńgege kóp, atap aıytqanda; bilim berý salasy (41 paıyz) denseýlyq salasy 25 paıyz áleýmettik qamsyzdandyrý jáne áleýmettik qamtamasyz etý salasy 4 paıyz mádenıet sport týrızm jáne aqparat keńestik 3 paıyz damýdyń ınvestısıalyq basym baǵytynda turǵyn-úı komýnaldyq sharýashylyq salasy 13 paıyz.
Eńbekaqy qory, 2006 jyldyń 1 qańtaryndaǵy jaǵdaı boıynsha oblys búdjetinen qarjylandyratyn memlekettik mekemelerge jarnamalardy qosa eseptegende 27,6 mlrd. teńge mólsheerinde eńbek aqy tólendi. Sonymen qatar memlekettik kásiporyndardyń jalaqysyna 5,2 mlrd .teńge bólindi. Onyń ishinde: memlekettik mekemelerdiń, memlekettik qyzmetker emes memlekettik mekeme jáne qazynalyq kásiporyndar jumysshylary eńbekaqysynyń 32 paıyz artýyna baılanysty 4,1 mlrd. teńge bólindi, onyń ishinde aýdandar men qalalar búdjetinen qarjylandyrylatyn memlekettik mekemeler men kásiporyndar boıynsha 2,6 mlrd. teńge jáne oblystyq búdjetten qarjylandyrylatyndar –1,5 mlrd . teńge jumsaldy.
Áleýmettik sala, 2005 jyly halyqty áleýmettik qorǵaý shyǵystary 2,4 mlrd. teńge qurady. Bul qarjylardan túrli áleýmettik qoldaýlar kórsetetin,atap aıtqanda 10 mekeme: 4 júıke aýrýlary ınternaty, qarttar men múgedekter jáne ardagerler úıi , múgedek balalarǵa arnalǵan 2 ınternat, múgedekter úshin kásibı mektep jáne 2005 jyla ashylǵan “Meıir” ardagerler úıi qarjylandyryldy.
Halyqty áleýmettik qoldaýdy qamtamasyz etý úshin oblysta birqatar baǵdarlamalar bekitildi. Olar negizinen kedeılik pen jumyssyzdyqty tómendetýge, azamattardyń jekelengen sanattaryn áleýmettik qorǵaýǵa baǵyttalǵan. “Oblys halqyn áleýmettik qorǵaý jónindegi 2002-2005 jyldarǵa arnalǵan oblystyń keshendi baǵdarlamasyn” júzege asyrýdyń basty maqsaty halyqtyń áleýmettik deńgeıin jaqsartý bolyp tabylady.
2005 jyly búdjet esebinen 76 myńnan asa adamǵa memlekettik ataýly járdemaqy tólenip, 580 mln. teńge jumsaldy. Uly Otan soǵysynyń 3825 múgedegi men qatysýshylaryna materıaldyq kómek kórsetildi. Sońǵy 2002-2005 jyldar kezeńinde densaýlyq saqtaý departamentiniń joldamasymen arnaıy ortalyqtarǵa, Saryaǵash, Mankent jáne Birkólik sanatorılerine nemese ǵylymı –zertteý ınstıtýttaryna baryp emdeý úshin Uly Otan soǵysynyń múgedekteri men eńbek múgedekterine jeńildikpen qarjy tólendi. 2005 jyly bul shyǵystarǵa 14,6 mln. teńge bólindi.
Ótken 2005 jyly oblys búdjeti men respýblıkalyq búdjet esebinen Uly Otan soǵysynyń múgedekteri men qatysýshylaryna 150 mln. teńge mólsherinde bir jolǵy materıaldyq kómek kórsetildi. Sonymen qatar múgedekter 97 mln. teńge somasyna ártúrli deńgeıde áleýmettik qoldaýmen qamtamasyz etildi jáne azamattardyń jekelengen toptaryna máslıhattardyń sheshimi boıynsha 22 mln. teńgege kómek kórsetildi.
Eger 2001 jyly oblys boıynsha 500 múgedek oryndyq oryndyq-arbamen qamtamasyz etý qajet bolsa, 2004-2005 jyldary bul tehnıkalyq quralmen 954 múgedek qamtamasyz etildi, 2005 jyly bul maqsatqa 8,2 mln. teńge bólindi. 2005 jyly 381 múgedek 22,7 mln. teńge somasyna sýrdo jáne 1494 tıflotehnıkasymen qamtamasyz etildi.
2005 jyly oblystyq búdjet esebinen múgedekterdi protezdi-ortepedıalyq buıymdarmen qamtamasyz etý shyǵystary 33,6 mln. teńgeni qurady, protezdi- ortepedıalyq buıymmen 1392 myń múgedek qamtamasyz etildi. Múgedekterdi qaıta ońaltýǵa 2005 jyly 9,2 mln. teńge kózdelip jaratyldy.
2006 jylǵy búdjetke tabysy az otbasylardyń 18 jasqa deıingi balalaryna memlekettik járdemaqylar tóleýge 510 mln. teńge qaraldy. Sonymen qatar, 2006 jyly búdjette: muqtaj múgedekterdiá arnaıy gıgıenalyq quraldarmen qamtamasyz etý jáne múgedekti ońaltýdyń jeke baǵdarlamasyna sáıkes ymdaý tili mamandarymen jeke kómekshilerdiń qyzmetter kórsetýine –56343 myń teńge; qalalyq telekomýnıkasıa jelileriniń abonentteri bolyp tabylatyn, áleýmettik jaǵynan qorǵalatyn azamattardyń telefon úshin abonenttik tólem tarıfiniń kóterilýin óteýge –754 myń teńge kózdelgen.
Densaýlyq saqtaý, salasy boıynsha 2005 jylǵy shyǵystar 17,7 mlrd. teńge qurady. Sońǵy úsh jyl kóleminde densaýlyq saqtaý shyǵystaryn Qazaqstannyń túrli óńiri boıynsha teńestirý saıasatynyń júrgizilýine oraı 1 turǵynǵa shaqqandaǵy shyǵystar 2000 jyldan beri 3,5 esege kóbeıtilip, 2005 jyly 8080 teńgeni qurady. Ár naýqasqa beriletin tamaqqa shyǵystar 2005 jyly orta eseppen 220 teńgeni qurady jáne 2004 jylmen salystyrǵanda 50,2% artty, dári dármek shyǵystary tıisinshe 676,1 teńgeni qurady jáne 75,2 % artty. Tegin medısınalyq kómektiń kepildik berilgen kólemi boıynsha oblysta 232 memlekettik mekeme men 127 memlekettik qazynalyq komýnaldyq kásiporny medısınalyq qyzmet kórsetedi.
2003 jyldan 2005 jyl aralyǵynda medısınalyq qyzmet kórsetý shyǵystary edáir ósti. QR Úkimeti belgilegen basym baǵyttarǵa sáıkes jyl saıyn densaýlyq saqtaý uıymdary aýrýdyń ár túrin emdeýge tolyq kólemde qarjymen qamtamasyz etilýde. 2003 jyldan 2005 jyl aralyǵynda qazirgi zamannyń medısınalyq jabdyqtar men snıtarlyq satyp alýǵa búdjetten 1,6 mlrd. teńge bólingen. 2005 jyly 57 medısınalyq uıymǵa 873 mln. teńgeniń kúrdeli jóndeý jumystary júrgizildi.
Balalar men júkti áıelderdi dári-dármektermen qamtamasyz etýde oblysta naqtyly sharalar júzege asyrylyp keledi. 2005 jyldyń 1 shildesinen bastap 5 jasqa deıingi balalar úshin búdjetten 56,4 mln. teńgege dári-dármek satyp alyndy, quramynda temir-ıody bar preparattardy satyp alýǵa 179,1 mln. teńge, vaksınalar men basqa da ımmınobıologıalyq preparattardy satyp alýǵa 482 mln. teńge bólindi.
Al, 2006 jyly respýblıkalyq búdjetten ambýlatorıalyq emdeý deńgeıinde 5 jasqa deıingi balalardy dári- dármekpen qamtamasyz etýge –98564 myń teńge; júkti áıelderdi quramynda temir jáne ıody bar preparattarmen qamtamasyz etýge –187999 myń teńge; sozylmaly aýrýlardy ambýlatorıalyq emdeý kezinde dıspanserlik esepte turǵan balalar men jasóspirimderdi dárilik zattarmen qamtamasyz etýge-130648 myń teńge; ambýlatorılyq emdeý deńgeıinde azamattardyń jekelengen sanattaryn jeńildikti jaǵdaılarda dárilik zattarmen qamtamasyz etýge-353810 myń teńge; dárilik zattardy, vaksınalardy jáne basqa ımmýndy bıologıalyq preparattardy satyp alýǵa –478779 myń teńge; bastapqy medısınalyq- sanıtarlyq kómektiń medısınalyq uıymdaryn shtattyq normatıvterge sáıkes medısına kadrlarymen jasaqtaýǵa jáne jalpy praktıkalyq dárigerlik júıeni damytýǵa-232989 myń teńge; azamattardyń jekelengen sanattaryn medısınalyq-profılaktıkalyq tekserýdi júzege asyrýǵa- 716976 myń teńge; onkologıalyq uıymdardy sáýleli terapıanyń qazirgi zamanǵy aqparattarmen jáne rentgen –dıagnostıkalyq jabdyqtarmen jaraqtandyrýdy qosa alǵanda, jergilikti deńgeıde medısınalyq densaýlyq saqtaý uıymdaryn materıaldyq-tehnıkalyq jaraqtandyrýǵa –1032883 myń teńge; jergilikti deńgeıdegi qan ortalyqtaryn materıaldyq-tehnıkalyq jaraqtandyrýǵa-11380 myń teńge qarastyrylyp otyr.
Bilim berý
Oblys aýmaǵyndaǵy 1019 jalpy bilim berý mektepteri jumys isteıdi, olarda 532,8 myń oqýshy bilim alady. Mektep jasyna deıingi balalarǵa arnalǵan 117 bilim uıymdary jumys isteıdi. Kásiptik mektep sany 22 birlikti quraıdy.Oblysta 15 kolej 6587 myń oqýshy bilim alady.
2005 jyly jergilikti atqarýshy organdarynyń memlekettik tapsyrysy negizinde orta arnaýly oqý oryndarynda oqyp jatqan stýdentterdiń stependıa mólsherin arttyrýǵa respýblıkalyq búdjetten 81,8 mln teńge nysanaly transfertter jumsalsa, sondaı-aq, jergilikti atqarýshy organdardyń memlekettik tapsyrysy negizinde orta arnaýly oqý oryndarynda oqyp jatqan oqýshylardyń jolaqysyna ótemaqy jasaýǵa búdjetten 20,2 mln. teńge bólindi.
Oblys boıynsha jalpy orta bilim berý memlekettik mekemelerin lıngafondyq jáne mýltımedıalyq bólmelermen jabdyqtaýǵa 920,9 mln. teńge, pedagog qyzmetkerlerdiń kásibin jetildirý men qaıta daıarlaýǵa 45 mln teńge bólindi. Sonymen qatar arnaýly bilim berý uıymdaryn arnaıy tehnıkalyq quraldarmen qamtamasyz etý úshin oblystyq búdjetten 68,9 mln. teńge , bastapqy-kásibı bilim mekemeleriniń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtýǵa 53,3 mln. teńge baǵyttaldy. Memlekettik mekemelerdi Internetke qosýǵa jáne trafıgine aqy tóleýge shyǵystar 60 mln teńgeni qurady.
Jańadan iske qosylatyn bilim berý obektilerin ustaýǵa búdjetten 202,9 mln teńge memlekettik bilim berý uıymdarynyń úlgi shtattaryn ustaýǵa qamtamasyz etý shyǵystaryna 518,8 mln. teńge bólindi.
2006 jyly búdjetten: jańadan iske qosylatyn bilim berý obektilerin ustaýǵa, orta bilim berýdiń memlekettik mekemeleriniń úlgi shtattaryn ustaýdy qamtamasyz etýge, tamaqtanýdy , turýdy jáne balalardy testileý pýnktilerine jetkizýdi uıymdastyrýǵa, jalpy orta bilim berýdiń memlekettik mekemelerin Internet jelisine qosýǵa jáne olardyń trafıgin tóleýge, jalpy orta bilim berýdiń memlekettik mekemelerine kitaphanalyq qorlaryn jańartý úshin oqýlyq pen oqý-ádistemelik keshenin satyp alýǵa jáne jetkizýge, jalpy orta bilim berýdiń memlekettik mekemeleri úshin lıngafondyq jáne mýltımedıalyq kabınetter jasaýǵa, bastaýysh kásiptik bilim beretin memlekettik mekemelerdiń materıaldyq-tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtýǵa, oblystyq(qalalyq) pedagog kadrlardyń biliktiligin arttyrý ınstıtýttarynda pedagog qyzmetkerlerdi qaıta daıarlaýǵa jáne olardyń biliktiligin arttyrýǵa, oblystyq (qalalyq) pedagog kadrlardyń biliktiligin arttyrý ınstıtýttarynyń materıaldyq- tehnıkalyq bazasyn nyǵaıtýǵa arnaýly (túzetý) bilim berý uıymdaryn arnaıy tehnıkalyq jáne ornyn toltyrýshy quraldarmen qamtamasyz etýge, sonymen qatar 2006 jyly mektepterdi kompúterlendirý úshin oblystyq búdjettiń «Orta bilim berý júıelerin aqparattandyrý» baǵdarlamasy boıynsha 142,4 mln. teńge qarjy kózdeldi.
Qurylys, 2005 jyly 48 bilim berý obektileriniń qurylysyna 2181 mln. teńge, 16 densaýlyq saqtaý obektileriniń qurylysyna 1249 mln.teńge, 34 sýmen jabdyqtaý obektileriniń qurylysyna 814 mln.teńge jáne jáne 91 komýnaldyq turǵyn-úı qurylystaryn salýǵa 1379,9 mln.teńge jumsaldy. Sonymen qatar , 397 turǵyn-úı ıpotekalyq nesıe esebinen (5903,5 mln.teńge) salyndy. onyń ishinde:
Turǵyn úı qurylysy sońǵy eki jylda turǵyn úı qurylysyna oblys búdjetinen 9618 mln.teńge baǵyttaldy, onyń ishinde turǵyn –úı qurylysyn nesıeleý 7554 mln.teńgeni quraıdy. Al 2006 jyly atalǵan maqsatqa 1,4 mlrd.teńge kózdeldi.
2005 jyly oblys búdjetinen turǵyn úı salý qurylysy úshin 7283 mln.teńge bólindi, onyń ishinde turǵyn úı qurylysy baǵdarlamasyn júzege asyrý sheńberinde respýblıkalyq búdjetten memlekettik komýnaldyq turǵyn úı qorynyń qurylysyna 391,3 mln.teńge bólindi jáne turǵyn úı qurylysyn nesıeleýdi qarjylandyrýǵa 5,9 mlrd.teńge jumsaldy.Oblystyq búdjetten salynyp jatqan turǵyn úı qurylystarynyń ınjenerlik komýnıkasıasyna 988,6 mln.teńge baǵyttaldy.
Bilim berý obektileriniń qurylysy 2005 jyly oblys búdjetinen 2,0 mlrd.teńge somasynda 48 bilim berý obektileriniń qurylystary júrgizildi.2006 jyly 44 obektige 3,1 mlrd. teńge qaraldy, onyń ishinde respýblıkalyq búdjetten 21 obektige 2,4 mlrd.teńge jáne oıýlystyq búdjet esebinen 23 obektige 673,1 mln.teńge kózdeldi, onyń ishinde:
2005 jyly respýblıkalyq búdjetten 15 bilim berý obektileriniń qurylysyna 1473 mln.teńge bólindi (onyń ishinde Shymkent qalasynyń «Nusat» móltek aýdandaǵy orta mektep qurylysyn salýǵa 125,5 mln.teńge, Maqtaaral aýdanynyń Jańa aýyl aýylyndaǵy «Jańa qurylys» eldi mekendegi orta mekteptiń qurylysyna-100 mln.teńge jáne Ketebaı aýylyndaǵy orta mekteptiń qurylysyna -104,5 mln.teńge, Shardara aýdanynyń Meldebı aýylyndaǵy orta mekteptiń qurylysyna 160,7 mln.teńge,Saryaǵash aýdanynyń Abaı aýylyndaǵy orta mekteptiń qurylysyna -28 mln.teńge, Qazyǵurt aýdanynyń Aınatas ,Atbulaq aýyldaryndaǵy orta mektepterdiń qurylystaryna 43 mln. teńge jáne Qazyǵurt aýylyndaǵy Q.Sátpaev atyndaǵy orta mekteptiń qurylysyna 80 mln.teńge ,Sozaq aýdanynyń Sholaqqarǵan aýylyndaǵy orta mekteptiń qurylysyna 152,9 mln.teńge ,Tólebı aýdanynyń Toǵys aýylyndaǵy orta mektteptiń qurylysyna -109,9 mln .teńge Túlkibas aýdanynyń Yntymaq aýylyndaǵy Orazbaev atyndaǵy orta mekteptiń qurylysyna -133 mln.teńge, Saıram aýdanynyń Saıram aýylyndaǵy Hasanov atyndaǵy, Otyrar aýdanynyń Arys aýylyndaǵy T.Ibragımov atyndaǵy orta mekteptiń qurylysyna 100 mln. teńge)
2006 jyly bilim berý obektileriniń qurylysyna respýblıkalyq búdjetten 21 obektige 2417 mln.teńge qaraldy.
2005 jyly oblystyq búdjetten 27 bilim obektileriniń qurylysyna 690,2 mln.teńge baǵyttaldy.(onyń ishinde Saryaǵash aýdanynyń Samal aýylyndaǵy 600 oqýshy oryndy mekteptiń qurylysy ,Maqtaaral aýdanynyń Sátpaev atyndaǵy aýyldyq okrýgindegi 504 oqýshy- oryndyq mekteptiń qurylysy jáne Túrkistan qalasynyń «Eski Ihan» aýylyndaǵy 1056 oqýshy- oryndyq orta mekteptiń qurylystary bar).
2006 jyly bilim berý obektileriniń qurylysyna oblystyq búdjet esebinen 23 obektige 673 mln.teńge qaraldy.
2005 jyly aýdandar búdjetteriniń esebinen alty bilim berý obektisiniń qurylysy (Baıdibek aýdandaǵy Qosbulaq orta mektep qurylysy jáne Qazyǵurt aýdanynda jáne Túrkistan qalasyndaǵy 3 mektep qurylysy) júrgizildi.
Densaýlyq saqtaý obektileriniń qurylysy 2005 jyly oblys búdjetinen 1,2 mlrd.teńge somasynda 16 densaýlyq saqtaý obektileriniń qurylysy júrgizildi. 2006 jyly 18 obektige 2 mlrd teńge qaraldy,onyń ishinde respýblıkalyq búdjetten 8 obektige 1,6 mlrd.teńge jáne oblystyq búdjet esebinen 10 obektige 379 mln.teńge baǵyttaldy.
2005 jyly densaýlyq saqtaýdyń 6 obektisiniń qurylysyna respýblıkalyq búdjetten 1079 mln. teńge bólindi (Saıram aýdanynyń Aqsý eldi mekenindegi týberkýlezge qarsy aýrýhanasynyń qurylysyn salýǵa -200,9 mln.teńge, Arys qalasynyń týberkýlezge qarsy aýrýhanasynyń qurylysyna -100 mln.teńge, Saryaǵash aýdanynyń Abaı aýylyndaǵy aýdandyq ortalyq aýrýhananyń qurylysyna -240 mln.teńge, Ordabas aýdanynyń Temirlan aýylyndaǵy aýdandyq ortalyq emhananyń qurylysyna -249 mln.teńge ,Otyrar aýdanynyń Sháýildir eldi mekenindegi týberkýlezge qarsy aýrýhanasynyń qurylysyna 80 mln.teńge ,Shymkent qalasynyń oblystyq balalar emhanasynyń qurylysyna-209 mln.teńge).
Sonymen qatar oblystyq búdjetten densaýlyq saqtaýdyń 10 obektisiniń qurylysyna 169,5 mln.teńge bólindi (aıtalyq,Qazyǵurt aýdanynyń Rabat selosyndaǵy, Otyrar aýdanynyń Otyrar aýylyndaǵy jáne Túrkistan qalasynyń Maıdantal aýylyndaǵy ýchaskelik aýrýhanalar, Báıdibek aýdanyndaǵy feldsherlik –akýsherlik pýnkter,Otyrar aýdanyndaǵy aýyldyq-dárigerlik ambýlatorıa , Shymkent qalasyndaǵy perınetaldy ortalyǵy).
Sýmen jabdyqtaý obektileriniń qurylysy 2005 jyly oblys búdjetinen 814 mln. teńge somasynda 34 sýmen jabdyqtaý obektileriniń qurylystary júrgizildi.Al 2006 jylǵy búdjette 26 obektige 1430 mln.teńge qaraldy.Sýmen jabdyqtaý júıesin damytý úshin respýblıkalyq búdjetten 12 obektige 529 mln.teńge bólindi,onyń ishinde 8 obekti Otyrar aýdanynda (Sháýildir, Arys, Shoımanov, Temir, Qoǵam, Kókmardan, Ámetbek eldi mekenderdiń sýmen jabdyqtaý obektileriniń qurylysyna 226 mln .teńge),Saryaǵash aýdanynyń Abaı aýylyndaǵy sýmen jabdyqtaý obektisine-124 mln.teńge , Saıram aýdanynyń Jibek joly aýylyna -47,5 mln.teńge jáne Túrkistan qalasyna -100 mln teńge bólindi.
Sýmen jabdyqtaý júıesin damytý úshin oblystyq búdjetten 16 obektige 273 mln teńge bólindi (máselen,Shardara aýdanyndaǵy sý tetikterin jańartý, Otyrar aýdanynyń Kóksaraı aýylyndaǵy sý júıeleri,Sozaq aýdanynyń Sozaq jáne Syzǵan aýylyndaǵy sý júıeleri).
Jol qurylysy avtojol qurylysyn salý úshin búdjetten 102,6 mln. teńge bólindi (Báıdibek aýdanyna-8 mln. teńge, Túlkibasqa -6,6 mln.teńge, Saıram aýdanyna -19,9 mln.teńge jáne Arys qalasyna -58 mln.teńge, Shymkent qalasyna -10 mln. teńge ).
Basqa da qurylys obektileri sonymen qatar 2005 jyly barlyǵy 52 túrli mándegi ,onyń ishinde 12 obektiniń qurylystaryna oblystyq búdjet esebinen 347 mln.teńge jáne 20 obektiniń qurylysyna 72,9 mln.teńge bólindi.
Shaǵyn kásipkerlik 2005 jyly shaǵyn kásipkerlikti damytý baǵdarlamasyna búdjetten 30 mln.teńge bólindi. «Indýstrıaldyq-ınnovasıalyq damý strategıasyn iske asyrý» búdjettik baǵdarlamasy boıynsha jyldyq jospardyń 100% qarjy ruqsattary berilip,103 mln.teńge bólindi. Bul baǵdarlama boıynsha qarjy jyl ishinde Lengir qalasynda sement ,ák, jáne taǵy basqa qurylys materıaldarynyń óndirisi úshin terıkondardy paıdalaný boıynsha kómir úıindi qaldyqtaryn qaıta óńdeý jáne ıgerý, sonymen qatar ınovasıalyq jobalardy, tehnıkalyq jáne ekonomıkalyq negizdeme daıyndaýdy uıymdastyrý is-sharalaryna jumsaldy.
Qyzmetin birjolǵy talondarmen júzege asyratyn jeke tulǵalardyń 2006 jyldyń 1 qańtaryna deıingi jaǵdaıy boıynsha jeke tabys salyǵynyń oryndalýy 2006 jyldyń 1 qańtaryndaǵy jaǵdaı boıynsha oblysta 27331 saýda orny bar 154 bazar tirkelgen, onyń ishinde Shymkent qalasy boıynsha 15250 saýda oryndyq 58 bazar tirkelgen.2004 jyly oblysta 28093 saýda orny bar 166 bazar tirkelgen, onyń ishinde Shymkent qalasy boıynsha 15185 saýda oryndyq 60 bazar tirkelgen. Oblys boıynsha bazarlar sany 12 birlikkke qysqaryp, saýda oryndarynyń sany 766-ge azaıǵan. Onyń ishinde Otyrar aýdany boıynsha 1-bazar, Tólebıde-2, Saryaǵashta-5, Túlkibasta -3, Túrkistan qalasynda-1, Shymkentte-2 bazar qysqardy jáne Qazyǵurtta 1 bazar, Arysta 1 bazar jańadan quryldy.
Qyzmetin birjolǵy talondarmen júzege asyratyn jeke tulǵalardyń jeke tabys salyǵy jónindegi bekitilgen jyldyq jospar 353451 myń teńgeni quraıdy nemese bul arǵy jylmen salystyrǵanda 128,4% kóp.
2006 jyldyń 1 qańtary boıynsha birjolǵy talondar boıynsha naqtylanǵan jospar 285072 myń teńgeni quraıdy nemese bul arǵy jylmen salystyrǵanda 103,5% kóp jáne 68379 myń teńgege azaıǵan, onyń ishinde:
-Ordabasy aýdanynda 570,0 myń teńge,
-Qazyǵurt aýdanynda 713,0 myń teńge,
-Tólebı aýdanynda 580,0 myń teńge,
-Saıram aýdanynda 1020,0 myń teńge,
-Saryaǵash aýdanynda 4400,0 myń teńge,
-Sozaq aýdanynda 105,0 myń teńge,
-Túlkibas aýdanynda 500,0 myń teńge,
-SHardara aýdanynda 217,0 myń teńge,
-Kentaý qalasynda 1774,0 myń teńge,
-Túrkistan qalasynda 6500,0 myń teńge,
-SHymkent qalasynda- 20000,0 myń teńge.
2005 jyly qyzmetin birjolǵy talondarmen júzege asyratyn jeke tulǵalardyń jeke tabys salyǵynan 288388 myń teńge tústi, al 2004 jyly bul túsim 275355 myń teńgeni quraǵan bolatyn nemese bul jónindegi jospar 104,7% oryndaldy, ıaǵnı túsim 13033 myń teńgege artty.
Jeke tabys jónindegi túsim 2005 jyly oblys boıynsha 101,2% oryndaldy, sondaı-aq oblystyń barlyq aýdandary men qalalary jospardy 100% jáne odan da joǵary oryndap shyqty.
Ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda túsimder oblys boıynsha 104,7% kóbeıdi. Tek qana bul jónindegi túsimder Kentaý qalasy boıynsha 1067 myń teńgege tómendedi (ótken jylǵy jospardyń oryndalýy 79,6% qurady) jáne Shymkent qalasy boıynsha 4443 myń teńge tómendedi (ótken jylǵy jospardyń oryndalýy 99,7% qurady).
Saýda oryndarynyń sany ótken jyldyń osy kezeńimen salystyrǵanda 7620 birlikke , onyń ishinde Otyrar aýdany boıynsha -126 orynǵa,Saıram aýdany boıynsha 1538 orynǵa, Sozaqta -227 , Shardarada-79, Kentaý qalasynda-79 orynǵa azaıǵan. Sondaı-aq bazarlar sanynyń da azaıǵany baıqalady, degenmen saýda oryndary Qazyǵurt aýdanynda 326 orynǵa, Túlkibasta 166,Túrkistan qalasynda 302 orynǵa jáne Shymkent qalasynda 65 orynǵa kóbeıgen.
Birjolǵy talondar jónindegi baqylaýshylar sany aýdandar men qalalar boıynsha 36 birlikke azaıdy, tıisinshe ár baqylaýshynyń jyl ishindegi salyq júktemesi 457,1 myń teńgege kóbeıtildi. Ár baqylaýshynyń salyq júktemesi 2004 jyly 1504,7 myń teńge bolsa, bul 2005 jyly 1961,8 myń teńgege jetti.
Báıdibek aýdanynda ár baqylaýshynyń salyq júktemesi 2004 jyly 345,0 myń teńge, al 2005 jyly ol 1363,0 myń teńge bolsa (Eskertý-1-bazar), Otyrar aýdanynda ár baqylaýshynyń salyq júktemesi 2004 jyly 530,7 myń teńge, 2005 jyly 2062,0 myń teńge boldy (Eskertý-3 bazar jáne olar túrli jerde shashyrańqy ornalasqan), t.t. Baqylaýshylardy qysqartý negizinen oblystyń aýdandary esebinen júrgizilgen. Oblystyń aýdandary boıynsha 1 bazarǵa bir baqylaýshydan keletin bolsa, kóp jerde 2-3 bazarǵa (Otyrar-Qazyǵurt ,Tólebı, Sozaq, Shardara) 1 baqylaýshydan keledi. Árıne, mundaı jaǵdaıda túsimdi jınaý ońaıǵa soqpaıdy.
Komýnaldyq menshik 2006 jyldyń 1 qantaryna oblystyń komýnaldyq menshiginde 535 memlekettik komýnaldyq kásiporyndar bar, sonyń ishinde sharýashylyq júrgizý quqyqyndaǵylar sany 64 jáne 456 qazynalyq kásiporny ,, aksıonerlik qoǵam jáne memlekettik qatysý úlesi bar 47 jaýapkershiligi shekteýli seriktestikter bar.
«Qazaqstan Respýblıkasyndaǵy jergilikti memlekettik basqarý týraly» Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańyna ózgerister engizilýine baılanysty aýdan jáne qalanyń komýnaldyq menshigine 101 memlekettik mekemeler men 186 memlekettik komýnaldyq kásiporyndar , sonyń ishinde 30 sharýashylyq júrgizý quqyqyndaǵy jáne 156 qazynalyq kásiporyndar berildi.
2005 jyly 90 memlekettik komýnaldyq kásiporyndar taratyldy jáne zańdy tulǵalar tiziminen alyndy, sonyń ishinde 63-i densaýlyq saqtaý júıesindegi kásiporyndar.
Taratylý jaǵdaıyndaǵy sharýashylyq júrgizý quqyqyndaǵy 7 kásiporyn «Gúlder» MKK-ne qosý jolymen jáne 6 qazynalyq kásiporyndar «Qalalyq demalys aıdaǵy» MKQK-ne qosý jolymen qaıta uıymdastyryldy.
Jumys toby oblys ákimdigimen birlese otyryp, básekelestik ortaǵa kásiporyndar sanyn anyqtady, olardyń quramyna sharýashylyq júrgizý quqyqyndaǵy 20 kásiporyn jáne jedel basqarý quqyqyndaǵy 19 kásiporyn endi.
Oblys, aýdan, qala ákimdikteri olardy jaýapkershiligi shekteýli seriktestikter etip qaıta qurý jumystaryn júrgizýde.
2006 jyldyń 1 qańtaryna 2 kásiporyn jaýapkershiligi shekteýli seriktestik bolyp, qaıta quryldy, 11 kásiporyn boıynsha olardy qaıta qurý týraly qaýlynyń jobasy daıyndalýda, 2 kásiporyn taratylýda, «Ońtústik Qazaqstan oblysynyń kınobeıne ortalyǵy» MKQK jáne «Ońtústik Qazaqstan oblysynyń jańa tehnologıalar óńirlik ortalyǵy» MQQK basshylary qaıta uıymdastyrýdy júrgizý boıynsha jarǵylyq kapıtalyn anyqtaý úshin býhgalterlik qujattardy usyný ýaqytyn sozyp otyr.
Qarjy departamenti aýdan men qala ákimdikterimen birlese otyryp komýnaldyq menshik obektileriniń tıimdi paıdalanýyna jáne maqsattylyǵyna baqylaý júrgizip keledi. Komýnaldyq menshikti tıimdi paıdalaný jáne Qazaqstan Prezıdentiniń «Kishi kásipkerlikti damytý jáne qoldaýdy kúsheıtý sharalary týraly» Jarlyǵyna sáıkes bos turǵan, paıdalanylmaıtyn ǵımarattar men jaılar kishi kásipkerlik sýbektileriniń menshigine senimgerlik basqarýǵa óndiristik qyzmetti 6 aı ishinde uıymdastyrý shartymen berilgen. Artyq múlikter jalǵa berilip, paıdalanylmaıtyn, tozyǵy jetkender aýksıondyq saýda sattyqta satylady.
2005 jyly 10 obekt kishi kásipkerlik sýbektilerine qaıtarymsyz negizde berilgen.Olar bul bos turǵan jaılarǵa 59,6 mln.teńge somasynda ınvestısıa quıyp, 119 jumys ornyn qurǵan. Mysaly, Jetisaı qalasynyń mádenıet jáne demalys orny múlkiniń bazasynda kishi kásipkerlik sýbektileri saıabaqty kógaldandyryp, balalar avtodromyn, karýselder, ákimshilik ǵımarat jáne kafe salǵan. 15 jumys orny qurylyp, 22 mln.teńge quıylǵan.
Shymkent qalasynyń Ýálıhanov kóshesindegi ornalasqan turǵyn emes jaıdy senimgerlik basqarýǵa alǵan sýbek kondıterlik seh ashqan. Olar 2,9 mln.teńge quıyp, 23 jumys ornyn ashqan.
2005 jyly otyz bir obektige tekserý jumystary júrgizildi.obektilerde kafe jumys isteıdi, shashtarazy, stolárlyq seh, avtojóndeý sehtary uıymdastyrylǵan, kserokóshirme jáne kompúterlik qyzmet kórsetiledi.
Toqsan saıyn turǵyn emes memlekettik jaılardy múliktik jalǵa berý boıynsha monıtorng júrgiziledi.
2005 jyly jalǵa berýden búdjetke túsken túsim somasy 31534 myń teńgeni qurady. Jalǵa berýden túsim jospary 110,9 % oryndalǵan. Ótken jyldyń esepti kezeńine saı jalǵa berýden túsken soma 2077 myń teńgege tómendegen, bul oblys ákimdiginiń 2004 jylǵy 14 mamyrdaǵy № 246 qaýlysyna sáıkes bilim berý obektileri boıynsha jalǵa berý stavkasynyń tómendeýi esebinen bolyp otyr.
Joǵaryda kórsetilgen qaýlynyń endirilýine saı bilim berý obektileri boıynsha jalǵa berý tóleminiń túsimi bir jylǵa 5570,4 myń teńgege tómendeý múmkin ekendigin kórsetedi.
2005 jyldyń ishinde 87 komýnaldyq menshik obektileri ishinen aýksıon men tenderde 71-i 12638 myń teńgege satylǵan,olardyń ishinde 66-sy kólik birligi jáne «Shymkent-Mega ortalyǵy» bir aksıonerlik qoǵamnyń memlekettik paketi jáne Medtehservıs sharýashylyqtyń memlekettik úlesi 4016 myń teńgege satyldy. Obektilerdi jekeshelendirýden búdjetke 15780 myń teńge túsim tústi.
Satýǵa bos turǵan obektiler qoıylýda. Mysaly, Ordabasy aýdanynyń jazǵy meıramhanasy, Arys qalasy ákimshiliginiń burynǵy asqana ǵımaraty, Jibek- joly kóshesindegi fontandar.
Sharýashylyq júrgizý quqyqyndaǵy memlekettik komýnaldyq kásiporyndardyń taza tabysynyń bir bóligin esepti kezeńniń qorytyndysy boıynsha tıisti búdjetke tolyq ári ýaqtyly aýdarylýyna baqylaý júrgizilýde.
2004 jyldy ońtaıly qarjylyq nátıjemen 23 kásiporyn aıaqtaǵan, taza tabys somasy 38,9 mln.teńgeni qurap, 2003 jylmen salystyrǵanda 22,1 myń teńgege kóbeıgenin kórsetedi, olar jergilikti búdjetke aýdarylýǵa jatatyn taza tabys somasynyń bir bóligin 19451,7 myń teńge kóleminde aýdarǵan, bul 2003 jyldyń qorytyndysymen salystyrǵanda 11201,7 myń teńgege kóp. Búdjetke taza tabys somasynyń bir bóligi 11311 myń teńge somasynda túsken.
«Ońtústik sý sharýashylyǵy» MKK respýblıkalyq búdjetten 23,5 mln.teńgeni túgel almaýyna baılanysty taza tabys somasynyń bir bóligin, ıaǵnı 7054 myń teńgeni búdjetke aýdarmaǵan.
Departament qurǵan komısıa músheleri aksıonerlik qoǵamdar men jaýapkershiligi shekteýli seriktestikter basshylarynyń 2004 jyldyń jumys qorytyndylaryn tyńdady.
2004 jyldyń jumys qorytyndysy boıynsha 1 aksıonerlik qoǵam men memlekettik qatysý úlesi bar 4 JSHS qarjylyq jyldy 17 658 myń teńge kóleminde tabyspen aıaqtaǵan, olar 8829 myń teńge somasynda dıvıdentter eseptep, búdjetke 9327 myń teńge aýdarǵan.
Búgingi kúni jyljymaıtyn múlik ortalyǵynda komýnaldyq menshik obektileriniń tirkelý jumystary jalpy alǵanda aıaqtalǵan.
Ońtústik Qazaqstan oblysy ákimdiginiń memlekettik komýnaldyq kásiporyndary men memlekettik esebinde turǵan tirkelmegen 27 jyljmaıtyn obektileri qalǵan, olardyń memlekettik basqarý organdary tómendegiler:
Oblys tabıǵı resýrstar jáne tabıǵat paıdalanýdy retteý basqarmasy, oblys bilim berý departamenti, oblys densaýlyq saqtaý departamenti, oblys mádenıet basqarmasy, oblys jumyspen qamtýdy úılestirý jáne áleýmettik baǵdarlamalar departamenti, oblys ishki saıasat departamenti, oblys muraǵattar jáne qujatttama basqarmasy.
Departamentter men basqarmalar memlekettik komýnaldyq kásiporyndar men mekemelerdiń jyljymaıtyn múlik obektilerin tirkeý boıynsha jumystar júrgizilýde. 2005 jyly 31 obekt tirkelgen.
OQO ishki ister departamenti olarǵa senimgerlik basqarýǵa berilgen komýnaldyvq menshik obektilerin tirkeý jumystaryn júrgizilýde. Olardyń sany-63, búgingi kúni tirkelmegeni-2.
3.2 Ońtústik Qazaqstan oblysy Qazyǵurt aýdany
búdjetiniń 2005 jylǵy qorytyndysy.
- Búdjet qurylymy:
Jalpy búdjet kólemi - 1497975,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 1480554,0 myń teńge, ıaǵnı 98,8 % - ke oryndaldy.
İshki kiris kóziniń jospary jergilikti búdjet boıynsha 100,5 paıyzǵa, ıaǵnı jospar boıynsha qaralǵan 180293,0 myń teńgeniń ornyna, búdjet esebine 181 206,0 myń teńge túsip, jospar 913,0 myń teńge artyq oryndaldy, kontıngent boıynsha 311969,0 myń teńge túsip, belgilengen jospar 100,8 paıyzǵa oryndalyp aýdan búdjetine 2 598,0 myń teńge artyq tústi.
Sýbvensıa - 868 389,0 myń teńge sýbvensıa tolyǵymen tústi .
Jergilikti búdjetten berilgen nesıelerdiń qaıtarylýy boıynsha - 13959,0 myń teńge josparlanyp, naqty túsimi 1314,0 myń teńgeni qurap 9,4% oryndaldy, aýdan búdjetine 12645,0 myń teńge túspeı qaldy.
Damý búdjeti boıynsha- jospar 237737,0 myń teńge, naqty oryndalǵany-228207,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 96%-ke oryndaldy, jospar 9530,0 myń teńgege oryndalmady.
Aǵymdaǵy búdjet boıynsha – jospar 1260238,0 myń teńge, naqty oryndalǵany-1252347,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 99,3 %-ke oryndaldy, 7891,0 myń teńgege oryndalmady.
II.Kirister:
Aýdan boıynsha jergilikti búdjettiń 2005 jyldyń barlyq kiristeriniń belgilengen jospardaǵy 1 497 434,0 myń teńgeniń ornyna 1 480 293,0 myń teńge túsip, aýdan búdjetine 17 141,0 myń teńge túspeı, belgilengen jospar 98,9 paıyzǵa oryndaldy.
İshki kiris kóziniń jospary jergilikti búdjet boıynsha 100,5 paıyzǵa ıaǵnı búdjet esebine 181 206,0 myń teńge túsip, jospar 913,0 myń teńge artyq oryndaldy, kontıngent boıynsha 311969,0 myń teńge túsip, belgilengen jospar 100,8 paıyzǵa oryndalyp aýdan búdjetine 2 598,0 myń teńge artyq tústi.
Al 2004 jylmen salystyra kele, ishki kirister boıynsha jergilikti búdjetke 172 533,0 myń teńge túsken bolsa, tómendegi kestemen qaraǵanda, 2005 jyly 8 673,0 myń teńgege artty.
Jergilikti búdjet boıynsha (ishki kiris kózi.) |
||||
Jyldar boıynsha
|
Belgilengen Jospar |
Naqty túskeni.
|
Oryndalǵany % |
Aıyrymy |
2004 jyl
|
171 524,0 |
172 533,0 |
100,6 |
1 009,0 |
2005 jyl
|
180 293,0 |
181 206,0 |
100,5 |
913,0 |
Aıyrymy: |
8 769,0 |
8 673,0 |
|
|
Oblystyq búdjetten beriletin 868 389,0 myń teńge sýbvensıa tolyǵymen tústi .
Jergilikti búdjetten berilgen nesıelerdiń qaıtarylýy boıynsha 13959,0 myń teńge josparlanyp, naqty túsimi 1314,0 myń teńgeni qurap 9,4% oryndaldy, aýdan búdjetine 12645,0 myń teńge túspeı qaldy onyń ishinde:
- Qaryz alýshy bankterge jergilikti búdjetten berilgen búdjettik kredıtterdi óteý boıynsha búdjet esebine 1000,0 myń teńge túsip jospar 100% oryndaldy.
- Zańdy tulǵalarǵa jergilikti búdjetten 2005 jylǵa deıin berilgen búdjettik kredıtterdi óteý boıynsha búdjet esebine 197,0 myń teńge túsip jospar 1,6 % oryndaldy.
- Jeke tulǵalarǵa jergilikti búdjetten berilgen búdjettik kredıtterdi óteý boıynsha búdjet esebine 117,0 myń teńge túsip jospar 15,9 % oryndaldy.
Berilgen nesıeniń qaıtarylýy úlken qyındyq týdyraýda, 1998-2000 jyldary aralyǵynda berilgen nesıe qaryzdarynyń qaıtpaýynyń basty sebebi, nesıe bergen kezde kepilge alynǵan múlikterdiń durys zańdastyrylmaǵandyǵy, kepilge tıimsiz múlikterdiń alynýy, ıpotekalyq sharttardyń tıisti oryndarǵa tirkelinbeýi jáne sol kezdegi nesıe boıynsha jumys atqarǵan azamattardyń óz jumystaryna salǵyrt qaraýynan bolýda.
Aýdan búdjetine túsken túsimder jospary kiris kózderiniń eki túrinen oryndalmady, atap aıtqanda:
Jyljymaıtyn múlikke jáne olarmen mámile jasaý quqyǵyn memlekettik tirkegeni úshin alynatyn alym boıynsha 2005 jyly 3539,0 myń teńge túsip jospar 62,5% oryndaldy sebebi, aýdandyq jyljymaıtyn múlikti tirkeý ortalyǵynyń málimetine sáıkes, jalpy 15029 jyljymaıtyn múlik bolsa, búgingi tańda jalpy 4841 jyljymaıtyn múlik tirkelgen, jeke tulǵalar der kezinde ózderine qarasty jyljymaıtyn múlikterin tirketpeýinen jospardyń oryndalýyna keri áserin tıgizýde.
Jer ýchaskelerin satýdan túsetin túsim boıynsha 880,0 myń teńgege oryndalmaý sebebi, jyl basynda 21,8 ga jer kólemi satylyp búdjet esebine 5461,0 myń teńge túsýin josparlanǵan bolatyn, alaıda jer suranysy az bolý saldarynan búdjet qoryna 4581,0 myń teńge túsip 18,3 ga jer kólemi satylýy jospardyń oryndalmaýyna negiz bolyp otyr.
Aýdan búdjetine túsken túsimder josparynyń
artyǵymen oryndalý sebepteri.
Qyzmetin birjolǵy talon boıynsha júzege asyratyn jeke tulǵalardan alynatyn jeke tabys salyǵy jospary (kontıngent) boıynsha 14,0 myń teńgege artyq oryndalý sebebi, jalpy aýdan kóleminde 12 saýda-sattyq kók-ónis bazary tirkelgen, búgingi tańda jumys istep jatqan 10 saýda-sattyq bazardan 2005 jylda aýdan búdjet esebine (kontıngent) boıynsha 6402,0 myń teńge túsip, bazarlarda saýda-sattyq jasaýshy saýdagerler sany artyp jalpy 86263 myń bir jolǵy talon taratylýy, belgilengen jospardyń oryndalýyna yqpal bolyp otyr.
Jeke tulǵalardan kólik quraldaryna salynatyn salyq jospary 42,0 myń teńgege artyq oryndalý sebebi, aýdandyq jol polısıasynyń málimeti boıynsha búgingi tańǵa jeke tulǵalardyń tehnıkalyq baıqaýdan 2298 avtokólik quraldary ótip tirkelgen, onyń ishinde QR-nyń Salyq Kodeksine sáıkes jeńildetilgen avtokólik sany 878 al tóleýge qalǵan 1420 avto kólike eseptelgen salyq somasy 4016,1 myń teńge, ıaǵnı ótken 2004 jylmen salystyrǵanda aýdanda 104 avtokólik sany ósken, jol polısıasyna tirkelgen avtokólikter tehnıkalyq baıqaýdan ótý kezinde salyqtyda ýaqytyly tóleý netıjesinde belgilengen jospar artyq oryndaldy.
Zańdy jáne jeke tulǵalarǵa bólshek saýdada ótkiziletin, sondaı-aq óz óndiristik muqtajdaryna paıdalanylatyn benzın otyny jospary 39,0 myń teńgege artyq oryndalý sebebi, aýdanda 14 janar-jaǵar maı beketi tirkelgen, onyń ishinde jumys istep turǵany 2 janar-jaǵar maı beketinde dızel otyny satylady, 2005 jylda kúz mezgilinde egin jınaý jumystaryn júrgizý maqsatynda sharýaqojalyqtarǵa jeńildetilgen baǵamen 20075 lıtr benzın otyny satylý saldarynan aýdan búdjetine (kontıngent) boıynsha 1064,0 myń teńge túsip belgilengen jospar artyq oryndaldy.
Jeke kásipkerlerdi memlekettik tirkegeni úshin alynatyn alym jospary 9,0 myń teńgege artyq oryndalý sebebi, aýdandyq salyq komıtetiniń málimetine súıene kele saýda-sattyq qyzmetimen aınalysatyn kásipkerler sany artý saldarynan 2005 jylda búdjet esebine 779,0 myń teńge túsip belgilengen jospar 101,3 paıyzǵa oryndaldy.
Komýnaldyq menshiktegi múlikti jaldaýdan túsetin kirister jospary 11,0 myń teńgege artyq oryndalý sebebi, aýdandyq ekonomıka jáne búdjetti josparlaý bóliminiń bergen málimetine oraı aýdanda tirkelgen komýnaldyq menshik paıdalanýshy 48 zańdy tulǵa, 106 jeke tulǵalar, kelisim shart negizinde eseptelgen túsimdi der kezinde tóleý saldarynan, 2005 jyly búdjet qoryna 794,0 myń teńge túsýi jospardyń artyq oryndalýyna septigin tıgizýde.
Jergilikti memlekettik organdar salatyn ákimshilik aıyppuldar, ósimpuldar, sanksıalar jospary 724,0 myń teńgege artyq oryndalý sebebi, ákimshilik aıyppul salýshy jergilikti memlekettik organdar, QR-nyń zańdaryna sáıkes salynǵan ósimpuldar men sanksıalardy der kezinde óndirý nátıjesinde aýdan búdjetine 2056,0 myń teńge túsip jospar 154,4 paıyzǵa artty.
III.Shyǵystar:
Qazyǵurt aýdan búdjetiniń shyǵystary 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 1497975,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 1480554,0 myń teńge, ıaǵnı 98,8 % - ke oryndaldy, onyń ishinde:
- Jalpy sıpattaǵy memlekettik qyzmetter kórsetý:
Jalpy sıpattaǵy memlekettik qyzmetter kórsetý boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 92496,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 92124,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 99,6 % - ke oryndaldy, onyń ishinde:
112.01.03 Qazyǵurt aýdandyq maslıhat apparatyn qamtamasyz etý boıynsha 2005 jylǵa anyqtalǵan jospar 7956,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 7956,0 myń teńge, ıaǵnı 100 % - ke oryndaldy, onyń ishinde:
139 (sharýashylyq shyǵyny) –ereksheligi boıynsha 2005 jylǵy qaralǵan 825,0 myń teńge tolyǵymen ıgerilip, tómendegilerge jumsalyndy:
Mekeme balansyndaǵy avtokólikke janar-jaǵar maıǵa-272,0 myń teńge, avtokóliktiń mator maıyna jáne qosalqy bólshekterge-43,0 myń teńge, keńse-sharýashylyq zattaryn alýǵa- 395,0 myń teńge, aýdannyń «Qurmetti azamaty» ataǵyn berý úshin-28,0 myń teńge, 2005 jylǵa qyzmettik basylymdarǵa-82,0 myń teńge jumsalyndy.
146 (Ǵımarattardy, úı-jaılardy ustaý, olarǵa qyzmet kórsetý, aǵymdaǵy jóndeý, jabdyqtar men basqa da negizgi quraldardy jóndeý sharýashylyq shyǵyny) –ereksheligi boıynsha 2005 jylǵy qaralǵan 105,0 myń teńge tolyǵymen ıgerilip, tómendegilerge jumsalyndy:
Mekeme balansyndaǵy avtokólikti jáne negizgi quraldardy aǵymdaǵy tolyq jóndeýge -85,0 myń teńgesi jeke kásipker J.Smaılovpen kelisim-shartqa otyryp- 75,0 myń teńgege avtokólikti jóndeý jumystaryna jáne 10,0 myń teńgesine JSHS «Omega-Úg» mekemesine kompúterdi jóndeýge, 15,0 teńgesine ǵımaratty aǵymdaǵy jóndeý jumystaryna jumsalǵan.
411 (Negizgi quraldarǵa jatatyn taýarlardy satyp alý) –ereksheligi boıynsha 2005 jylǵy qaralǵan 2000,0 myń teńge tolyǵymen ıgerilip, tómendegilerge jumsalyndy:
GAZ 3102 markaly avtokólikti satyp alý úshin – 1445,0 myń teńge;
Kompúterdiń monıtoryn satyp alý úshin- 55,0 myń teńge;
Kabınetke ofıs mebel ornatýǵa- 300,0 myń teńge;
1 dana kompúter satyp alýǵa- 100,0 myń teńge;
2 dana kondısıoner satyp alýǵa- 100,0 myń teńge jumsalyndy.
122.01.03. Aýdan Ákimi apparatyn qamtamasyz etý boıynsha 2005 jylǵa anyqtalǵan jospar 23302,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 23299,0 myń teńge, ıaǵnı 100 % - ke oryndaldy, onyń ishinde:
139 (sharýashylyq shyǵyny) –ereksheligi boıynsha sharýashylyq jáne keńselik zattardy alý shyǵyndary boıynsha qaralǵan qarjy 2794,0 myń teńge. Bul qarjy myna maqsattarǵa jaratyldy. Atap aıtqanda: keńselik zattar satyp alý úshin kasaǵa kiris 582,0 myń teńge, avtokólikterge benzın úshin JK “ Sholpanov J ” –qa - 920,0 myń teńge, keńselik zattar satyp alý úshin “ Natım “ JSHS –ne 514,4 myń teńge, konvert,marka úshin “ Qazposhta” –ǵa 38,5 myń teńge, qyzmettik basylymdarǵa “ Ernýr-Press” JSHS-ne 87,6 myń teńge, kartrıjderdi zapravka jasaý úshin “ Copy Servise”-ke –46,1 myń teńge, keńse zattaryn satyp alý úshin JK “ Begalıev A “-ǵa 155,6 myń teńge, keńse zattaryn satyp alý úshin JK “ Orynova A”-ǵa 276,8 myń teńge, fırmalyq blankalar satyp alý úshin “ Kitap” JSHS-ne 72,0 myń teńge, keńselik zattar satyp alý úshin “ Qazyǵurt Org Teh Servıs”-ke 20,0 myń teńge, keńselik jáne sharýashylyq zattar satyp alý úshin JK “ Begalıev T” –qa 81,0 myń teńge, jalpy barlyǵy bolyp 2794,0 myń teńge ıgerilgen.
146 erekshelik negizgi quraldardy / qorlardy / kútý, qaraý shyǵyndary boıynsha qaralǵan qarjy 2379,0 myń teńge, atalǵan qarjy: avtokólikterge qosalqy bólshekter satyp alý úshin JK “ Aqjol “- ǵa 776,3 myń teńge aýdaryldy, tehnıkalyq qyzmetkerlerdiń eńbek aqysy – 652,9 myń teńge, tabys salyǵyna- 29,3 myń teńge, zeınet aqy qoryna – 80,9 myń teńge, áleýmettik salyqqa – 140,8 myń teńge, kásipodaq jarnasyna- 7,3 myń teńge, áleýmettik saqtandyrý qoryna – 10,1 myń teńge, kompúter komplektilerin jóndetýge “ Natım” JSHS –ne – 184,5 myń teńge, eńbekke jaramsyzdyq paraqshasyna – 7,5 myń teńge, kartrıj jóndeýge “Copy Servise”-ke – 4,1 myń teńge, aýdan ákimi ǵımaratyn gaz júıesine qosý úshin jóndeý aqysyna - 422,0 myń teńge, tútin júrý joldaryn tazalaǵany úshin STK “ Qazyǵurt ” –qa – 9,3 myń teńge. Jalpy barlyǵy 2379,0 myń teńge ıgerilgen.
149 erekshelik basqada kórsetilgen qyzmetter jáne jumystar shyǵyndary boıynsha 3901,3 myń teńge qaralǵan. Budan ıgerilgeni: tehnıkalyq qyzmetkerlerdiń eńbek aqysyna – 1524,4 myń teńge, tabys salyǵyna – 64,5 myń teńge, zeınet aqy qoryna –171,4 myń teńge, áleýmettik salyqqa – 257,4 myń teńge, kásipodaq jarnasyna – 15,1 myń teńge, áleýmettik saqtandyrý qoryna- 21,6 myń teńge, qarjylyq qyzmetke – 22,3 myń teńge, jyljymaıtyn múlikterdi túgendeý qyzmetterine OQO Jyljymaıtyn Múlikti tirkeý ortalyǵyna – 980,9 myń teńge, zańdar jınaǵy bazasy úshin QR ÁM RQK “ Zakon” bazasyna- 96,7 myń teńge, normatıvtik quqyqtyq aktilerdi jarıalaý úshin “ Qazyǵurt tynys jáne gazeta” JSHS-ne 204,0 myń teńge, is-sapar shyǵyndaryna – 29,9 myń teńge, ǵımaratty kúzetý shyǵyndaryna “ OQO kúzet basqarmasy” MM-ne – 99,0 myń teńge, statısıkalyq málimetter úshin “ Statısıkalyq ortalyq”-qa – 220,0 myń teńge, eńbekke jaramsyzdyq paraǵy úshin – 57,9 myń teńge,basqada qyzmetter úshin – 74,6 myń teńge, qupıa baza ornatqany úshin “ Kaz spes predprıatıa “ QR UQK-net 13,9 myń teńge, qorshaǵan ortany lastaǵany úshin arnaıy ruqsat alýǵa joba jasaǵany úshin “ Ozon” JSHS –ne 45,0 myń teńge, jeke basylydar úshin – 1,1 myń teńge, jeke baılanys qyzmetin paıdalanǵany úshin –1,5 myń teńge. Jalpy barlyǵy: 3901,3 myń teńge.
009.411. materıaldyq tehnıkalyq bazany nyǵaıtý shyǵyndary boıynsha qaralǵan qarjy. 170,0 myń teńge. Bul qarjy aýdan ákimi apparatyna 1 dana kishi ATS alýǵa jaratyldy ıaǵnı “ Nátim” JSHS-ne aýdarylyp berildi.
123.01.03. Aýyl okrýgi ákimderiniń apparattaryn qamtamasyz etý boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 61131,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 60780,0 myń teńge, ıaǵnı 99,4 % - ke oryndaldy, onyń ishinde:
myń teńge
r/s |
Aýyl okrýgi |
Jyldyq jospary |
Naqty oryndalǵany |
Oryndalý paıyzy |
1 |
Altyntóbe |
3989,0 |
3984,3 |
99,9 |
2 |
Jańabazar |
4887,0 |
4839,8 |
99,0 |
3 |
Kókibel |
3759,0 |
3694,7 |
98,3 |
4 |
Qarabaý |
3170,0 |
3155,2 |
99,5 |
5 |
Qazyǵurt |
14750,0 |
14743,1 |
99,9 |
6 |
Qaqpaq |
4296,0 |
4292,0 |
99,9 |
7 |
Qyzylqıa |
4330,0 |
4291,4 |
99,1 |
8 |
Rabat |
6993,0 |
6874,7 |
98,3 |
9 |
Turbat |
4601,0 |
4583,3 |
99,6 |
10 |
Shanaq |
3112,0 |
3082,2 |
99,0 |
11 |
Sharaphana |
3388,0 |
3384,2 |
99,9 |
12 |
Sharbulaq |
3856,0 |
3855,1 |
100 |
|
Barlyǵy |
61131,0 |
60780,0 |
99,4 |
Sharýashylyq shyǵyndary boıynsha - org.tehnıkaǵa, keńselik jáne sharýa shylyq zattarǵa – 793,6 myń teńge, janar – jaǵar maı úshin JK Sholpanovqa - 2044,8 myń teńge, gazet, jýrnal t.b. basylymdarǵa – 561,6 myń teńge , barlyǵy jospardaǵy - 3400,0 myń teńge tolyǵymen ıgerildi.
r/s |
Aýyl okrýgi |
Erekshelik boıynsha jyldyq jospar |
Janar – jaǵar maı úshin |
İ jáne İİ jarty jyldyqtaǵy basylymdar úshin |
Kans.taýar, shar. shyǵyndar jáne org.tehnıka úshin |
1 |
Altyntóbe |
267,0 |
115,0 |
54,0 |
98,0 |
2 |
Jańabazar |
289,0 |
195,0 |
45,0 |
49,0 |
3 |
Kókibel |
276,0 |
188,0 |
32,0 |
56,0 |
4 |
Qarabaý |
250,0 |
150,0 |
36,0 |
64,0 |
5 |
Qazyǵurt |
292,0 |
134,0 |
62,0 |
96,0 |
6 |
Qaqpaq |
310,0 |
204,0 |
62,0 |
44,0 |
7 |
Qyzylqıa |
300,0 |
203,0 |
41,0 |
56,0 |
8 |
Rabat |
286,0 |
135,0 |
55,0 |
96,0 |
9 |
Turbat |
290,0 |
198,5 |
45,0 |
46,5 |
10 |
Shanaq |
270,0 |
203,0 |
20,2 |
46,8 |
11 |
Sharaphana |
265,0 |
198,3 |
40,4 |
26,3 |
12 |
Sharbulaq |
305,0 |
135,0 |
55,0 |
115,0 |
|
Barlyǵy |
3400,0 |
2058,8 |
547,6 |
793,6 |
Komýnaldy qyzmet boıynsha – kópsalaly komýnaldy sharýashylyq mekemesine aýyz sý úshin – 17,0 myń teńge qaralyp, tolyǵymen ıgerildi.
Baılanys qyzmeti úshin – abonenttik tólemderge jyldyq jospar 390,0 myń teńge, ıgerilgeni 375,0 myń teńge.
Elektr energıasyn paıdalanǵany úshin tólemder – jyldyq jospar 281,0 myń teńge bolsa, ıgerilgeni – 280,0 myń teńge.
Jylý júıesine nemese jylý úshin tólemder boıynsha – jyldyq jospar 281,0 myń teńge bolsa, «Ońtústik Qazaqstan gaz sharýashylyǵy» mekemesine – 59,0 myń teńge, « Azamat R» JSHS-ne – kómir úshin 105,0 myń teńge, barlyǵy – 164,0 myń teńgesi ıgerildi.
Aǵymdaǵy jóndeý boıynsha – jyldyq jospar 2218,0 myń teńge bolsa, ıgerilgeni 2205,0 myń teńge. Onyń ishinde: kelisim shart negizindegi qyzmetkerleriniń aılyq jalaqysy men áleýmettik salyqqa, áleýmettik saqtandyrýǵa – 2157,0 myń teńge, JK Abıshovke avtobólshekter úshin – 42,0 myń teńge, basqa da shyǵystarǵa – 6,0 myń teńge jumsalǵan.
Basqa da shyǵystar ereksheligi boıynsha – jyldyq jospar 2502,0 myń teńge bolsa, ıgerilgeni 2473,4 myń teńge. Onyń ishinde: kelisim shart negizindegi qyzmetkerleriniń aılyq jalaqysy men áleýmettik salyqqa, áleýmettik saqtandyrýǵa – 2236,4 myń teńge, qorshaǵan ortany qorǵaýda «OZON» JSHS-nen ruqsatnama alý úshin – 176,0 myń teńge, banktik qyzmetke jáne basqa da shyǵystarǵa – 61,0 myń teńge jumsalǵan.
Aktıvterdi satyp alý boıynsha - jyldyq jospar 1540,0 myń teńge, ıgerilgeni 1532,0 myń teńge. Onyń ishinde:11 komplekti kompúter, 1 faks apparatyn alýǵa «Natım» JSHS-ne 1532,0 myń teńge aýdarylyp berilgen.
Ǵımarattardy satyp alý boıynsha - jyldyq jospar 1052,0 myń teńge, ıgerilgeni 1052,0 myń teńge. Onyń ishinde: Jańabazar aýyl ákimdiginiń ǵımaratyn satyp alýǵa – 300,0 myń teńge, Týrbat aýyl ákimdiginiń ǵımaratyn satyp alýǵa – 752,0 myń teńge jumsaldy.
2.Qorǵanys:
Qorǵanys salasy boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 3450,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 3364,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 97,5 % - ke oryndaldy, onyń ishinde:
139 (sharýashylyq shyǵyny) –ereksheligi boıynsha qaralǵan qarjy 445,0 myń teńge, onyń 394,0 myń teńgesi keńselik zattar men blankiler satyp alý úshin jáne 51,0 myń teńgesi mekeme jıHazyna TOO Juldyzǵa aýdaryldy.
146 erekshelik negizgi quraldardy / qorlardy / kútý, qaraý shyǵyndary boıynsha qaralǵan qarjy 709,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 694,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 97,9 % - ke oryndaldy, onyń ishinde: 397,9 myń teńgesi tehqyzmetkerlerdiń eńbekaqysyna, 285,0 myń teńgesi TOO «Qurylysshy» aǵymdaǵy jóndeý jumystaryna aýdaryldy.
149 erekshelik basqada kórsetilgen qyzmetter jáne jumystar shyǵyndary boıynsha 1387,0 myń teńge qaralǵan. Budan ıgerilgeni 1337,0 myń teńge, onyń ishinde: – 1332,3 myń teńgesi tehqyzmetkerlerdiń eńbekaqysyna aýdaryldy.
Qazyǵurt aýdan ákimdiginiń 2005 jyl 18 mamyr kúngi «Dala, toǵaı, orman órtterin boldyrmaý jáne túrli sıpattaǵy órtterden týyndaǵan tótenshe jaǵdaılardy joıý úshin 632,0 myń teńge bólý týraly» №322 qaýlysymen- 632,0 myń teńge bólinip, tolyǵymen ıgerildi.
3.Bilim berý:
Bilim berý salasy boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 1133692,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 1124498,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 97,5 % - ke oryndaldy, onyń ishinde:
454.007.000.311 Mektepke deıingi tárbıe jáne oqytý:
Mektepke deıingi tárbıe jáne oqytý salasy boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 33391,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 33391,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 100 % - ke oryndaldy, onyń ishinde:
«Sharbulaq» balabaqshasy memlekettik komýnaldyq qazynalyq kásiporyna, 2005 jyly Respýblıkalyq búdjet esebinen 11926,0 myń teńge qarjy qaralyp, 100 paıyz jumsalyndy. Jalpy balabaqshada 23,76 shtattyq birlikte 26 qyzmetker jumys isteıdi quralǵan bir aılyq eńbekaqy qory 331,9 myń teńge. Balabaqshaǵa 60 bala qabyldanyp 2 top ashyldy.
111–erekshelik boıynsha: 2005 jylǵa 1186,0 myń teńge jumsalǵan qaralǵan qarjy kólemi tolyǵymen ıgerildi, onyń 25 % 738,1 myń teńgeni quraıdy.
131–erekshelik boıynsha: Azyq-túlik esebine 2005 jylǵa búdjetten 400,0 myń teńge bólinip tolyǵymen ıgerildi, Sharbulaq balabaqshasyn azyq-túlikpen túzelgen kelismim shart negizinde JK J.Lebaevpen qamtamas etedi. Jumsalǵan azyq-túlik shyǵynyna saraptama júrgize kele joǵaryda kórsetilgendeı balabaqsha qarasha aıynda ashylǵandyqtan jylsońyna deıin tárbıelenip jatqan jalpy 60 balaǵa 400,0 myń teńge qarjy jumsalady,
sonda bir balaǵa shaqqanda 1 kúnde 81 teńge,
al bir balaǵa 1 aıda ortasha 1620 teńge jumsalady.
2 aıda jylpy 60 balaǵa 400,0 myń teńge jumsaldy.
139–erekshelik boıynsha: jalpy ótken 2005 jyly 5425,0 myń teńge qaralyp tıisti qarjy kólemi tolyǵymen aýdaryldy, atap aıtqanda:
JK K.Mýsaevpen 2783,0 myń teńgege túzelgen kelisim shart negizinde 1403,0 myń teńgege jumsaq ınventar zattary, jáne 1380,0 myń teńgege qatty ınventar zattary alyndy.
JSHS Kazygýrt-Agro 2495,2 myń teńgege túzelgen kelisim shart negizinde qatty ınventar zattary alyndy.
JSHS Elektrokompleks-1 67,1 myń teńgege elektor jabdyqtary alynyp, JK K.Jýmanovpen kelisim shart negizinde 36,0 myń teńgege elektor jabdyqtardy ornattyldy.
Balabaqshaǵa qajetti sharýashylyq shyǵyndar úshin 38,7 myń teńge jáne keńse zattary úshin 5,0 myń teńge jumsalyndy.
132–erekshelik boıynsha:jalpy 42,0 myń teńge bólinip túzelgen kelisim shart negizinde JSHS Formasıaplús -12,0 myń teńge dári dármekter jáne JAQ Iýjkazmedtehnıka-30,0 myń teńgege medısınalyq jabdyqtar alyndy.
431–erekshelik boıynsha: Balabaqsha ǵımaratyn kúrdeli jóndeýden ótkizý úshin túzelgen smetalyq qujat quny 7015,1 myń teńge baǵalandy JSHS «Ernar-bı» mekemesimen kelisim shartqa turyp Respýblıkalyq búdjet esebinen 2005 jyly 4400,0 myń teńge bólinip tıisti qarjy tolyǵymen ıgerildi, qúrdeli jóndeý jumystary 2006 jyly aıaqtalatydyqtan qalǵan 2615,0 myń teńgesi 2006 jyl esebine kirgizildi.
«Sholpan» balaqshasy memlekettik komýnaldyq qazynalyq kásiporyna, 2005 jyly jergilikti búdjet esebinen 16395,0 myń teńge qarjy qaralyp, 100 paıyz jumsalyndy. Jalpy balabaqshada 53,46 shtattyq birlikte 53.4 qyzmetker jumys isteıdi, quralǵan bir aılyq eńbekaqy qory 824,9 myń teńge. Balabaqshaǵa 290 bala qabyldanyp 9 top ashyldy, 2005 jyldyń qorytyndysy boıynsha ata-analyq jarna esebine balabaqsha qoryna 1834,0 myń teńge qarjy kólimi kiriske alynyp, balabaqsha ákimshiligi kerekti sharýashylyq shyǵyndarǵa jumsalǵan qarjyǵa atk túzildi.
111–erekshelik boıynsha: 2005 jylǵa 8508,0 myń teńge jumsalǵan qaralǵan qarjy kólemi tolyǵymen ıgerildi, onyń 25 % 1747,0 myń teńgeni quraıdy.
131–erekshelik boıynsha: Azyq-túlik esebine 2005 jylǵa búdjetten 2563,0 myń teńge bólinip tolyǵymen ıgerildi, al ata-analyq jarna qoryna túsken qarjydan 1300,0 myń teńge jumsaldy, Sholpan balabaqshasyn azyq-túlikpen túzelgen kelismim shart negizinde JK B.Nazarov qamtamas etedi. Jumsalǵan azyq-túlik shyǵynyna saraptama júrgize kele joǵaryda kórsetilgendeı balabaqshada tárbıelenip jatqan jalpy 199 balaǵa 1 jylda 3863,0 myń
sonda bir balaǵa shaqqanda 1 kúnde 81 teńge,
al bir balaǵa 1 aıda ortasha 1620 teńge jumsalady.
1 jylda bir balaǵa 19440 myń teńge jumsaldy.
139–erekshelik boıynsha: JK Reshametovtan 1219,3 myń teńgege, JK A.Begalıevtan 100,0 myń teńgege, jáne JK B.Nazarovtan 542,0 myń teńgege qatty jáne jumsaq zattar, JK A.Orynovadan 138,7 myń teńgege as ydys-aıaq zattaryn jalpy 2000,0 myń teńgege túzelgen esep-shot faktýrasy negizinde alyndy. JSHS «Qazposhta» mekemesimen kelisim sharqa turyp balabaqsha 21,0 myń teńgege gazet-jýrnaldarǵa jazyldy.
Sporttyq zattar, kreslo, jáne temir seıfin 60,0 myń teńge alyndy.
146–erekshelik boıynsha:jalpy 1002,0 myń teńge bólinip tıisti qarjy tolyǵymen ıgerildi, aýdandyq komýnaldyq sharýashylyq memlekettik mekemesimen kelisim shartqa turyp balabaqsha ǵımaratyn 500,0 myń teńgege aǵymdaǵa jóndeýden ótkizildi, ótken 2004 jyly atalǵan mekeme gaz qubyryn jóndegen úshin qalǵan bereshek qaryz somasy 463,6 myń teńge aýdaryldy. Dız bólimine 38,4 myń teńge aýdaryldy.
411–erekshelik boıynsha 1 komplekt kompúter alýǵa 139,0 myń teńge jumsaldy.
«Aqqý» balaqshasy memlekettik komýnaldyq qazynalyq kásiporyna, 2005 jyly jergilikti búdjet esebinen 5070,0 myń teńge qarjy qaralyp, 100 paıyz jumsalyndy. Jalpy balabaqshada 15,0 shtattyq birlikte 24 qyzmetker jumys isteıdi, quralǵan bir aılyq eńbekaqy qory 219,9 myń teńge. Balabaqshaǵa 75 bala qabyldanyp 3 top ashyldy, 2005 jyldyń qorytyndysy boıynsha ata-analyq jarna esebine balabaqsha qoryna 345,0 myń teńge qarjy kólimi kiriske alynyp, balaqsha ákimshiligi kerekti sharýashylyq shyǵyndarǵa jumsalǵan qarjyǵa túzegen akt túzelip taldaý jasalyndy.
111–erekshelik boıynsha: 2005 jylǵa 2400,0 myń teńge jumsalǵan qaralǵan qarjy kólemi tolyǵymen ıgerildi, onyń 25 % 511,2 myń teńgeni quraıdy.
131–erekshelik boıynsha: Azyq-túlik esebine 2005 jylǵa búdjetten 1540,0 myń teńge bólinip tolyǵymen ıgerildi, al ata-analyq jarna qoryna túsken qarjydan 90,0 myń teńge jumsaldy, Aqqý balabaqshasyn azyq-túlikpen túzelgen kelismim shart negizinde JK B.Nazarov qamtamas etedi. Jumsalǵan azyq-túlik shyǵynyna saraptama júrgize kele joǵaryda kórsetilgendeı balabaqshada tárbıelenip jatqan jalpy 75 balaǵa 12 aıda 1458,0 myń teńge jumsalady.
sonda bir balaǵa shaqqanda 1 kúnde 81 teńge,
al bir balaǵa 1 aıda ortasha 1620 teńge jumsalady.
1 jylda bir balaǵa 19440 myń teńge jumsaldy.
139–erekshelik boıynsha: 150,0 myń teńgege 100 bala oryndyǵy, 67,2 myń teńgege 24 as stoly, 75,0 myń teńgege jumsaq zattar, JK B.Nazarovtan qatty jáne jumsaq zattaryn jalpy 292,2 myń teńgege túzelgen kelisim shart negizinde alyndy. JSHS «Qazposhta» mekemesimen kelisim sharqa turyp balabaqsha 7,8 myń teńgege gazet-jýrnaldarǵa jazyldy.
146–erekshelik boıynsha:jalpy 48,0 myń teńge bólinip tıisti qarjy tolyǵymen Qazyǵurt aýdandyq SES saraptama ortalyǵyna dızınfeksıa qyzmeti úshin aýdaryldy.
411–erekshelik boıynsha «EAGLES» JSHS men kelisim sharqa turyp 1 komplekt kompúter alýǵa 100,0 myń teńge jumsaldy.
454.008.100 bastaýysh, negizgi jáne orta mektepter boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 927080,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 920006,0 myń teńge, ıaǵnı 99,2 %-ke oryndaldy.
111- Aılyq jalaqy boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 733658,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 728672,0 myń teńge, onyń ishinde 25 % -ti 1567,0 myń teńge.
131- Tamaq shyǵyndary boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 3378,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 3378,0 myń teńge, ıaǵnı 100,0 %-ke oryndaldy, atap aıtqanda: Qapparov orta mektebine- 2021,0 myń teńge,Toqtarov orta mektebine 1357,0 myń teńge jumsaldy. Qapparov orta mektebinde 73 bala. Tósek kúni 13797 kún. Fýnksıonaldy kún 189. Jylyna bir balaǵa shaqqanda 27684 teńge 93 tıyn. Bir balaǵa bir kúnge shaqqanda 146 tenge 48 tıyn. Toqtarov orta mektebinde 37 bala. Tósek kúni 7025 kún. Fýnksıonaldy kún 188. Jylyna bir balaǵa shaqqanda 36675 teńge 67 tıyn. Bir balaǵa bir kúnge shaqqanda 193 tenge 17 tıyn. Jalpy jıyny Qapparov jáne Toqtarov orta mektepter boıynsha 110 bala , Tósek kúni 20822 kún. Fýnksıonaldy kún 333. Tamaq shyǵystary jylyna bir balaǵa shaqqanda 30709 teńge 09 tıyn. Bir balaǵa bir kúnge shaqqanda 163 tenge 34 tıyn.
139- Sharýashylyq shyǵystary boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 4884,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 4792,0 myń teńge, ıaǵnı 98,1 %-ke oryndaldy, atap aıtqanda: keńse zattary men sharýashylyq shyǵyndaryna 402,0 myń teńge, gazet jýrnal basylymdaryna 2042,0 myń teńge, oqýshy partasyna 1335,0 myń teńge, keńse jıhazyna 400,0 myń teńge, jazǵy balalar lagerine muzdatqysh alýǵa 50,0 myń teńge, elektrondy eseptegishke 459,0 myń teńge , prıntr- 24,0 myń teńge, katrıj- 28,0 myń teńge, seıf – 52,0 myń teńge jumsaldy.
141- Komýnaldy qyzmet boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 436,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 434,0 myń teńge, ıaǵnı 99,5 %-ke oryndaldy, atap aıtqanda: Bolashaq orta mektebine- 234,0 myń teńge, Q. Satpaev orta mektebine 103,0 myń teńge, T. Rysqulov orta mektebine- 60,0 myń teńge, Q. Abdalıev orta mektebine- 27,0 myń teńge, Sharbýlaq orta mektebine- 10,0 myń teńge sýǵa jumsaldy.
145- Jylý shyǵystary boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 20068,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 20049,0 myń teńge, ıaǵnı 99,9 %-ke oryndaldy, atap aıtqanda: Bolashaq orta mektebine- 1751,0 myń teńge, Q. Satpaev orta mektebine 1958,0 myń teńge, T. Rysqulov orta mektebine- 586,0 myń teńge, Ashybýlaq orta mektebine- 688,0 myń teńge, Komsomol orta mektebine- 593,0 myń teńge jáne kómirge 14473,0 myń teńge jumsaldy.
146- Aǵymdaǵy shyǵystary boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 8169,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 8153,0 myń teńge, ıaǵnı 99,8 %-ke oryndaldy. Aǵymdaǵy jóndeýge Bolashaq orta mektebine- 1371,0 myń teńge, M.Áýezov orta mektebine 400,0 myń teńge, Aqbastaý orta mektebine- 200,0 myń teńge, Jandosov orta mektebine- 930,0 myń teńge, Enbek orta mektebine- 200,0 myń teńge , Týrab Týla orta mektebine- 500,0 myń teńge, Jamalov orta mektebine- 1700,0 myń teńge, Qaqpaq orta mektebine- 500,0 myń teńge, Jambyl orta mektebine- 30,0 myń teńge, Qyzylsengir orta mektebine- 82,0 myń teńge, Zańǵar bastaýysh mektebine- 100,0 myń teńge, Ogem bastaýysh mektebine 92,0 myń teńge, barlyǵy 5901,0 myń teńge, mek-tepterdi dezınfeksıalaý jumystaryna 1645 ,0 myń teńge jáne OZON ruqsat qaǵazyn alýǵa 607,0 myń teńge jumsaldy.
153- Mindetti bir jolǵy ótem qory shyǵystary boıynsha 2005 jylǵy anyq- talǵan jospar 3397,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 3111,0 myń teńge, ıaǵnı 91,6 %-ke oryndaldy, onyń ishinde tul jetim jáne turmysy nashar otbasy balalarynyń
kıimderine 1673,0 myń teńge, Taý samaly lagerine 32 balanyń demalýyna 400,0 myń teńge, Shapaǵat lagerine 361 balanyń demalýyna 867,0 myń teńge, ystyq tamaqqa 171,0 myń teńge jumsaldy.
159- Basqa aǵymdaǵy qyzmet shyǵystary boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 4779,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 4747,0 myń teńge, ıaǵnı 99,3 %-ke oryndaldy. Lastaǵan ortany qorǵaýǵa – 4091,0 myń teńge, Asol oqýshylardy áskerı daıyndyqtan ótkizýge – 656,0 myń teńge jumsaldy.
411- Aktıvterdi satyp alý shyǵystary boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 450,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 450,0 myń teńge, ıaǵnı 100,0 %-ke oryndaldy. Ádisker kabınetine 3 dana kompúter alý úshin.
Jyl basynda oqýshylar sany 27275 bala, jyl sońynda № 11 mektep ınternat-tyń 348 balasyn jáne mektep aldy daıarlyq 104 tobynan 2110 balany, «Daryn» mamandandyrylǵan mekteptiń 198 balasyn shegergende aýdandyq bilim bólimine qarasty mektepter boıynsha 24484 bala. Jyl basynda klass- komplekt sany 1076
jáne 89 mektep aldy daıarlyq toby bolǵan, al qyrkúıek aıynan klass- komplekt sany 1084 jáne 104 mektep aldy daıarlyq toby jumys istep keledi.
2005 jyldyń basynda 3318,67 shtattyq birlik bolsa, aýdandyq maslıhattyń 12.02.2005 jylǵy № 2/95 – III jáne 06,06,2005 jylǵy № 14/109 - III sheshimderi, aýdan ákiminiń 18 aqpandaǵy № 47 jáne qazan aıyndaǵy № 250 ókimi boıynsha memlekettik bilim berý uıymdarynyń úlgi shtattaryn ıaǵnı 125 shtattyq birlik Respýblıkalyq búdjet esebinen jáne jergilikti búdjet esebinen 4,0 shtattyq birlik berilip, jyl sońynda jalpy shtattyq birlik sany 3447,67 birlik boldy.
Aýdandyq ádistemelik kabınette jyl basynda 11 shtattyq birlik jumys
júrgizse aýdan ákiminiń qazan aıyndaǵy № 250 ókimi boıynsha 2 shtattyq birlik
berilip, jyl sońynda 13 shtattyq birlikti quraıdy.
Aýdandyq ortalyqtandyrylǵan býhgalterıada jyl basynda 6 shtattyq birlik jumys júrgizse aýdan ákiminiń qazan aıyndaǵy № 250 ókimi boıynsha 2 shtattyq birlik qaraýyl jáne 1 shtattyq birlik ekonomıs shtaty berilip, jyl sońynda 9 shtattyq birlikti qurady.
454.011.00 Balalar men jas óspirimder úshin qosymsha bilim berý baǵdarlamasy boıynsha jalpy jospar boıynsha qaralǵany 25307,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 25301,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 100 % - ke oryndaldy, onyń ishinde:
«Jas qanat» sport mektebi boıynsha jyldyq jospar boıynsha qaralǵany 15943,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 15937,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 100 % - ke oryndaldy, atap aıtqanda:
111- Aılyq jalaqy boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 3803,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 3797,0 myń teńge, onyń ishinde 25 % -ti 860.4 myń teńge.
139 (sharýashylyq shyǵyny) –ereksheligi boıynsha 2005 jylǵy qaralǵan 595,0 myń teńge tolyǵymen ıgerilip, tómendegilerge jumsalyndy:
Sport ınventarlardy satyp alýǵa – 555,0 myń teńge, keńse-sharýashylyq zattaryn alýǵa- 25,0 myń teńge, jáne 2005 jylǵa qyzmettik basylymdarǵa-15,0 myń teńge jumsalyndy.
146 (Ǵımarattardy, úı-jaılardy ustaý, olarǵa qyzmet kórsetý, aǵymdaǵy jóndeý, jabdyqtar men basqa da negizgi quraldardy jóndeý sharýashylyq shyǵyny) –ereksheligi boıynsha 2005 jylǵy qaralǵan 1900,0 myń teńge Jańabazar e.m. «Jigirgen» sport saraıyn aǵymdaǵy jóndeýden ótkizip, tolyǵymen ıgerildi.
411 (Negizgi quraldarǵa jatatyn taýarlardy satyp alý) –ereksheligi boıynsha 2005 jylǵy qaralǵan 100,0 myń teńgege 1 dana kompúter satyp alynyp tolyǵymen ıgerildi.
431 ( Úı-jaılardy, ǵımarattardy, qurylystardy kúrdeli jóndeý) ereksheligi boıynsha 2005 jylǵy qaralǵan 8400,0 myń teńge Qazyǵurt e.m. sport saraıyn kúrdeli jóndeýden ótkizip, tolyǵymen ıgerildi.
Jyl basynda oqýshylar sany 570 bala, jyl sońynda 682 bala..
2005 jyldyń basynda 18 shtattyq birlik bolsa, aýdan ákiminiń 30.03.2005 jylǵy № 39 ókimi boıynsha 1 sht.birlik, 20.04.2005 jylǵy № 105 ókimi boıynsha 2 sht.birlik, 28.09.2005 jylǵy № 245 ókimi boıynsha 7 sht.birlik, jáne 22.12.2005 jylǵy № 321 ókimi boıynsha 6 sht.birlik berilip, jyl sońynda 34 shtat birlik boldy.
«Boks» sport mektebi boıynsha jyldyq jospar boıynsha qaralǵany 3326,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 3326,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 100 % - ke oryndaldy, atap aıtqanda: 111- Aılyq jalaqy boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 1925,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 1925,0 myń teńge, onyń ishinde 25 % -ti 345,3 myń teńge.
139 (sharýashylyq shyǵyny) –ereksheligi boıynsha 2005 jylǵy qaralǵan 266,0 myń teńge tolyǵymen ıgerilip, tómendegilerge jumsalyndy:
Sport ınventarlardy satyp alýǵa – 237,5 myń teńge, keńse-sharýashylyq zattaryn alýǵa- 18,5 myń teńge.
146 (Ǵımarattardy, úı-jaılardy ustaý, olarǵa qyzmet kórsetý, aǵymdaǵy jóndeý, jabdyqtar men basqa da negizgi quraldardy jóndeý sharýashylyq shyǵyny) –ereksheligi boıynsha 2005 jylǵy qaralǵan 31,0 myń teńge sport mektebin aǵymdaǵy jóndeýden ótkizip, tolyǵymen ıgerildi.
«At sport mektebi» sport mektebi boıynsha jyldyq jospar boıynsha qaralǵany 1834,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 1834,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 100 % - ke oryndaldy.
111- Aılyq jalaqy boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 1102,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 1102,0 myń teńge, onyń ishinde 25 % -ti 115,2 myń teńge.
Aýdandyq saz mektebi boıynsha 2005 jylǵa 3190.0 myń teńge josparlanyp josparlanǵan qarjy kólemi tolyǵymen 100 paıyz aýdaryldy.
111–erekshelik boıynsha: jyl basynda jalpy shtat birilik sany 22,76 bolǵan aýdan ákiminiń 2005 jylǵy 28 qyrkúıek aıynda №244 sandy shyǵarylǵan ókimine sáıkes saz mektebine dombyra synybyn ashý úshin 1(bir) birlik shtat berilip jalpy 23,76 shtat birlik sany boldy. 2005 jylda búdjet esebinen 3381,0 myń teńge qaralyp, tıisti qaralǵan qarjy kólemi tolyǵymen aýdaryldy al 25% 712,0 myń teńge quraıdy.
139–erekshelik boıynsha:2005 jylǵa búdjte esebinen 9,0 myń teńge qaralyp bólingen qarjyǵa gazet jýrnaldarǵa jazylýǵa jumsaldy.
149–erekshelik boıynsha:2005 jylǵa búdjte esebinen 33,0 myń teńge qaralyp bólingen qarjyǵa bank qyzmeti úshin jumsaldy.
411–erekshelik boıynsha:2005 jylǵa búdjte esebinen 150,0 myń teńge qaralyp bólingen qarjyǵa 1 komplek kompúter sapyp alyndy.
457.003.015-019. Bilim obektilerin damytý baǵdarlamasy boıynsha jospar boıynsha qaralǵan 138230,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 136116,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 98,5 % - ke oryndaldy.
- “Qarabastaý”JSHS-i – 22900,0 myń teńge qarjy túsip, 22008,9 myń teńgeni ıgerdi (660 oryndyq Atbýlak e.m. J.Kapparov mektep qurylysyna), eskpertıza men JSQ-ynyń qarjysy oblystyq búdjetke qaıtarý qajet bolatyn 891,1 myń teńgesi qazynashylyq bólimde aqsha túsiminiń bolmaýynan ıgerilmeı otyr.
- “SMÝ-7” JSHS-i – 22796,0 myń teńge qarjy túsip, 21 581,0 myń teńgege ıgerip, qabyldaý aktisi bitken (360 oryndyq Aınatas e.m. Komsomol mektep qurylysyna) eskpertıza men JSQ-ynyń qarjysy oblystyq búdjetke qaıtarý qajet bolatyn 1215,0 myń teńgesi qazynashylyq bólimde aqsha túsiminiń bolmaýynan ıgerilmeı otyr.
- “Evro-qurylys” JSHS-ine – 80716,2 myń teńge túsip, tolyǵymen ıgerdi (1200 oryndyq Q.Satpaev mektep qurylysyna),
- “Argentına”JSHS-ine 1200 oryndyq Q.Satpaev mektebiniń JSQ-yn daıyndaý úshin – 4950,0 myń teńge tolyǵymen túsip, ıgerildi.
- 1 900,0 myń teńgesi Eńbekshi mektep qurylysyna ıgerildi.
- 1 300, 0 myń teńge Amangeldi mektep qurylysyna ıgerilmedi.
- 800,0 myń teńge Baıtursynova mektep qurylysyna ıgerildi.
457.003.015-149. Bilim obektisin iń jobalyq smetalyq qujattarǵa:
-320,0 myń teńge «Ońtústiksaraptama» (Rabat a\o Qyzyl dala JSQ)
-321,0 myń teńge «Ońtústiksaraptama» (Kókibel a\o Qyzyl ata JSQ)
-298,0 myń teńge «Ońtústiksaraptama» (Shanaq e\m Aqjar a/o 320 oryndyq mektep qurylysyna JSQ )
-459,0 myń teńge «Qazyǵurt-Proekt» JSHS (Jyly-bulaq e\m 150 oryndyq mektep qurylysyna JSQ )
-448,0 myń teńge «Atrıým-AS» JSHS (Amangeldi e\m 150 oryndyq mektep qurylysyna JSQ)
Barlyǵy; 2860,0 myń teńge ıgerilmedi.
457004020 ıpotekalyq turǵyn úı qurylysyna 66752,0 myń teńge qarjy qaralyp -61731,0 myń teńge ıgerildi, atap aıtqanda:
- “Bazıs- A” JSHS –ine – 18544,8,0 myń teńge qarjy túsip, 17493,0 myń teńgesi ıgerildi, 1051,8 myń teńge qazynashylyq bólimde aqsha túsiminiń bolmaýynan ıgerilmeı otyr (1-tıp 5 úı qurylysyna).
- “Balapan-HHI” –JSHS-ine – 15393,5 myń teńge qarjy túsip, 14517,0 myń teńgesi ıgerildi, 876,5 myń teńge qazynashylyq bólimde aqsha túsiminiń bolmaýynan ıgerilmeı otyr (2-tıp 5 úı qurylysyna).
- “Bereke” JSHS-ine – 32813,0 myń teńge qarjy túsip, 29721,0 myń teńgesi ıgerildi, 3092,0 myń teńge qazynashylyq bólimde aqsha túsiminiń bolmaýynan ıgerilmeı otyr (10 úı qurylysyna).
4.Densaýlyq saqtaý:
Erekshe jaǵdaılarda syrqaty aýyr adamdardy dárigerlik kómek kórsetetin eń jaqyn densaýlyq saqtaý uıymyna jetkizýdi uıymdastyrýǵa jospar boıynsha qaralǵan 100,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 100,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 100 % - ke oryndaldy.
5.Áleýmettik kómek jáne áleýmettik qamsyzdandyrý:
Áleýmettik kómek jáne áleýmettik qamsyzdandyrý salasy boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 60428,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 60112,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 99,5 % - ke oryndaldy, onyń ishinde:
451.002.100. Aqyly qoǵamdyq jumystarǵa jospar boıynsha qaralǵan 5324,0 myń teńgeniń 5321,0 myń teńgesi ıgerilip, aýdan boıynsha 490 adam aqyly qoǵamdyq jumystarǵa tartylyp jospar 99,9 %-ke oryndaldy.
451.002.101. Jumyssyzdardy kásiptik daıarlaý jáne qaıta daıarlaý baǵdarlamasy boıynsha josparda qaralǵan 2577,0 myń teńge tolyǵymen ıgerilip, 70 adam oqýǵa jiberildi.
451.005.00. Ataýly áleýmettik kómek baǵdarlamasyna qaralǵan 28243,0 myń teńgeniń, 28242,0 myń teńgesi ıgerilip, aýdan boıynsha 692 otbasyna ataýly áleýmettik kómek tólenip jospar 99,9 %-ke oryndaldy.
451.007.00. Jergilikti ókiletti organdardyń sheshimi boıynsha azamattardyń jekelegen toptaryna áleýmettik kómek baǵdarlamasy boıynsha anyqtalǵan jospar 5138,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 5136,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 99,9 % - ke oryndaldy, onyń ishinde:
UOSM men UOS qatysýshylaryna «Atalar sózi» basylymyna 299 dana barlyǵy 238,3 myń teńgege jazylymǵa;
UOSM men UOS qatysýshylaryna, UOS ardagerlerine teńestirilgenderge «Qazyǵurt tynysy» basylymyna 698 dana barlyǵy 508,6 myń tenge;
UOSM men UOS qatysýshylaryna «Kóp jasa» basylymyna 299 dana barlyǵy 244,3 myń teńge; «Sana jáne naryq» basylymyna 299 dana barlyǵy 221,5 teńge; «Ońtústik Qazaqstan» basylymyna 164 dana barlyǵy 183,9 myń teńge; «Altyn alqa» , «Batyr ana» jáne jalǵyzlikti analarǵa 8-naýryz merekesine aýdan Ákiminiń 01.03.2005 jylǵy № 100 sandy qaýlysyna sáıkes syılyq retinde 731 adamǵa barlyǵy -731,0 myń teńge jumsalyndy.
UOSM men UOSQ jáne UOS jaýyngerleriniń jesirlerine, UOS teńestirilgenderge 9 mamyr Jeńis kúnine aýdan Ákiminiń 04.04.2005 jylǵy № 217 qaýlysyna saı 832,0 myń teńge jumsalyndy.
Az qamtamasyz etilgen azamattarǵa bir rettik beriletin materıaldyq kómekke 163 adamǵa barlyǵy– 1421,4 myń teńge tólendi.
1-qazan halyqaralyq qarttar jáne múgedekter kúnine, 100 jastan asqan qarttarǵa aýdan Ákiminiń 23.09.2005 jylǵy № 531 qaýlysyna saı 195 adamǵa 390,6 myń teńge jumsalyndy.
Ár aı saıynǵy beriletin járdemaqy 29 adamǵa 364,8 myń teńge berildi.
6.Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq:
Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq salasy boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 130661,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 123244,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 94,3 % - ke oryndaldy, onyń ishinde:
457004020 ıpotekalyq turǵyn úı qurylysyna 66752,0 myń teńge qarjy qaralyp -61731,0 myń teńge ıgerildi, atap aıtqanda:
- “Bazıs- A” JSHS –ine – 18544,8,0 myń teńge qarjy túsip, 17493,0 myń teńgesi ıgerildi, 1051,8 myń teńge qazynashylyq bólimde aqsha túsiminiń bolmaýynan ıgerilmeı otyr (1-tıp 5 úı qurylysyna).
- “Balapan-HHI” –JSHS-ine – 15393,5 myń teńge qarjy túsip, 14517,0 myń teńgesi ıgerildi, 876,5 myń teńge qazynashylyq bólimde aqsha túsiminiń bolmaýynan ıgerilmeı otyr (2-tıp 5 úı qurylysyna).
- “Bereke” JSHS-ine – 32813,0 myń teńge qarjy túsip, 29721,0 myń teńgesi ıgerildi, 3092,0 myń teńge qazynashylyq bólimde aqsha túsiminiń bolmaýynan ıgerilmeı otyr (10 úı qurylysyna).
Eldi mekenderde kóshelerdi jaryqtandyrý baǵdarlamasy boıynsha 123.008.000.149 – jyldyq jospar 2120 myń teńge, ıgerilgeni 2120,0 myń teńge ıaǵnı 100 paıyzǵa oryndalǵan.
Eldi mekenderdiń sanıtarıasyn qamtamasyz etý baǵdarlamasy boıynsha 123.009.000.149 – jyldyq jospar 3738,0 myń teńge, ıgerilgeni 3738,0 myń teńge ıaǵnı 100 paıyzǵa oryndalǵan.
Eldi mekenderdi abattandyrý men kógaldandyrý baǵdarlamasy boıynsha 123.011.000.149– jyldyq jospar 8746,0 myń teńge, ıgerilgeni 8745,0 myń teńge ıaǵnı 100 paıyzǵa oryndaldy.
Igerilgen qarjy aýyl okrýgteri boıynsha tómendegishe: myń teńge
r/s |
Aýyl okrýgi |
123.008.000.149 |
123.009.000.149 |
123.011.000.149 |
|||
Jyldyq jospar |
Igerilgeni |
Jyldyq jospar |
Igerilgeni |
Jyldyq jospar |
Igerilgeni |
||
1 |
Altyntóbe |
0 |
0 |
20,0 |
20,0 |
97,0 |
97,0 |
2 |
Jańabazar |
0 |
0 |
80,0 |
80,0 |
115,0 |
115,0 |
3 |
Kókibel |
0 |
0 |
20,0 |
20,0 |
146,0 |
146,0 |
4 |
Qarabaý |
0 |
0 |
20,0 |
20,0 |
16,0 |
15,0 |
5 |
Qazyǵurt |
1860,0 |
1860,0 |
2115,0 |
2115,0 |
5848,0 |
5848,0 |
6 |
Qaqpaq |
0 |
0 |
220,0 |
220,0 |
25,0 |
25,0 |
7 |
Qyzylqıa |
0 |
0 |
463,0 |
463,0 |
342,0 |
342,0 |
8 |
Rabat |
260,0 |
260,0 |
720,0 |
720,0 |
1991,0 |
1991,0 |
9 |
Turbat |
0 |
0 |
20,0 |
20,0 |
32,0 |
32,0 |
10 |
Shanaq |
0 |
0 |
20,0 |
20,0 |
48,0 |
48,0 |
11 |
Sharaphana |
0 |
0 |
20,0 |
20,0 |
15,0 |
15,0 |
12 |
Sharbulaq |
0 |
0 |
20,0 |
20,0 |
71,0 |
71,0 |
|
Barlyǵy |
2120,0 |
2120,0 |
3738,0 |
3738,0 |
8746,0 |
8745,0 |
7.Mádenıet, sport, týrızm jáne aqparattyq keńistik:
Mádenıet, sport, týrızm jáne aqparattyq keńistik salasy boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 48299,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 48280,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 99,9 % - ke oryndaldy.
455.003.311. Mádenı-demalys jumysyn qoldaý baǵdarlamasy boıynsha
2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 17163,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 17163,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 100 % - ke oryndaldy, onyń ishinde:
111- Aılyq jalaqy boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 9994,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 9994,0 myń teńge, onyń ishinde 25 % -ti 2131.2 myń teńge.
139 (sharýashylyq shyǵyny) –ereksheligi boıynsha 2005 jylǵy qaralǵan 900,0 myń teńge tolyǵymen ıgerilip, tómendegilerge jumsalyndy:
Mádenıet qyzmetkerlerine kıimder men mýzykalyq aspaptar alý úshin- 431,0 myń teńge, afısha jasatý úshin -45,0 myń teńge, ınventarlardy satyp alýǵa – 20,0 myń teńge, keńse-sharýashylyq zattaryn alýǵa- 101,0 myń teńge, jáne 2005 jylǵa qyzmettik basylymdarǵa-303,0 myń teńge jumsalyndy.
146 (Ǵımarattardy, úı-jaılardy ustaý, olarǵa qyzmet kórsetý, aǵymdaǵy jóndeý, jabdyqtar men basqa da negizgi quraldardy jóndeý sharýashylyq shyǵyny) –ereksheligi boıynsha 2005 jylǵy qaralǵan 645,0 myń teńgeniń, 360,0 myń teńgesi Qyzyl-qıa aýyldyq mádenıet úıiniń shatyryn aýystyrýǵa, 104,0 myń teńgesi Týrbat aýyldyq klýbyn aǵymdaǵy jóndeýden ótkizýge, jáne 181,0 myń teńgesi avtokólik pen mýzykalyq aparatýralardy aǵymdaǵy jóndeýden ótkizýge jumsalyndy.
159 (Ózge de aǵymdaǵy shyǵyndar) –ereksheligi boıynsha 2005 jylǵy qaralǵan 2698,0 myń teńge tolyǵymen ıgerilip, tómendegilerge jumsalyndy:
«Araı» jas estradalyq ánshiler baıqaýyna- 21,0 myń teńge;
Aqyn-sazgerler baıqaýyna- 55,0 myń teńge;
8-Naýryz meresine- 160,0 myń teńge;
22-Naýryz meıramyna- 235,0 myń teńge;
Jańa- jyl -2005 merekesi feıervergine-250,0 myń teńge;
1-mamyr merekesine- 32,0 myń teńge;
9-mamyr Uly jeńistiń 60 jyldyǵyna- 1007,0 myń teńge;
QR Konstıtýsıa kýni merekesine- 171,0 myń teńge;
Aýdandyq sport keshenin ashý merekesine- 250,0 myń teńge;
«Úlgili otbasy» aýdandyq baıqaýyna- 22,0 myń teńge;
Respýblıka kýni jáne Altyn kúz merekesine- 295,0 myń teńge;
16-jeltoqsan jáne Jańa-jyl-2006 merekesine- 200,0 myń teńge.
411 (Negizgi quraldarǵa jatatyn taýarlardy satyp alý) –ereksheligi boıynsha 2005 jylǵy qaralǵan 180,0 myń teńgege 1 dana kompúter satyp alynyp tolyǵymen ıgerildi.
455.006.00.Aýdandyq kitaphanalardyń jumys isteýi baǵdarlamasy boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 10696,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 10696,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 100 % - ke oryndaldy, onyń ishinde:
111- Aılyq jalaqy boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 7046,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 7046,0 myń teńge, onyń ishinde 25 % -ti 1554,0 myń teńge.
139 (sharýashylyq shyǵyny) –ereksheligi boıynsha 2005 jylǵy qaralǵan 734,0 myń teńge tolyǵymen ıgerilip, tómendegilerge jumsalyndy:
Qyzmetkerlerge arnaıy kıimder tiktirýge- 62,0 myń teńge, jylytý júıeleriniń tazalyǵyna ruqsat alý úshin -5,0 myń teńge, keńse-sharýashylyq zattaryn alýǵa- 168,0 myń teńge, jáne 2005 jylǵa qyzmettik basylymdarǵa-499,0 myń teńge jumsalyndy.
146 (Ǵımarattardy, úı-jaılardy ustaý, olarǵa qyzmet kórsetý, aǵymdaǵy jóndeý, jabdyqtar men basqa da negizgi quraldardy jóndeý sharýashylyq shyǵyny) –ereksheligi boıynsha 2005 jylǵy qaralǵan 211,0 myń teńge ortalyq kitaphanany aǵymdaǵy jóndeýge jumsalynyp, tolyǵymen ıgerildi.
411 (Negizgi quraldarǵa jatatyn taýarlardy satyp alý) –ereksheligi boıynsha 2005 jylǵy qaralǵan 840,0 myń teńgeniń, 550,0 myń teńgesi Uly Jeńistiń 60-jyldyǵyna, 140,0 myń teńge jerles aqyn H.Eskaraqyzynyń kitábin satyp alýǵa, jáne 150,0 myń teńge redaksıadan satyp alynǵan «Analar asyl jandar» atty kitábin satyp alýǵa jumsalyndy.
457.013.000.Mádenıet obektisin damytý baǵdarlamasy boıynsha 260,0 myń teńge qaralyp, ol -“Qazyǵurt-Proekt” JSHS-ine (Rabat e.m. Almaty-Termez jolynan etnopark salýǵa JSQ daıyndaý úshin jumsalynyp, tolyǵymen ıgerildi.
45708000421 – Sport obektilerin damytý baǵdarlamasy boıynsha Qazyǵurt eldi mekenindegi sport keshenin qaıta jabdyqtaý jumystaryna 8 700,0 myń teńge qaralyp tolyq ıgerildi.
- 8 700,0 myń teńge “Mýh-Dan” JSHS-ine qarjylandyryp, Qazyǵurt e.m. sport keshenin tolyǵymen aıaqtady.
456001003 Qazyǵurt aýdandyq ishki saıasat bólimi boıynsha 2005 jylǵa 3190.0 myń teńge josparlanyp 100 paıyzǵa qarjylandy.
111 – erekshelik boıynsha
Qazyǵurt aýdandyq ishki saıasat bóliminiń 4 qyzmetkerine aılyq jalaqy qoryna 2005 jylǵa 1237,0 myń teńge qaralǵan. 2005 jylǵa aılyq jalaqy qoryna 1237,0 myń teńgege qarjylandyrylyp, bul somma tolyǵymen 2005 jyldyń aılyq jalaqysyna jumsalyndy. 2005 jylǵa aılyq jalaqydan 122,0 myń teńge qaryz .
139 – erekshelik boıynsha
Bul erekshelikke 2005 jylǵa 462,0 myń teńge qaralǵan. bolsa, Bul sommaǵa qarjy tolyǵymen túsip, qarjysy tolyǵymen ıgerilgen. Sonyń ishinde:
Mekeme balansyndaǵy avtokólikke janar-jaǵar maıǵa 75.0 teńge aýdaryldy.
Mekemede jumys istep turǵan prınterlerge val alý jáne katrıdjdi toltyrý úshin, keńse-sharýashylyq zattaryn alýǵa 186,5 myń teńge jumsaldy.
monıtor LG, kameraǵa arnalǵan okýmýlátor, telefon apparaty, sıstemnyı blok, sıfrovoı dıktafon, projektor, modem 56K, setevoı fıltr, kompter kolonkalary úshin – 178,5 myń teńge
2005 jylǵa qyzmettik basylymdarǵa jazylýǵa - 22,0 myń teńge jumsaldy.
146 – erekshelik boıynsha
Bul erekshelik boıynsha 2005 jylǵa 45,0 myń teńge qaralǵan. 2005 jylǵa bul erekshelikke 45,0 myń teńge bólingen. Bul sommadan mekeme balansyndaǵy avtokólikke mator maıyna jáne qosalqy bólshekter úshin 30,0 myń teńge, TOO Tehnology mekemesine kompúterdi jóndeý jumystaryna 15,0 myń teńge jumsalǵan.
149 – erekshelik boıynsha
Bul erekshelikke 2005 jylǵa 474,0 myń teńge qaralǵan. Bul qarjy tolyǵymen kelisim shart negizinde jumys isteıtin 4 qyzmetkerlerdiń aılyq jalaqysyna, tabys salyǵyna, 10% zeınetaqy qoryna, áleýmettik salyqqa, kásipodaq jarnasyna, áleýmettik saqtandyrý qoryna jáne bank qyzmetine aýdaryldy. 2005 jylǵa aılyq jalaqydan 43,0 myń teńge qaryz .
159 – erekshelik boıynsha
Bul erekshelik boıynsha 2005 jylǵa 100,0 myń teńge qaralǵan. BAQ qyzmetkerleri kúni men Qazyǵurt tynysy gazetiniń 70 jyldyq mereı toıyna 100,0 myń teńgege «Qazyǵurt tynysy» mekemesine kompúter alynyp berildi.
411 – erekshelik boıynsha
Negizgi qorlardy satyp alý úshin 2005 jylǵa 220,0 myń teńge qaralǵan. 2005 jylǵa bul erekshelikke bólingen qarjy 220,0 myń teńge bolsa , 220,0 myń teńgesi ıaǵnı qarjy tolyǵymen ıgerildi. Sonyń ishinde:
KONICA MINOLTA fotoaparatyn satyp alý úshin - 85,0 myń teńge,
Kompúterdiń sıstemnyı blogin, monıtoryn satyp alý úshin – 65,0 myń teńge
Materıaldy – tehnıkalyq bazany nyǵaıtý úshin – 70,0 myń teńge.
456003000 – baǵdarlama boıynsha
Bul baǵdarlama boıynsha 2005 jylǵa 850,0 myń teńge qaralǵan. 850,0 myń teńge tolyǵymen jastar saıasaty salasyndaǵy óńirlik baǵdarlamalardy iske asyrý úshin jumsaldy.
456002100 – baǵdarlama boıynsha
Bul baǵdarlama boıynsha 2005 jylǵa 3312,0 myń teńge qaralǵan. 2005 jylǵa bul baǵdarlamaǵa bólingen qarjy 3312,0 myń teńge bolsa , 3312,0 myń teńgesi ıaǵnı qarjy tolyǵymen buqaralyq aqparatquraldary arqyly memlekettik aqparat saıasatyn júrgizý úshin ıgerildi. Sonyń ishinde:
«Qazyǵurt tynysy» gazetine úshin - 2892,0 myń teńge,
«Qazyǵurt aınasy» gazetine – 300,0 myń teńge
«Analar – asyl jandar» gazetine – 70,0 myń teńge.
«KÓP JASA» gazetine – 50,0 myń teńge.
456002101 – baǵdarlama boıynsha
- Bul baǵdarlama boıynsha 2005 jylǵa 590,0 myń teńge qaralǵan. 2005 jylǵa bul baǵdarlamaǵa bólingen qarjy 590,0 myń teńge bolsa , 590,0 myń teńgesi ıaǵnı qarjy tolyǵymen jergilikti jerdegi telearnalar arqyly memlekettik saıası aqparattar júrgizý jene «Qazyǵurt teledıdary» memlekettik komýnaldyq qaznalyq kásiporynnyń jabylýyna baılanysty, mekemeniń shyǵyndaryna tólem jasaý úshin ıgerildi.
8.Aýyl, sý, orman, balyq sharýashylyǵy, erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtar, qorshaǵan ortany jáne janýarlar dúnıesin qorǵaý, jer qatynastary:
Aýyl, sý, orman, balyq sharýashylyǵy, erekshe qorǵalatyn tabıǵı aýmaqtar, qorshaǵan ortany jáne janýarlar dúnıesin qorǵaý, jer qatynastary salasy boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 7749,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 7748,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 99,9 % - ke oryndaldy.
450.001.003 Qazyǵurt aýdandyq aýyl sharýashylyǵy jáne jer qatynastary organdarynyń apparattary 2005 jylǵa 3190.0 myń teńge josparlanyp 100 paıyzǵa qarjylandy.
139 –erekshelik boıynsha: Sharýashylyq shyǵyndarǵa naqty oryndalǵany 350,0 myń teńge taldaı kele, janar-jaǵar maıǵa /benzın otyny/-208,2 myń teńge.
JK A.Orynova men túzetken esep-shot faktýrasy negizinde keńselik zattarǵa 69,0 myń teńge, jumys kabınetin jóndeý jumysyna kerekti /kraska, shetka, razbavıtel, ızvestka, sınka, esik syrtyn qaptaýǵa dermantın/ alýǵa 3260,0 myń teńge, jáne esik qulypyn alýǵa 1,8 myń teńge.
146 –erekshelik boıynsha:Aǵymdaǵy jóndeýge naqty oryndalǵany 81,0 myń teńge. JK Smaılovpen túzetken esep-shot faktýra negizinde avtokólik bólshekterin alý úshin 25,7 myń teńge, JSHS Natım men túzetilgen kelisim shart negizinde kompúter prınterin jóndeý úshin 31,9 myń teńge, JSHS «Servıs-plús» túzetilgen kelisim shart negizinde prınter katrıdj ýntaqpen tolyqtyrý ushin 3,8 myń teńge jumsaldy.
149 –erekshelik boıynsha naqty oryndalǵany 696,0 myń teńge osy erekshelik boıynsha 5 qyzmetker kelisim-shart negizinde jumys istep jalpy eńbek aqy qory 484,0 myń teńge, áleýmettik salyq 96,0 myń teńge, zeınet aqy qory 57,9 myń teńge, bank qyzmeti 10,3 myń teńge, kásipodaq jarnasy 6,2 myń teńge, tabys salyǵy 25,6 myń teńge, áleýmettik saqtandyrý tólemi 7,9 myń teńge, jáne eńbekke jaramsyzdyq qaǵazy 8,0 myń teńge.
159 –erekshelik boıynsha 2005 jylǵa 225,0 myń teńge jumsalyp atap aıtqanda: avtokólikti tehıkalyq baıqaýdan ótkizgen ushin 0,8 myń teńge, lastanǵan ortany qorǵaý úshin -14,2 myń teńge, «Altyn kúz» merekesin ótkizý úshin marapattaý syılyqtaryna 170,0 myń teńge, «Jármenke» merekesin ótkizýge 40,0 myń teńge.
411–erekshelik boıynsha 1 komplekt kompúter alýǵa 140,0 myń teńge jumsaldy.
450.009.000.--baǵdarlama boıynsha qaralǵan –2393,0 tenge mal sharaýshylynda paıdalanylatyn arnaıy ќoımalardy kútip ustaý úshin “Aýyl” MKЌM aýdarylyp tolyǵymen ıgerildi.
9.Ónerkásip, sáýlet,qala qurylysy jáne qurylys qyzmeti:
Ónerkásip, sáýlet,qala qurylysy jáne qurylys qyzmeti salasy boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 2148,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 2145,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 99,9 % - ke oryndaldy, onyń ishinde:
457001003111- erekshelik boıynsha 1139,0 myń teńge qarjy qaralyp, 4 qyzmetkerge 1139,0 myń qarjy tolyǵymen ıgerildi.
457001003139 - erekshelik boıynsha 308,0 myń qarjy qaralyp, 308,0 myń qarjy keńse shyǵyndaryna tolyǵymen jumsaldy. Atap aıtqanda:
- 149 erekshelik boıynsha 149,0 myń teńge qarjy qaralyp, 149,0 myń teńge tolyǵymen ıgerildi. Atap aıtqanda:
1 shtat kasa isi jónindegi ınspektordyń aılyq jalaqy qoryna-124300 teńge
Áleýmettik salyqqa aýdarylǵany-16900 teńge
Tabys salyqqa aýdarylǵany-5000 teńge
Qarjylyq qyzmetke aýdarylǵan qarjy – 2800 teńge
159 – erekshelik boıynsha 3,0 myń teńge jumsalǵan qarjy:
Qorshaǵan ortany qorǵaý /ekologıa/ úshin – 3000 teńge jumsaldy.
- Kólik jáne komýnıkasıalar:
Kólik jáne komýnıkasıalar salasy boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 9200,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 9194,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 99,9 % - ke oryndaldy, onyń ishinde
458.023.000. Avtomobıl joldaryn ustaýǵa qaralǵan 6500,0 myń teńgeniń 6494, myń teńgesi «Qazyǵurt joldary» JSHS-ne aýdarylyp, jospar 99,9 %-ke oryndaldy.
- Basqalar:
Basqa shyǵyndar boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 7750,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 7744,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 99,9 % - ke oryndaldy.
Jergilikti atqarýshy organnyń shuǵyl shyǵyndarǵa arnalǵan rezerviniń esebinen is-sharalar ótkizý úshin 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 2280,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 2280,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 100,0 % - ke oryndaldy, onyń ishinde:
Qazyǵurt aýdan ákimıatynyń 2004 jyl 6 jeltoqsan kúngi «Kópirlerdiń jóndeý jumystaryn júrgizgeni úshin 61,0 myń teńge qaryzdy tóleý týraly» №584 qaýlysy.
Qazyǵurt aýdan ákimıatynyń 2005 jyl 24 qańtar kúngi «Aýdandyq mal dárigerlik qyzmeti taralýyna baılanysty jeltoqsan aıynyń eńbekaqysyn jáne qorytyndy esebin berý úshin 969,0 myń teńge bólý jaıly» №39 qaýlysy
Qazyǵurt aýdan ákimıatynyń 2005 jyl 12 sáýir kúngi «Aýdan kóleminde taýly aımaqtarda qarlardyń erýine baılanysty jáne jaýyn shashynnyń mol bolýy áserinen jergilikti turǵyndardyń ómirine qaýip týyndaǵan tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý maqsatynda 200,0 myń teńge bólý týraly» №257 qaýlysy
Qazyǵurt aýdan ákimıatynyń 2005 jyl 12 sáýir kúngi «Kókibel aýyl okrýgine qarasty Qyzyl-kemer kanalynyń basyndaǵy toǵanda jáne Jigirgen ózeniniń kóktemgi jaýyn-shashynnyń áserinen Shaqpaq eldi mekeni tusyndaǵy arnasy aýyp, jergilikti turǵyndardyń ómirine qaýip týyndaǵan tótenshe jaǵdaılardyń aldyn alý maqsatynda 500,0 myń teńge bólý týraly» №256 qaýlysy
Qazyǵurt aýdan ákimdiginiń 2005 jyl 15 tamyz kúngi «Jergilikti turǵyndardyń ómirine qaýip tóndirgen, aýdan kólemindegi dúleı daýyldan keltirilgen zalaldardy qalpyna keltirý jumystaryn júrgizý úshin 550,0 myń teńge bólý týraly» №471 qaýlysy.
- Resmı transfertter:
Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qoryna beriletin resmı transfertter boıynsha 2005 jylǵy anyqtalǵan jospar 2002,0 myń teńge, naqty oryndalǵany 2001,0 myń teńge, ıaǵnı jospar 100 % - ke oryndaldy.
2005 jylǵy
esep – qysap jumystaryna túsinikteme
Qazyǵurt aýdandyq qarjy bólimi tarapynan 2005 jyldyń baqylaý – ekonomıkalyq jumys josparyna sáıkes aýdannyń búdjettik mekemelerinde esep-qysap jumystaryna taldaý jasalyp, esepshilerge praktıkalyq kómek berildi.
Atap aıtqanda : Qazannyń 30 jyldyǵy, Elshibek batyr, Altynsarın, Jambyl orta mektepterinde, Shanaq, Kókibel, Qarabaý, Jańabazar aýyl okrýgi ákimderiniń apparatynda esep-qysap jumystary boıynsha taldaý jasalyndy. Nátıjesinde keıbir búdjettik mekemelerdiń býhgalterlik provodkalary durys berilmegendigi, muǵalimder men tehqyzmetkerlerdiń bet esepteri eski forma úlgisimen júrgizilgendigi, kasalyq jáne naqty shyǵys esebiniń, ózge debıtor jáne kredıtorlar esebiniń kitaptary, zeınetaqy tóleminiń esebin júrgizý kitaby, negizgi quraldar men arzan baǵaly tez tozatyn zattardyń esebin júrgizýge arnalǵan kitaptardyń ashylmaǵandyǵy anyqtaldy. Taldaý júrgizý barysynda esepshilerge praktıkalyq kómek kórsetilip, kemshilikter ornyna keltirildi.
3.3 Memlekettik basqarý organdarynyń búdjettik
qatynastary retteý salasyndaǵy quzyret.
Memlekettik basqarýdyń búdjettik qatynastardy retteý salasyndaǵy qurylymy Memlekettik basqarýdyń búdjettik qatynastardy retteý salasyndaǵy qurylymyn:
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti;
Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamenti;
Respýblıkalyq búdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıteti;
Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti;
ekonomıkalyq josparlaý jónindegi ortalyq ýákiletti organ;
búdjettik josparlaý jónindegi ortalyq ýákiletti organ;
búdjetti atqarý jónindegi ortalyq ýákiletti organ;
ishki baqylaý jónindegi ortalyq ýákiletti organ;
máslıhat;
jergilikti atqarýshy organ quraıdy.
Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń quzyreti
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti búdjettik qatynastardy retteý salasynda:
respýblıkalyq búdjetti ázirleý jáne onyń atqarylýy týraly esep berý tártibin aıqyndaıdy;
Respýblıkalyq búdjet komısıasyn qurady, ol týraly erejeni bekitedi, onyń quramyn aıqyndaıdy;
Qazaqstan Respýblıkasynyń aýmaǵynda tótenshe memlekettik búdjet engizý týraly sheshim qabyldaıdy jáne ony ázirleý tártibin aıqyndaıdy;
memlekettegi jaǵdaı men respýblıkanyń ishki jáne syrtqy saıasatynyń negizgi baǵyttary týraly Qazaqstan halqyna jyl saıynǵy joldaýda aldaǵy jylǵa arnalǵan Qazaqstan Respýblıkasynyń búdjet saıasatynyń negizgi baǵyttaryn aıqyndaıdy;
Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qoryn basqarý jónindegi keńes qurady jáne ol týraly erejeni bekitedi;
Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qoryn qalyptastyrý jáne paıdalaný tıimdiligin arttyrý jóninde, sondaı-aq ony paıdalanýdyń kólemi men baǵyttary jóninde sheshimder qabyldaıdy;
Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qoryn qalyptastyrý jáne paıdalaný týraly esepterdi bekitedi;
osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda tıisti qarjy jylynyń birinshi toqsanyna arnalǵan respýblıkalyq qarjy josparyn bekitedi;
Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes ózge de ókilettikterdi júzege asyrady.
Qazaqstan Respýblıkasy Parlamentiniń quzyreti
Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamenti búdjettik qatynastardy retteý salasynda: respýblıkalyq búdjetti, sondaı-aq respýblıkalyq búdjetke ózgerister men tolyqtyrýlar engizýdi bekitedi; Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti men Respýblıkalyq búdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıtetiniń respýblıkalyq búdjettiń atqarylýy týraly esepterin bekitedi; Qazaqstan Respýblıkasynyń Konstıtýsıasyna sáıkes ózge de ókilettikterdi júzege asyrady.
Respýblıkalyq búdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıtetiniń quzyreti, Respýblıkalyq búdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıteti búdjettik qatynastardy retteý salasynda:
respýblıkalyq búdjettiń atqarylýyna syrtqy baqylaýdy júrgizý tártibin belgileıdi;
ishki baqylaý jónindegi ortalyq ýákiletti organmen birlesip memlekettik qarjy baqylaýynyń standarttaryn ázirleıdi, sondaı-aq olardy bekitedi jáne olardyń saqtalýyna baqylaýdy júzege asyrady;
respýblıkalyq búdjettiń atqarylýyna syrtqy baqylaýdy júzege asyrady;
tótenshe memlekettik búdjettiń atqarylýyna baqylaýdy júzege júzege asyrady;
baqylaý is-sharalarynyń qorytyndylary boıynsha qabyldanǵan sheshimderdiń oryndalýyn baqylaýdy júzege asyrady;
Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes ózge de ókilettikterdi júzege asyrady.
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń quzyreti
Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti búdjettik qatynastardy retteý salasynda:
Qazaqstan Respýblıkasynyń Parlamentine respýblıkalyq búdjetti jáne onyń atqarylýy týraly jyldyq esepti tabys etedi;
Respýblıkalyq búdjettiń atqarylýyn baqylaý jónindegi esep komıtetine respýblıkalyq búdjettiń atqarylýy týraly jyldyq esepti tabys etedi;
jergilikti búdjetterdiń jobalaryn ázirleý tártibin aıqyndaıdy;
respýblıkalyq búdjettiń atqarylýyn qamtamasyz etedi, respýblıkalyq jáne jergilikti búdjetterdi atqarý tártibin aıqyndaıdy;
tıisti qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq búdjet týraly zańdy iske asyrý týraly qaýly qabyldaıdy;
qaryz alýdy júzege asyrady;
shıkizat sektory uıymdarynyń tizbesin bekitedi;
orta merzimdi fıskaldyq saıasat jobasyn ázirleý tártibin aıqyndaıdy; búdjettik ınvestısıalyq jobalardy (baǵdarlamalardy) qaraý tártibin aıqyndaıdy; salyqtyq emes túsimderdi alýǵa jaýapty jáne olardyń túsýine baqylaýdy júzege asyratyn ýákiletti memlekettik organdardyń tizbesin, olardy búdjetke aýdarý tártibin aıqyndaıdy; memlekettik emes qaryzdar boıynsha memlekettik kepildikter berý qajettigi týraly sheshimder qabyldaıdy;Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń memlekettik emes qaryzdar boıynsha memlekettik kepildikter berý tártibin, memlekettik jáne memleket kepildik bergen qaryzdardy alý, paıdalaný, óteý jáne olarǵa qyzmet kórsetý, olardy tirkeý men esepke alý, memlekettik jáne memleket kepildik bergen boryshtyń monıtorıńi men ony basqarý tártibin aıqyndaıdy;memlekettik mekemelerdiń óz ıeliginde qalǵan taýarlardy (jumystardy, kórsetiletin qyzmetterdi) ótkizýden túsetin aqshany paıdalaný tártibin aıqyndaıdy; Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń jáne jergilikti atqarýshy organdardyń rezervin paıdalaný tártibin aıqyndaıdy; Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qoryna aktıvterdi esepteý, Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qoryn paıdalaný tártibin aıqyndaıdy; Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Bankimen birlesip Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qoryn ornalastyrý úshin ruqsat etilgen qarjylyq aktıvterdiń jáne, materıaldyq emes aktıvterdi qospaǵanda, ózge múliktiń tizbesin aıqyndaıdy; Qazaqstan Respýblıkasy Ulttyq qorynyń jyl saıynǵy aýdıtiniń ótkizilýin qamtamasyz etedi; tómen turǵan búdjetterden joǵary turǵan búdjetke - búdjettik alyp qoıýlardyń jáne joǵary turǵan búdjetten tómen turǵan búdjetterge búdjettik sýbvensıalardy aýdarýdyń tártibi men kezeńdiligin aıqyndaıdy; jalpy sıpattaǵy resmı transfertter kólemderi esepteriniń ádistemesin aıqyndaıdy; Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń orta merzimdi fıskaldyq saıasatyn bekitedi; zattaı normalardy bekitedi; biryńǵaı búdjettik synyptamany bekitedi jáne ony jasaý tártibin aıqyndaıdy; búdjettik baǵdarlamalardyń tıimdiligin baǵalaýdy júrgizý tártibin aıqyndaıdy; ishki baqylaý júrgizý tártibin belgileıdi; ortalyq atqarýshy organdardyń, sondaı-aq olardyń aýmaqtyq organdarynyń jáne olarǵa vedimistik baǵynysty memlekettik mekemelerdiń shtat sanynyń lımıtin bekitedi; jergilikti memlekettik basqarýdyń úlgilik qurylymyn jáne jergilikti atqarýshy organdardyń shtat sany lımıtin bekitedi; Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Bankimen birlesip Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq qoryn qalyptastyrý jáne paıdalaný týraly jyldyq esepti jasaıdy; Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna jáne Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń aktilerine sáıkes ózge de ókilettikterdi júzege asyrady.
Búdjettik josparlaý jónindegi ortalyq ýákiletti organnyń quzyreti
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń orta merzimdi fıskaldyq saıasatynyń jobasyn ázirleıdi;
tıisti qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq búdjet týraly, búdjetke ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly zańdardyń jobalaryn ázirleıdi jáne olardy qaraýǵa Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimetine tabys etedi;
tıisti qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq búdjet týraly zańdy iske asyrý týraly Qazaqstan Respýblıkasy Úkimeti qaýlysynyń jobasyn ázirleıdi;
búdjettik ótinim jasaýdyń jáne tabys etýdiń tártibin aıqyndaıdy;
memlekettik mekemelerdiń óz ıeliginde qalatyn taýarlardy (jumystardy, kórsetiletin qyzmetterdi) ótkizýden túsetin túsimder men aqsha shyǵystarynyń boljamyn jasaý nysanyn belgileıdi;
búdjet túsimderin boljaý ádistemesin aıqyndaıdy;
biryńǵaı búdjet synyptamasynyń jobasyn ázirleıdi;
jyldyq qarjylandyrý josparyn ázirleıdi jáne bekitedi;
respýblıkalyq búdjetti naqtylaý (túzetý) jóninde usynystar engizedi;
búdjettik baǵdarlamalardyń tıimdiligin baǵalaýdy júzege asyrady;
memlekettik jáne memleket kepildik bergen qaryz alýdy jáne boryshty josparlaý men taldaýdy júzege asyrady;
búdjettik kredıtteýdi josparlaý men taldaýdy júzege asyrady;
Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes ózge de ókilettikterdi júzege asyrady.
Ekonomıkalyq josparlaý jónindegi ortalyq ýákiletti organ búdjettik qatynastardy retteý salasynda:
respýblıkanyń áleýmettik-ekonomıkalyq damýynyń orta merzimdi josparynyń jobasyn ázirleıdi;
basym búdjettik ınvestısıalyq jobalardyń (baǵdarlamalardyń) tizbesin qalyptastyrady;
granttardy tartýǵa basymdyǵy bar ótinimderdiń tizbesin qalyptastyrady jáne ony Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimetine bekitýge engizedi;
búdjettik ınvestısıalar men granttardyń tıimdiligin baǵalaýdy júrgizedi;
Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes ózge de ókilettikterdi júzege asyrady.
Búdjettiń atqarylýy jónindegi ortalyq ýákiletti organ:
respýblıkalyq búdjetti atqarady jáne jergilikti búdjetterdiń atqarylýyna qyzmet kórsetýdi júzege asyrady;
tıisti qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq búdjet týraly, búdjetke ózgerister men tolyqtyrýlar engizý týraly zańdardyń jobalaryn ázirleýge qatysady;
tıisti qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq búdjet týraly zańdy iske asyrý týraly Qazaqstan Respýblıkasy Úkimeti qaýlysynyń jobasyn ázirleýge qatysady;
búdjetke túsetin túsimderdi boljaýǵa jáne memlekettik búdjetke kiristerdiń túsýi salasyndaǵy memlekettik saıasattyń maqsattary men basymdyqtaryn aıqyndaýǵa qatysady;
respýblıkalyq búdjettiń túsimderi men ony qarjylandyrýdyń jıyntyq josparlaryn bekitedi jáne olarǵa ózgerister engizedi;
respýblıkalyq búdjettik baǵdarlamalardyń ákimshilerine ruqsattar beredi;
memlekettik mekemelerdiń azamattyq-quqyqtyq mámilelerin tirkeýdi júzege asyrady;
memlekettik mekemelerdiń mindettemeleri boıynsha tólemderdi júzege asyrady;
ýaqytsha bos búdjettik aqshany Qazaqstan Respýblıkasynyń Ulttyq Bankindegi salymdarǵa (depozıtterge) ornalastyrady;
banktik shottardan shetel valútasyn qaıta aıyrbastaý tártibin aıqyndaıdy;
osy Kodekste belgilengen jaǵdaılarda qarjylandyrýdy toqtata turady;
búdjetti atqarý jónindegi ortalyq ýákiletti organda memlekettik mekemelerdiń shottaryn ashý, jabý jáne júrgizý tártibin aıqyndaıdy;
búdjettik esepke alýdy júrgizý tártibin aıqyndaıdy;
eseptilik jasaýdyń jáne tabys etýdiń tártibin aıqyndaıdy;
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qaryzdaryn alady, paıdalanady, tirkeıdi, óteıdi jáne olarǵa qyzmet kórsetedi, baǵaly qaǵazdardyń uıymdastyrylǵan rynogynda ózi shyǵarǵan memlekettik emısıalyq baǵaly qaǵazdardy satyp alý men satýdy júzege asyrady;
memlekettik emes qaryzdardyń memlekettik kepildikteri boıynsha mindettemelerdiń oryndalýyn qamtamasyz etedi;
búdjet qarajatyn ıgerý monıtorıńin júzege asyrady;
respýblıkalyq búdjettiń atqarylýy barysynda respýblıkalyq búdjettik baǵdarlamalardyń tıimdiligin baǵalaýdy júzege asyrady;
respýblıkalyq jáne jergilikti búdjetterdiń atqarylýy, búdjettik esepke alý, eseptilik jónindegi ádistemelik basshylyqty júzege asyrady;
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń tapsyrmasy boıynsha kelissózder júrgizedi, Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qaryzdar sharttaryna qol qoıady, Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń memlekettik emısıalyq baǵaly qaǵazdaryn shyǵarady, memlekettik emes qaryzdar boıynsha memlekettik kepildikter beredi;
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń qaryzdaryna jáne memlekettik kepildikteri bar memlekettik emes qaryzdarǵa qyzmet kórsetýge ekinshi deńgeıdegi bankterdi konkýrstyq negizde aıqyndaıdy jáne olarǵa ýákilettik beredi;
respýblıkalyq búdjet qarajaty esebinen búdjet kredıtteriniń berilýin, olarǵa qyzmet kórsetilýin jáne olardyń nysanaly paıdalanylýyna baqylaýdy júzege asyrady, olardyń esepke alynýyn, monıtorıńin jáne qaıtarylýyn qamtamasyz etedi;
Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes ózge de ókilettikterdi júzege asyrady.
bap. Oblys, respýblıkalyq mańyzy bar qala, astana, aýdan
(oblystyq mańyzy bar qala) máslıhatynyń quzyreti
Oblystyń, respýblıkalyq mańyzy bar qalanyń, astananyń, aýdannyń (oblystyq mańyzy bar qalanyń) máslıhaty:
jergilikti búdjetti jáne onyń atqarylýy týraly jyldyq esepti bekitedi;
jergilikti búdjettiń atqarylýyn syrtqy baqylaýdy júzege asyratyn máslıhattyń tekserý komısıasyn saılaıdy;
jergilikti búdjettiń atqarylýyna syrtqy baqylaý júrgizý týraly esepterdi qaraıdy;
Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes ózge de ókilettikterdi júzege asyrady.
Oblys, respýblıkalyq mańyzy bar qala, astana, aýdan
(oblystyq mańyzy bar qala) ákimdiginiń quzyreti
Oblys, respýblıkalyq mańyzy bar qala, astana, aýdan (oblystyq mańyzy bar qala) ákimdigi:
jergilikti búdjet jobasyn ázirleıdi jáne ony máslıhatqa tabys etedi;
jergilikti búdjettiń atqarylýyn qamtamasyz etedi jáne máslıhatqa onyń atqarylýy týraly jyldyq esepti tabys etedi;
tıisti qarjy jylyna arnalǵan jergilikti búdjet týraly jergilikti ókildi organnyń sheshimin iske asyrý týraly qaýly qabyldaıdy;
jergilikti atqarýshy organnyń orta merzimdi fıskaldyq saıasatyn bekitedi;
ekonomıkalyq, búdjettik josparlaý, búdjetti atqarý jónindegi jergilikti ýákiletti organdardy qurady;
oblystyń, respýblıkalyq mańyzy bar qalanyń, astananyń, aýdannyń (oblystyq mańyzy bar qalanyń) búdjet komısıasyn qurady, ol týraly erejeni bekitedi, onyń quramyn aıqyndaıdy;
osy Kodekste kózdelgen jaǵdaılarda tıisti qarjy jylynyń birinshi toqsanyna arnalǵan jergilikti qarjy josparyn bekitedi;
Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes ózge de ókilettikterdi júzege asyrady.
3.4 Melmekettik búdjet esebinen beriletin nesıe saıasaty
Búdjettik kredıt – búdjetten qaıtarymdy, merzimdi jáne aqyly negizde bólinetin aqsha. Búdjettik kredıtteý – búdjettik kredıtti berý, paıdalaný, oǵan qyzmet kórsetý jáne ony óteý týraly sheshim qabyldaý rásimderin qamtıtyn proses. Kredıttik shart – búdjettik kredıtti berý, paıdalaný, oǵan qyzmet kórsetý jáne ony óteý kezinde taraptardyń quqyqtyq qatynastaryn belgileıtin, kredıtor, búdjettik baǵdarlama ákimshisi jáne qaryz alýshy arasyndaǵy kelisim.
Búdjettik kredıtter: orta merzimdi áleýmettik-ekonomıkalyq damý josparynyń sheńberinde búdjettik ınvestısıalyq jobalardy (baǵdarlamalardy) iske asyrýǵa; memlekettiń syrtqy ekonomıkalyq qyzmetin iske asyrýǵa; oblystyq búdjetterdiń, respýblıkalyq mańyzy bar qalalar, astana, aýdandar (oblystyq mańyzy bar qalalar) búdjetteriniń kasalyq alshaqtyǵyn jabýǵa; memlekettiń júz prosent qatysýymen qarjy agenttikteriniń (budan ári – qarjy agenttikteri) memlekettik ınvestısıalyq saıasatty iske asyrýyna baǵyttalady.
Búdjettik kredıtter tıisti qarjy jylyna arnalǵan respýblıkalyq jáne (nemese) jergilikti búdjettik baǵdarlamalarda kózdelgen baǵyttar boıynsha jáne somalar sheginde beriledi.
Búdjettik kredıtter zańdy tulǵalardyń jarǵylyq kapıtaldaryna qatysý maqsattaryna, qaryz alýshynyń sharýashylyq qyzmetiniń zalaldaryn jabýyna, kórsetiletin qyzmetter úshin senim bildirilgen tulǵalarǵa (agentterge) aqy tóleýge berilmeıdi.
Búdjettik kredıtter mynadaı talaptar saqtalǵan jaǵdaıda beriledi:
1) salyq jáne búdjetke tólenetin basqa da mindetti tólemder boıynsha beresheginiń bolmaýy;
2) qaryz alýshynyń búdjettik kredıt boıynsha mindettemelerdi oryndaýdy qamtamasyz etetin jaǵdaıynyń bolýy;
3) qaryz alýshynyń buryn berilgen búdjettik kredıtter boıynsha beresheginiń bolmaýy.
Búdjettik kredıtter Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıtyn Qazaqstan Respýblıkasynyń orta merzimdik fıskaldyq saıasatyna sáıkes júzege asyrylady.
Búdjettik kredıtter berý mynadaı prınsıpterge:
1) kredıt shartyna sáıkes búdjettik kredıtti óteý mindettiligin kózdeıtin qaıtarymdylyq prınsıpine;
2) mindettemelerdiń oryndalýyn Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarymen belgilengen tásildermen qamtamasyz etetin jaǵdaıynyń bolýyn kózdeıtin qamtamasyz etilý prınsıpine;
3) búdjettik kredıtti bergeni úshin qaryz alýshyǵa aqy tóleýin kózdeıtin aqylylyq prınsıpine;
4) búdjettik kredıtti berý merzimin belgileýdi kózdeıtin merzimdilik prınsıpine sáıkes júzege asyrylady.
Búdjettik kredıtteý ólshemderi
Búdjettik baǵdarlama mynadaı ólshemder saqtalǵan jaǵdaıda búdjettik kredıt berý arqyly iske asyrylady:
1) orta merzimdi áleýmettik-ekonomıkalyq damý josparyna sáıkes kelý;
2) is-sharalardy búdjettik kredıtteý arqyly iske asyrýdyń ekonomıkalyq jáne áleýmettik tıimdiligi;
3) búdjettik kredıt esebinen iske asyrylatyn is-sharalardyń ózin-ózi aqtaýy;
4) qaryz alýshynyń Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıtyn ólshemderge sáıkes kredıttik qabileti.
Búdjettik kredıtteý sýbektileri kredıtor, búdjettik baǵdarlamanyń ákimshisi, qaryz alýshy, sońǵy qaryz alýshy, senim bildirilgen ókil (agent) bolyp tabylady. Búdjettik kredıtteý sýbektileriniń quqyqtary men mindetteri osy Kodekske jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń basqa da zań aktilerine sáıkes kredıttik shartpen jáne (nemese) tapsyrma shartymen aıqyndalady.
Kredıtor – Qazaqstan Respýblıkasynyń búdjettik jáne azamattyq zańdaryna sáıkes búdjettik kredıt beretin kredıt shartynyń taraby. Respýblıkalyq búdjetten búdjettik kredıtteý kezinde Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti kredıtor bolyp tabylady.Búdjettik kredıtteý kezinde búdjetti atqarý jónindegi ortalyq ýákiletti organ Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń atynan áreket etedi.Jergilikti búdjetten búdjettik kredıtteý kezinde tıisti jergilikti atqarýshy organ kredıtor bolyp tabylady. Kredıtor osy Kodekske jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes búdjettik kredıt berýdi qamtamasyz etedi, kredıt sharty talaptarynyń oryndalýyn baqylaýdy júzege asyrady.
Búdjettik baǵdarlamalardyń ákimshisi búdjettik kredıtteý kezinde kredıttik sharttyń taraby bolyp tabylady jáne:
1) qarjy agenttikterin qospaǵanda, qaryz alýshy bankterdi jáne senim bildirilgen ókilderdi (agentterdi) konkýrstyq negizde aıqyndaýdy;
2) búdjettik kredıtterdiń nysanaly jáne tıimdi paıdalanylýynyń, ótelýi men olarǵa qyzmet kórsetilýiniń baqylaýy men monıtorıńin júzege asyrady.
Qaryz alýshy – búdjettik kredıtti alýshy, negizgi boryshty óteý jáne syıaqy, sondaı-aq kredıttik shartqa sáıkes basqa da tólemderdi tóleý jóninde mindettemeler alatyn kredıt shartynyń taraby.
1) jeke tulǵalar – Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary;
2) qaryz alýshy bankter – Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdentteri bolyp tabylatyn bankter men bank operasıalarynyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıymdar;
3) jergilikti atqarýshy organdar;
4) sheteldik memleketter qaryz alýshylar bola alady.
Sońǵy qaryz alýshy – qaryz berýshi bank oǵan kredıtor nemese qarjy agenttigi aıqyndaǵan sharttarmen beretin búdjettik kredıtti sońǵy alýshy.
Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdentteri bolyp tabylatyn, kásipkerlik qyzmetti júzege asyratyn jeke jáne zańdy tulǵalar sońǵy qaryz alýshylar bola alady.
Sońǵy qaryz alýshylardy irikteýdi jáne kredıtteýdi búdjettik baǵdarlamanyń maqsatyna, sondaı-aq ózderiniń kredıttik saıasatyna sáıkes qaryz alýshy bankter júzege asyrady.
- Senim bildirilgen ókil (agent) – tapsyrma shartynyń negizinde kredıtordyń (senimgerdiń) atynan jáne onyń esebinen jáne onyń nusqaýlaryna sáıkes búdjettik kredıt berýge baılanysty belgili bir tapsyrmalardy jasaıtyn tulǵa.
- Senim bildirilgen ókil (agent) kredıtordyń (senimgerdiń) tapsyrmasy boıynsha mynadaı is-qımyldardy oryndaı alady:
1) qaryz alýshylardy - jeke tulǵalardy aıqyndaý jáne olarmen kredıttik sharttar jasasý;
2) búdjettik kredıtterge qyzmet kórsetý;
3) qaryz alýshylarmen esep aıyrysý;
4) Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes bereshekti óndirip alý.
Qazaqstan Respýblıkasynyń rezıdentteri bolyp tabylatyn, bank nemese bank operasıalarynyń jekelegen túrlerin júzege asyratyn uıym senim bildirilgen ókilder (agentter) bolyp tabylady.
Qarjy agenttigin qospaǵanda, senim bildirilgen ókildi (agentti) búdjetti atqarý jónindegi ýákiletti organ nemese búdjettik baǵdarlamanyń ákimshisi Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik satyp alý týraly zańdaryna sáıkes belgileıdi.
Kredıtor (senimger) tıisti búdjet qarajaty esebinen senim bildirilgen ókilge (agentke) tapsyrmalardy oryndaǵany úshin syıaqy tóleýdi júzege asyrady.
Senim bildirilgen ókilge (agentke) tapsyrmalardy oryndaǵany úshin syıaqy tóleý mólsheri tapsyrma sharttarynda belgilenedi.
. Búdjettik kredıtteý sharttary Kredıttik shartta búdjettik kredıttiń mynadaı negizgi talaptary mindetti túrde bolýǵa tıis:
1) berýdiń maqsaty;
2) mólsheri;
3) valútasy;
4) merzimi;
5) ıgerý kezeńi;
6) syıaqy stavkasy.
Búdjettik kredıttiń negizgi sharttary jáne qaryz alýshylardyń sanaty kredıtordyń sheshimimen belgilenedi.Kredıttik shartqa qosymsha talaptar, sonyń ishinde búdjettik kredıtti berý tásilin aıqyndaıtyn talaptar, búdjettik kredıtti óteý jáne oǵan qyzmet kórsetý kestesi, búdjettik kredıt boıynsha mindettemelerdiń oryndalýyn qamtamasyz etý tásilderi engiziledi.
Búdjettik kredıttiń merzimi – qaryz alýshy búdjettik kredıt alatyn, paıdalanatyn, oǵan qyzmet kórsetetin jáne ony óteıtin ýaqyt kezeńi.Búdjettik kredıttiń merzimi búdjettik kredıttiń qarajatyn kredıtordyń shotynan aýdarǵan kezden bastap esepteledi.Búdjettik kredıtter berilý merzimine qaraı mynadaı túrlerge bólinedi:
1) qysqa merzimdi – 1 jylǵa deıin;
- orta merzimdi – 1 jyldan 5 jylǵa deıin;
- uzaq merzimdi – 5 jyldan 30 jylǵa deıin.
Búdjettik kredıtti ıgerý kezeńi – búdjettik kredıttiń berilý maqsattaryna sáıkes is-sharalardy iske asyrý úshin qaryz alýshy búdjettik kredıtti paıdalana alatyn ýaqyt kezeńi.
Búdjettik kredıttiń paıdalanylmaǵan bóligi ıgerý kezeńi aıaqtalǵan kúnnen bastap úsh kúnniń ishinde tıisti búdjetke qaıtarylýǵa tıis.
Búdjettik kredıt boıynsha mindettemelerdiń oryndalýy kepilmen, kepildikpen, kepilgerlikpen nemese Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda nemese shartta kózdelgen basqa da tásildermen qamtamasyz etiledi.Tizbesin Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti aıqyndaıtyn qarjy agenttikterine respýblıkalyq búdjetten búdjettik kredıtter mindettemelerdi oryndaý qamtamasyz etilmeı bólinýi múmkin. Búdjettik kredıttiń qaıtarylýyn qamtamasyz etý q±ny syıaqy somasy eskerile otyryp, búdjettik kredıt mólsherinen kem bolmaýǵa tıis.Búdjettik kredıt jónindegi mindettemelerdiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi baǵalaý Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes júzege asyrylady.Búdjettik kredıt boıynsha mindettemelerdiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi baǵalaý jóninde kórsetilgen qyzmetterge aqy tóleýdi qaryz alýshy júrgizedi.
Syıaqy stavkasy syıaqy – búdjettik kredıt berilgeni úshin qaryz alýshy júzege asyratyn tólem. Syıaqy stavkasy – jyldyq prosentter túrinde kórsetiletin syıaqy mólsheri. Syıaqy stavkasy tirkelgen nemese qubylmaly bolýy múmkin.Tirkelgen syıaqy stavkasy – mólsheri búdjettik kredıttiń barlyq merzimine ózgerissiz belgilenetin syıaqy stavkasy. Qubylmaly syıaqy stavkasy – qarjy rynogyndaǵy konúnktýraǵa baılanysty ózgerip turatyn syıaqy stavkasy. Búdjettik kredıtter boıynsha syıaqy stavkasy, búdjettik kredıtter boıynsha qarjy agenttikterine syıaqy stavkalaryn qospaǵanda, búdjetti atqarý jónindegi ortalyq ýákiletti organ shyǵarǵan memlekettik baǵaly qaǵazdardyń tıisti túrleri boıynsha tabystylyqtyń orta ólshemdi stavkasynan tómen emes shamada belgilenedi.Búdjetti atqarý jónindegi ortalyq ýákiletti organ shyǵarǵan tıisti memlekettik baǵaly qaǵazdar boıynsha tabystylyqtyń orta ólshemdi stavkasyn anyqtaý tártibin Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti belgileıdi.
Búdjettik kredıt berý tásili qaryz alýshynyń tólem qujattaryna aqy tóleý bir merzimde ne aýdarý kestesine sáıkes bólip-bólip nemese qaryz alýshynyń tıisti qujattar berýine qaraı qaryz alýshynyń bank shotyna aýdarý arqyly berilýi múmkin.
Búdjettik kredıtti óteý men oǵan qyzmet kórsetý kestesi búdjettik kredıtti óteý jáne oǵan qyzmet kórsetý kestesi búdjettik kredıtti óteý jáne oǵan qyzmet kórsetý jónindegi tólemderdiń merzimderin, kezeńdiligin belgileıdi. Kredıttik shartta jeńildik kezeńin berý kózdelýi múmkin.Jeńildik kezeńi – búdjettik kredıt merziminiń quramyna kiretin ýaqyt kezeńi, bul kezeńde qaryz alýshy kredıtti qaıtarýdy júzege asyrmaıdy.
Búdjettik kredıtteý rásimderi búdjettik kredıt berý týraly sheshim qabyldaý búdjettik josparlaý jónindegi ortalyq ýákiletti organ belgilegen tártippen memlekettik, salalyq (sektorlyq), aımaqtyq baǵdarlamalardyń is-sharalaryn búdjettik kredıtteýdiń, áleýmettik-ekonomıkalyq damýdyń orta merzimdi jospary men orta merzimdi fıskaldyq saıasattyń maqsatqa saı ekendigin aıqyndaýdy; búdjettik josparlaý jónindegi ýákiletti organnyń búdjettik baǵdarlamalar ákimshileriniń búdjettik ótinimderin búdjettik kredıtteý arqyly iske asyrý usynylatyn búdjettik baǵdarlamanyń búdjettik kredıtteý ólshemderine sáıkestigine qatysty qaraýyn; búdjettik ótinimdi jáne búdjettik josparlaý jónindegi ýákiletti organnyń qorytyndysyn búdjettik komısıanyń qaraýyn; búdjettik komısıanyń oń sheshimi bolǵan jaǵdaıda tıisti qarjy jylyna arnalǵan búdjettiń jobasyna búdjettik baǵdarlama engizýdi qamtıdy.
Búdjettik kredıt berý rásimi mynadaı kezeńderdi:
1) búdjettik kredıttiń negizgi talaptaryn aıqyndaýdy;
2) qaryz alýshyny aıqyndaýdy;
3) kredıttik shart jáne olarmen baılanysty sharttar jasasýdy;
4) qaryz alýshyǵa búdjettik kredıt berýdi qamtıdy.
Búdjettik baǵdarlamalardyń ákimshileri kezekti qarjy jylyna arnalǵan tıisti búdjetter bekitilgennen keıin búdjettik kredıtterdiń negizgi sharttary men qaryz alýshylardyń sanattary týraly kredıtor sheshimderiniń jobalaryn bekitýge engizedi.
Qaryz alýshylardy: Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattaryn búdjettik kredıtteý kezinde tapsyrma shartyna sáıkes senim bildirilgen ókil (agent); qarjy agenttikterin qospaǵanda, qaryz alýshy bankterdi búdjettik kredıtteý kezinde konkýrs nátıjeleri boıynsha búdjettik baǵdarlama ákimshisi aıqyndaıdy. Qaryz alýshy bankterdi irikteý tártibin Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti belgileıdi; jergilikti atqarýshy organdar búdjettik kredıtteý kezinde qaryz alýshylar osy Kodekske sáıkes aıqyndalady; shet memleketterdi búdjettik kredıtteý kezinde qaryz alýshylar Qazaqstan Respýblıkasynyń halyqaralyq sharttaryna sáıkes aıqyndalady.
Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattary Qazaqstan Respýblıkasynyń zań aktilerinde kózdelgen jaǵdaılarda búdjettik kredıtter alady.Qazaqstan Respýblıkasynyń azamattaryn búdjettik kredıtteý senim bildirilgen ókilder (agentter) arqyly júzege asyrylady. Búdjettik kredıt berý kredıttik shart, tapsyrma sharttary jáne búdjettik kredıt boıynsha mindetemelerdiń oryndalýyn qamtamasyz etýdi rastaıtyn qujattar jasalyp, tirkelgennen keıin júzege asyrylady.Búdjettik kredıt berý kezindegi qajetti qujattar tizbesin búdjetti atqarý jónindegi ýákiletti organ belgileıdi.Búdjettik kredıtter berý jónindegi qarjylyq rásimder Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń sheshimimen aıqyndalady.
Shet memleketterge búdjettik kredıtter Qazaqstan Respýblıkasy bekitken halyqaralyq sharttarǵa sєıkes respýblıkalyq búdjet qarajaty esebinen beriledi. Shet memleketterge búdjettik kredıtter shet memleketter búdjettik kredıt berý týraly halyqaralyq shartqa mindetti k‰sh berý ‰shin qajetti memleketishilik rєsimderdi j‰rgizgen jaǵdaıda beriledi.Shet memleketterdi búdjettik kredıtteýdiń tєrtibi men talaptary búdjettik kredıt berý týraly halyqaralyq shartta belgilenedi. Shet memleketterge berilgen búdjettik kredıt boıynsha negizgi borysh shet memleketterdiń Qazaqstan Respýblıkasy aldyndaǵy boryshyn q±raıdy.
Búdjettik kredıtti paıdalaný qaryz alýshy búdjettik kredıt qarajatyn búdjettik baǵdarlama pasporty men kredıttik shartta kózdelgen maqsattarǵa ǵana paıdalanady. Búdjettik kredıt óz nysanasynda paıdalanylmaǵan jaǵdaıda qaryz alýshy Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sєıkes jaýaptylyqta bolady.
Búdjettik kredıtke qyzmet kórsetý – búdjetti atqarý jónindegi ýákiletti organnyń nemese senim bildirilgen ókildiń (agenttiń) búdjettik kredıt qarajatynyń paıdalanylýyn esepke alý jáne qaryz alýshynyń kredıttik sharttyń talaptaryna sáıkes negizgi boryshty, syıaqyny jáne basqa da tólemderdi óteýge tólemder jasaýdy júzege asyrý jónindegi qyzmeti.Negizgi borysh – ol boıynsha eseptelgen syıaqy, komısıalyq tólemder, t±raqsyzdyq tólemderi (aıyppuldar, µsimder) somasy eskerilmeı alynǵan jáne ótelmegen búdjettik kredıt somasy. Negizgi boryshqa qyzmet kórsetý – kredıttik shart talaptaryna sáıkes, belgili bir ýaqyt kezeńindegi syıaqynyń, ózge de tólemderdiń jıyntyq tólemderi.
Bereshek – búdjettik kredıtti (kredıttik shartty) óteý jáne oǵan qyzmet kórsetý kestesine sáıkes merzimi bastalǵan, qaryz alýshy tólemegen tólemder somasy.Syıaqyny esepteý kredıtordyń shotynan búdjettik kredıt aýdarylǵan kúnnen bastap ol tolyq ótelgen kúnge deıin búdjettik kredıt boıynsha negizgi borysh somasyna qoıylǵan syıaqy stavkasy boıynsha júrgiziledi. Syıaqyny esepteý tártibi kredıttik shartta belgilenedi.Syıaqyny esepteý úshin jyldyń 360 kúni jáne aıdyń 30 kúni esepke alynady.Tólem merzimi bastalǵan kezde qaryz alýshy negizgi borysh pen syıaqy boıynsha tıisti búdjetke tólem tapsyrmasymen aqsha aýdarý arqyly kezekti tólemderdi júzege asyrýǵa mindetti. Bereshek paıda bolǵan kezde búdjettik kredıtke qyzmet kórsetý tólemderdiń mynadaı kezektiligimen júzege asyrylady:
1) eseptelgen t±raqsyzdyq tólemi (aıyppuldar, ósimpul);
2) eseptelgen syıaqy;
3) negizgi boryshty óteý.
Búdjettik kredıtti óteý - kredıttik shartqa jáne Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdaryna sáıkes búdjettik kredıt boıynsha negizgi boryshty qaryz alýshynyń µteýi. Búdjettik kredıtten qaryz alýshylardyń kredıtormen nemese senim bildirilgen ókilmen (agentpen) kelisim boıynsha kredıtti merziminen buryn óteýge quqyǵy bar. Qaryz alýshy kredıttik sharttyń talaptaryn buzǵan kezde kredıtordyń nemese senim bildirilgen ókildiń (agenttiń) tapsyrma shartyna sáıkes kredıtti merziminen buryn óteýdi talap etýge quqyǵy bar. Qaryz alýshyda búdjettik kredıt boıynsha bereshek paıda bolǵan kezde kredıtor nemese senim bildirilgen ókil (agent) tapsyrma shartyna sáıkes Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen tártippen kredıttiń ótelýin qamtamasyz etetin sharalar qabyldaıdy. Búdjettik kredıt boıynsha bereshekti óteý esebinen óndirilip alynǵan múlik Qazaqstan Respýblıkasynyń zańdarynda belgilengen tártippen ótkizilýge jáne (nemese) memlekettik menshikke aınaldyrylýǵa jatady.Búdjettik kredıtti óteý esebinen memlekettik menshikke aınaldyrylatyn múlikke baǵalaý j‰rgizýge arnalǵan shyǵystar tıisti búdjet qarajaty esebinen tólenedi. Búdjettik kredıt boıynsha bereshekti óteý esebinen múlikti memlekettik menshikke aınaldyrý kezinde kredıtor talaptarynyń mµlsheri múlik qunynyń somasyna kemitiledi.
Búdjettik kredıt boıynsha jergilikti atqarýshy organda bereshek bolǵan nemese ol búdjettik kredıttiń nysanaly maqsatyna paıdalanylmaǵan jaǵdaıda kredıtor bereshek somasyn nemese nysanaly maqsaty boıynsha paıdalanylmaǵan somany Qazaqstan Respýblıkasynyń Úkimeti belgilegen tártippen jergilikti búdjettiń esebinen shyǵarýdy júzege asyrady.
Qorytyndy.
Qoryta kelgende, sońǵy jyldary memlekettik búdjet jaǵdaıy jaqsaryp keledi. Sebebi keıingi jyldarda memlekettik búdjettegi artyqshylyqty (profesıt) baıqap otyrmyz. Ol árıne oń nátıjelerge alyp keletin jaǵdaı. Memleket óz kezeginde árqashan, ıaǵnı jyl saıyn 1%-2,5%-3% ǵa deıin búdjet tapshylyǵyn (defesıt) josparlap otyrady. Ol tek qana bizdiń Qazaqstan Respýblıkamyzdaǵy ǵana tán nárse emes. Ol árbir memlekette qaralady jáne júrgiziledi.
Búdjet tapshylyǵy shyǵystar men búdjetten qaıtarymdy negizinde bólingen kredıtter aýqymynyń búdjetke túsetin túsimderdiń jalpy somasynan asyp túsýin qamtyp kórsetedi. Bekitilgen respýblıkalyq búdjet tapshylyǵynyń kólemi ulttyq valútamen jáne jalpy ishki ónimge paıyzben, al oblystyq búdjetter, Astana jáne Almaty qalalary búdjetterdiń tapshylyǵy ulttyq valútamen kórsetedi. Al búdjet profesıti-bul búdjetke túsetin kirister men resmı transfertter túsimderiniń jáne buryn búdjetten teriletin kredıtterdi aýqymynan asyp túsýi. Bekitilgen búdjet profesıtiniń kólemi de ulttyq valútamen nemese jalpy ishki ónimge paıyzben esepteledi.
Memlekettik búdjettiń sońǵy bóligi-búdjet tapshylyǵyn (profesıtin paıdalaný) qarjylandyrý ishki jáne syrtqy memlekettik boryshty óteý jónindegi shyǵystardy qamtyp kórsetedi;
Onyń qos arnalymy bar;
1) tapshylyq bolǵan jaǵdaıda-ishki kózden (Ulttyq bankten, komersıalyq bankterden, baǵaly qaǵazdar satýdan, esepke alý boıynsha, shyǵystardy jabýǵa baǵyttalǵan jyl basyndaǵy búdjet qarajattarynyń qaldyqtary) jáne syrtqy qaryzdardan qarajattar tartý.
2) profesıt kezinde-jospardan tys túsimderdi, birinshisi kezekte melekettik mindettemelerdi óteýge nemese birinshi kezektegi búdjettegi baǵdarlamalardy qosymsha qarjylandyrýǵa paıdalaný.
Bújettik josparlaý –memlekettiń qarjy saıasatynyń talaptaryna baǵyndyrylǵan qarjylyq josparlaýdyń mańyzdy quramdy bóligi. Mundaı josparlaýdyń mańyzdy ekonomıkalyq máni eldiń jalpyulttyq eleýmettik ekonomıkalyq damýy negizinde túrli deńgeıdegi búdjetti josparlaý men olardyń atqarylýy prosesinde búdjet júıesiniń býyndary arasynda qoǵamdyq ónimniń quny men ulttyq tabysty bólý jáne qaıta bólýde bolyp otyr. Búdjettik josparlaý barysynda qarjy eldiń damýynyń memlekettik baǵdarlamasynyń ekonomıkalyq jáne sapalyq kórsetkishterine jáne oǵan qosa tabıǵı, materıal, eńbek jáne qarjy resýrstaryna belsendi yqpal jasady. Búdjettiń kiristeri – búdjetke qaıtarylmaıtyn negizinde salyqtardan, alymdardan jáne búdjetke tólenetin basqa da mindetti alynatyn túsimderdiń, sońynda aq kapıtalmen jasalatyn operasıalardan túsetin kiristerdiń kólemi. Búdjettiń shyǵystary- bul bekitilgen sheginde qaıtarylmaıtyn negizinde bólinetin qarajattar.
Aıta kele men búdjet júıesine qosar ýsynysym búgingi tańǵa búdjettik synyptama negizinde, qaladaǵy aýdan, aýdandyq mańyzy bar qala, kent, aýyl (selo), aýyldyq (selolyq) okrýg ákiminiń apparaty tómendegi kórsetilgen keste negizinde qajylandyrylady.
Aýyldyq (selolyq) okrýg ákiminiń apparaty búdjet shyǵystarynyń fýnksıonaldyq synyptamasy. |
|||||
|
|
|
|
|
|
Fýn.top
|
Kishi fýn |
Búd. Baǵd |
Baǵdar |
Kishi baǵd |
Ataýy. |
01 |
|
|
|
|
Jalpy sıpattaǵy memlekettik qyzmetter |
|
1 |
|
|
|
Memlekettik basqarýdyń jalpy fýnksıalaryn oryndaıtyn ókildi, atqarýshy jáne basqa organdar |
|
|
123 |
|
|
Qaladaǵy aýdan, aýdandyq mańyzy bar qala, kent, aýyl (selo), aýyldyq (selolyq) okrýg ákiminiń apparaty |
|
|
|
001 |
|
Qaladaǵy aýdannyń, aýdandyq mańyzy bar qalanyń, kenttiń, aýyldyń (selonyń), aýyldyq (selolyq) okrýgtiń ákimi apparatynyń qyzmetin qamtamasyz etý |
|
|
|
|
003 |
Jergilikti organdardyń apparattary |
|
|
|
|
007 |
Memlekettik qyzmetshilerdiń biliktiligin arttyrý |
|
|
|
|
008 |
Memlekettik organdardyń ǵımarattaryn, úı-jaılary jáne qurylystaryn kúrdeli jóndeý |
|
|
|
|
009 |
Memlekettik organdardy materıaldyq-tehnıkalyq jaraqtandyrý |
04 |
|
|
|
|
Bilim berý |
|
1 |
|
|
|
Mektepke deıingi tárbıe jáne oqytý |
|
|
|
004 |
|
Mektepke deıingi tárbıe uıymdaryniń qyzmetin qamtamasyz etý |
|
2 |
|
|
|
Jalpy bastaýysh, jalpy negizgi, jalpy orta bilim berý |
|
|
|
005 |
|
Aýyldyq (selolyq) jerlerde balalardy mektepke deıin tegin alyp barýdy jáne keri alyp kelýdi uıymdastyrý |
|
9 |
|
|
|
Densaýlyq saqtaý salasyndaǵy ózge de qyzmetter |
|
|
|
002 |
|
Erekshe jaǵdaılarda syrqaty aýyr adamdardy dárigerlik kómek kórsetetin eń jaqyn densaýlyq saqtaý uıymyna jetkizýdi uıymdastyrý |
|
2 |
|
|
|
Áleýmettik kómek |
|
|
|
003 |
|
Muqtaj azamattarǵa úıinde áleýmettik kómek kórsetý |
07 |
|
|
|
|
Turǵyn úı-kommýnaldyq sharýashylyq |
|
1 |
|
|
|
Turǵyn úı sharýashylyǵy |
|
|
|
007 |
|
Aýdandyq mańyzy bar qalanyń, kenttiń, aýyldyń (selonyń), aýyldyq (selolyq) okrýgtiń memlekettik turǵyn úı qorynyń saqtalýyn uıymdastyrý |
|
2 |
|
|
|
Komýnaldyq sharýashylyq |
|
|
|
014 |
|
Eldi mekenderdi sýmen jabdyqtaýdy uıymdastyrý |
|
3 |
|
|
|
Eldi-mekenderdi kórkeıtý |
|
|
|
008 |
|
Eldi mekenderde kóshelerdi jaryqtandyrý |
|
|
|
009 |
|
Eldi mekenderdiń sanıtarıasyn qamtamasyz etý |
|
|
|
010 |
|
Jerleý oryndaryn kútip-ustaý jáne týysy joq adamdardy jerleý |
|
|
|
011 |
|
Eldi mekenderdi abattandyrý men kógaldandyrý |
08 |
|
|
|
|
Mádenıet, sport, týrızm jáne aqparattyq keńistik |
|
1 |
|
|
|
Mádenıet salasyndaǵy qyzmet |
|
|
|
006 |
|
Mádenıet uıymdarynyń qyzmetin qamtamasyz etý |
12 |
|
|
|
|
Kólik jáne komýnıkasıa |
|
1 |
|
|
|
Avtomobıl kóligi |
|
|
|
012 |
|
Aýdandyq mańyzy bar qalalarda, kentterde, aýyldarda (selolarda), aýyldyq (selolyq) okrýgterde avtomobıl joldaryn ınfraqurylymyn damytý |
|
|
|
013 |
|
Aýdandyq mańyzy bar qalalarda, kentterde, aýyldarda (selolarda), aýyldyq (selolyq) okrýgterde avtomobıl joldarynyń jumys isteýin qamtamasyz etý |
Aıtar bolsaq 2005 deıin aýyldyq (selolyq) okrýg ákiminiń apparattary, qarjylandyrý prosesiniń búdjettik baǵdarlama ákimshisi aýdan ákiminiń apparaty bolyp tabylatyn. Qazaqstan Respýblıkasy El basynyń 2003-2005 jyldary «Aýyl jyly» bolyp jarıalaý baǵytynda aýyl máselesine úlken seripinispen kónil aýdara bastady. Aýyl jyldarynda Úkimet tek qana aýyl sharýashylyq deńgeıin kóterýmen shektelmeı aýyl búdjetin jaqsartýǵa óte úlken úles qosty.
Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2004 jylǵy 24 jeltoqsandaǵy № 1362 qaýlysyna 24 jeltoqsandaǵy «Qazaqstan Respýblıkasynyń Biryńǵaı búdjettik synyptamasyn bekitý» týraly № 1362 qaýlysymen, aýdandyq mańyzy bar qala, kent, aýyl (selo), aýyldyq (selolyq) okrýg ákiminiń apparaty bolyp arnaıy № 123 sandy baǵdarlama ákimshisi bolyp ashyldy. Ashylǵan baǵdarlama ákimshisi tek qana aýyl ákim apparatyn qarjylandyrýmenǵana shektelip qalǵan bolatyn. 2006 jylǵy 1 qańtardan bastap qoldanysqa engen, Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2004 jylǵy 24 jeltoqsandaǵy № 1362 qaýlysyna bir qatar ózgeris pen tolyqtyrýlar engizildi, ózegirske sáıkes aýyl búdjetine mektepke deıingi tárbıe uıymdaryniń qyzmetin qamtamasyz etý, aýyldyq (selolyq) jerlerde balalardy mektepke deıin tegin alyp barýdy jáne keri alyp kelýdi uıymdastyrý, erekshe jaǵdaılarda syrqaty aýyr adamdardy dárigerlik kómek kórsetetin eń jaqyn densaýlyq saqtaý uıymyna jetkizýdi uıymdastyrý, muqtaj azamattarǵa úıinde áleýmettik kómek kórsetý, aýdandyq mańyzy bar qalanyń, kenttiń, aýyldyń (selonyń), aýyldyq (selolyq) okrýgtiń memlekettik turǵyn úı qorynyń saqtalýyn uıymdastyrý, eldi mekenderdi sýmen jabdyqtaýdy uıymdastyrý, mádenıet uıymdarynyń qyzmetin qamtamasyz etý t.b, qyzmetterin qarjylandyrý tike aýyl ákiminiń quzyryna kirdi. Aýyl búdjeti boıynsha atqarlylǵan jumystar álide jetkiliksiz bolýda, Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdenti N.Nazarbaevtyń aıtqanyndaı «Aýyl qalalardyń anasy» demekshi, aýyl jaǵdaıyn jaqsartý maqsatynda álide aýyl búdjetine kóp kónil bólý kerek dep esepteımin.
Meniń aıtar negizgi usynysym aýyl búdjetine jalpy bilim júıesine, densaýlyq saqtaý salasyna, qurylys jumystaryna jánede aýyl sharýashylyq salasyna bólinetin nesıe qarajattarynyń tolyq qarjylandyrylýyn aýyl búdjet quzyryna jatqyzsa, Qazaq elimizdiń álemdegi básekege qabyletti naryqtyq ekonomıkasy damyǵan 50 eldiń qataryna qosylýǵa degen umtylysy Táýelsiz eldiń reformalar tájirıbesimen týyndaǵan jańa ekonomıkalyq baǵyt bolady dep senemin.
Paıdalanǵan ádebıetter tizimi.
- Vahrın P.I., Neshıtoı A.S., Fınansy: Ýchebnık dlá Vvýzov.-Informasıonno-vnedrıcheskıı sentr «Marketıń» 2000 g. 502 s.
- Drobozına L.A Fınansy. Ýchebnık dlá Vvýzov.-M.:IýNITI, 2000g. 527 s.
- Kajıkarımov B.K., Omırbaev S.A. Teorıa fınansov. Ýchebnoe posobıe. –Karaganda.KarGÝ 1996-80 s.
- Qulypybaev S. Qarjy. Oqý quraldary-Almaty; Mereı 2000 j.-154 b.
- Qulypybaev S., Baıazıtova Sh., qarjy teorıasy. Oqu quraly-Almaty: Mereı, 2001j-176 b.
- Melnıkov V.D., Ilásov K.K., Fınansy Ýchebnık dlá výzov.-almaty: 2001 g. 512 s.
- Melnıkov V.D., Lı V.D., obshıı kýrs fınansov. Ýchebnık dlá výzov-Almaty: ınstıtýt razvıtıa Kazahstana, 2001g – 285s.
- Mamyrov N.K., Sahova A.N., Ahmetova Sh.S., Brýzatı L.N., M22 Gosýdastvo ı bıznes. Menejmet gosýdarstvennogo sektora. Knıga 3: Ýchebnık –Almaty: Ekonomıka, 2002 g. 736 s.
- Omırbaev S.M. Fınansy: Ýchebnoe posobe dlá výzov.-Astana: 2003 g. -385
- Raızberg B.A., Lozokovskıı L.Sh., Starodýbseva E.B. Sovremennyı ekonomıcheskıı slovar. – M: INFRA-M, 1997-496s.
- Rodıonova V. M. Gosýdarstvennyı búdjet ı ego rol v sbalanstrovannostı razvıtıa ekonomıkı. –M., Fınansy ı statısıka 1992 god -143s.
- Aımatova G. Ótpeli kezeńniń probelemalary jáne júzege asyrý perspektıvalary. Aqsha-kredıt saıasaty. /// Egemen Qazaqstan: -2004 j. №127-19 mamyr.
- Ájibekov Q. Búdjettiń júgi zil batpan. /// Qarajy-qarajat; 7/2003 jyl.
- Erejepov S. Búdjte realnogo razvıtıa. /// Qarajy-qarajat; 1/2001 jyl.
- Qurmasheva Q. Memlekettik búdjettiń atqarylýy /// Egemen Qazaqstan: -2004 j. №115-14 maýsym.
- Saparalıev J. Jańa búdjet jalanań jańalyǵy kóp /// Qarajy-qarajat; 3/1999 jyl.
- Sahova A. Strýktýra búdjetnogo planırovanıe Qarajy-qarajat; 6/2003 jyl.
18.Qazaqstan Respýblıkasynyń Zańy: Qazaqstan Respýblıkasynyń « Búdjet kodeksi» 2004 jyl 24 sáýir, Qazaqstan Respýblıkasy Úkimetiniń 2005 jylǵy 5 aqpandaǵy №110 qaýlysy
Qosymsha 1.
Memlekettik búdjet sıpattamasy.
Negizgi qarjy jospary |
Memleket zańy |
Áleýmettik-ekonomıkalyq damýdy basqarý mehanızimi |
Memlekettik búdjet
|
Memlekettik ortalyqtandyrylǵan aqsha qory |
Resýrstar |
Ekonomıkalyq kategorıa |
Qatynastar |
Qosymsha 2.
Qazaqstan Respýblıkasynyń búdjet júıesiniń syzbasy.
Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik búdjeti.
|
Respýblıkalyq búdjet |
Jergilikti búdjetter |
Obylystardyń búdjeti
|
|
Astana jáne Almaty qalalarynyń búdjetteri |
Oblystyq búdjetter
|
|
Aýdandyq búdjetter |
|
Oblystyq baǵynyshtaǵy jáne qalalardyń bújetteri. |
|
Qalalyq bújetter |
|
Aýdandyq búdjetter |