- 05 naý. 2024 04:02
- 216
Dara jáne kúrdeli san esimder, emlesi
Qazaq tili 4 synyp
Sabaqtyń taqyryby: Dara jáne kúrdeli san esimder, emlesi.
Sabaqtyń maqsaty: San esimniń dara, kúrdeli túrlerimen tanystyrý. Kúrdeli san esimniń emlesin meńgertý.
Kútiletin nátıje: Pándik nátıje: sóılem ishindegi dara, kúrdeli san esimderdi ajyrata bilý. Dara, kúrdeli san esimderge mysaldar keltirý. Olardy qatystyryp sóılem quraý.
Tulǵalyq nátıje: tabıǵatty súıýge tárbıeleý, óz pikirin dáleldeýge, óz oıyn aıtýǵa úırený. Kúndelikti ómirde alǵan bilimin paıdalana alý.
Júıelilik - árekettik nátıje: alǵan bilimin jattyǵý jumystaryn oryndaǵanda paıdalana alý. Kúrdeli san esim quramyna taldaý jasaı alý.
Ádis - tásilder:
Aqparat kózderi: 4 synyp qazaq tili oqýlyǵy, elektrondy oqýlyq.
Psıhologıalyq ahýal
Psıhologıalyq daıyndyq
Qazaq tilim – óz tilim, ana tilim,
Abaı, Muhtar sóılegen dana tilim.
Qasterleıdi ul - qyzyń máńgi seni,
Bolashaǵym, baqytym, dara tilim!
- Kemeńger ǵulama aqyn - jazýshylarymyzdyń tili, týǵan ana tilimiz – qazaq tili sabaǵyn bastaımyz.
Topqa bólý Sóz taptary: «Zat esim, syn esim, etistik» dep oqýshylardy úsh topqa bólip otyrǵyzý.
Úı tapsyrmasyn tekserý 46 - bettegi 5 - jattyǵý. Ár toptaǵy syn esimderdi tolyqtyryp jazyp, olardyń maǵynasyn ózara salystyr.
Úlken, úlkendeý, úlkenirek, úp - úlken, óte úlken.
Qyzyl, qyzyldaý, qyzylyraq, qyp - qyzyl, óte qyzyl.
Kók, kógildir, kókshil, kókpeńbek, qara kók.
- Al endi osyǵan deıin ótken sóz taptaryn qaıtalap óteıik.
«Toptastyrý» strategıasy.
- Ár top óz atyna sáıkes sóz tabyna toptastyrý qurastyrady.
Qyzyǵýshylyqty oıatý Oıyn: «Kim tapqyr?»
Maqal – mátelderdegi kóp núkteniń ornyna kerekti sózderdi qoıý.
.... teńgeń bolǵansha,.... dosyń bolsyn.
Bilekti... jyǵady, bilimdi... jyǵady.
Jigitke... óner de az.
- Bul sózder qaı sóz tabyna jatady?
- Endeshe san esim týraly biletinderimizdi eske túsireıik.
Búgingi sabaqtyń urany:
Bilekti birdi jyǵar,
Bilimdi myńdy jyǵar.
- Osy maqaldyń maǵynasyn túsindirińdershi?
- Búgingi sabaqta senderge tek sáttilik tileımin.
Maǵynany taný.
Dáptermen jumys.
Kún retin jazý.
Úú Úú
Úzindi úıeńki úńgir ústel
Úlkendi syılasań, qadirli bolarsyń,
Kishini syılasań, qurmetti bolarsyń.
Sózdik dıktant
Bes, on segiz, alty, jıyrma jeti, eki júz elý bir, tórt, toǵyz, toqsan alty, bes júz alpys jeti, segiz.
- Jazylǵan sózder qaı sóz tabyna jatady?
Plakattaǵy kestege kóńil bólemiz.
Bastaýysh synyp muǵalimi Sýıýndıkova G. A.
Dara jáne kúrdeli san esimder, emlesi júkteý
Sabaqtyń taqyryby: Dara jáne kúrdeli san esimder, emlesi.
Sabaqtyń maqsaty: San esimniń dara, kúrdeli túrlerimen tanystyrý. Kúrdeli san esimniń emlesin meńgertý.
Kútiletin nátıje: Pándik nátıje: sóılem ishindegi dara, kúrdeli san esimderdi ajyrata bilý. Dara, kúrdeli san esimderge mysaldar keltirý. Olardy qatystyryp sóılem quraý.
Tulǵalyq nátıje: tabıǵatty súıýge tárbıeleý, óz pikirin dáleldeýge, óz oıyn aıtýǵa úırený. Kúndelikti ómirde alǵan bilimin paıdalana alý.
Júıelilik - árekettik nátıje: alǵan bilimin jattyǵý jumystaryn oryndaǵanda paıdalana alý. Kúrdeli san esim quramyna taldaý jasaı alý.
Ádis - tásilder:
Aqparat kózderi: 4 synyp qazaq tili oqýlyǵy, elektrondy oqýlyq.
Psıhologıalyq ahýal
Psıhologıalyq daıyndyq
Qazaq tilim – óz tilim, ana tilim,
Abaı, Muhtar sóılegen dana tilim.
Qasterleıdi ul - qyzyń máńgi seni,
Bolashaǵym, baqytym, dara tilim!
- Kemeńger ǵulama aqyn - jazýshylarymyzdyń tili, týǵan ana tilimiz – qazaq tili sabaǵyn bastaımyz.
Topqa bólý Sóz taptary: «Zat esim, syn esim, etistik» dep oqýshylardy úsh topqa bólip otyrǵyzý.
Úı tapsyrmasyn tekserý 46 - bettegi 5 - jattyǵý. Ár toptaǵy syn esimderdi tolyqtyryp jazyp, olardyń maǵynasyn ózara salystyr.
Úlken, úlkendeý, úlkenirek, úp - úlken, óte úlken.
Qyzyl, qyzyldaý, qyzylyraq, qyp - qyzyl, óte qyzyl.
Kók, kógildir, kókshil, kókpeńbek, qara kók.
- Al endi osyǵan deıin ótken sóz taptaryn qaıtalap óteıik.
«Toptastyrý» strategıasy.
- Ár top óz atyna sáıkes sóz tabyna toptastyrý qurastyrady.
Qyzyǵýshylyqty oıatý Oıyn: «Kim tapqyr?»
Maqal – mátelderdegi kóp núkteniń ornyna kerekti sózderdi qoıý.
.... teńgeń bolǵansha,.... dosyń bolsyn.
Bilekti... jyǵady, bilimdi... jyǵady.
Jigitke... óner de az.
- Bul sózder qaı sóz tabyna jatady?
- Endeshe san esim týraly biletinderimizdi eske túsireıik.
Búgingi sabaqtyń urany:
Bilekti birdi jyǵar,
Bilimdi myńdy jyǵar.
- Osy maqaldyń maǵynasyn túsindirińdershi?
- Búgingi sabaqta senderge tek sáttilik tileımin.
Maǵynany taný.
Dáptermen jumys.
Kún retin jazý.
Úú Úú
Úzindi úıeńki úńgir ústel
Úlkendi syılasań, qadirli bolarsyń,
Kishini syılasań, qurmetti bolarsyń.
Sózdik dıktant
Bes, on segiz, alty, jıyrma jeti, eki júz elý bir, tórt, toǵyz, toqsan alty, bes júz alpys jeti, segiz.
- Jazylǵan sózder qaı sóz tabyna jatady?
Plakattaǵy kestege kóńil bólemiz.
Bastaýysh synyp muǵalimi Sýıýndıkova G. A.
Dara jáne kúrdeli san esimder, emlesi júkteý