InfoHub Logo

Arshaly aýdany №2 orta mektebiniń
qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Baıbashkarova Nursulý Saparbekovnanyń
5 synyp
Taqyryby: « Dástúriniń danalyǵy»
Maqsaty:
- Tárbıelenýshilerge halqymyzdyń salt-dástúrin, ádet-ǵuryptaryn, mádenıetterin kórsetý.
- Kórinis arqyly balalardy ata – babamyzdan asyl mura bolyp qalǵan salt – dástúrimizdi bilip úırenýge tárbıeleý.
- Dostyq pen kelisim, táýelsizdiktiń tuǵyry myqty ekeniń kórsetý. Oqýshylardy óz Otanyń súıýge, qurmetteýge, dańqyn asqaqtatýǵa, salt-dástúrin umytpaýǵa baýlý.Sóıleý, este saqtaý qabiletterin damýyna yqpal etý. Tanymdyq, estetıkalyq, patrıottyq tárbıe berý.
Kórnekilik: Plakatqa jazylǵan naqyl sózder; salt-dástúr taqyrybyna sáıkes turmysqa qajetti zattar; kórinis kórsetýge qajetti jabdyqtar men kıimder. Ulttyq salt-dástúrlerdi kórsetetin slaıdtar
Túri: Ádebı-mýzykalyq kompozısıa

Jospar:
1) Uıymdastyrý
Bahtıar Taılaqbaevtyń oryndaýyndaǵy Ata dástúr áni aqyryn aıtylyp turady , ınteraktıvtik taqtadan salt-dástúrge qatysty slaıdtar kórsetilip turady.
2) «Salt-dástúr» taqyrybyna arnalǵan óleńder
3) Qazaq bıi
4) «Besikke salý » kórinisteri
5) «Qara Jorǵa» bıi
6) Efımov Rýslannyń oryndaýynda kúı
7) Abaıdyń « Jelsiz túnde jaryq aı» óleńi Ahımova Aıgerim men Grıgorenko Dashanyń oryndaýynda
8) «Tusaý keser » kórinis
9) Bata berý Aýdannyń aq ájeleriniń basaty.
10) Qorytyndy

1.Júrgizýshi - Mereı:
Sálem berem halqyma,
Sálem berem jalpyńa.
Sálemdesý kiredi,
Ata-dástúr saltyna.
Sálemetsizder me, qadirli qońaqtar , qurmetti muǵalimder !
Bizdiń búgingi «Qazaq halqynyń dástúriniń danalyǵy» dep atalatyn tárbıe saǵatymyzǵa qosh keldińizder.
1-Oqýshy: Iýlá
Zdes vyros ıa, poznal zdes jızn,
No zdes ne znal ıa, chto takoe gore.
Moı Kazahstan, ty sımvol krasoty!
Kraı schastá, kraı lúbvı ı kraı svobody!
Navekı vechnye dýshoıý ıa s toboı
Ia – doch dostoınogo ı sılnogo naroda!

2-.Júrgizýshi - Dasha:
Zdrastvýıte, ývajaemye gostı ı dorogıe ýchıtelá! My sobralıs segodná drýjnoıý semeıý, chtoby vyrozıt beskraınúú lúbov nasheı Rodıne ı glýbokoe pochtenıe obychaıam ı tradısıam rodnogo kraıa.

1-Júrgizýshi-Mereı:
Tárbıe saǵatymyzdy ashyp berý úshin ortaǵa qazaq tili men ádebıeti pániniń mamany Baıbashkarova N.S. shaqyramyz

Baıbashkarova Nursulý Saparbekovna:
Sálemetsizder me mektebimizdiń qadirli de qurmetti qonaqqa kelip otyrǵan aýdanymyzdyń aq ájeleri men aýdandyq bilim bóliminiń ádiskerleri jáne shákirt tárbıeleýde tynymsyz izdeniste júretin ustazdar . Búgin biz besinshi synyp oqýshylarymen birge «Dástúriniń danalyǵy» degen taqyrypta tárbıe saǵatyn ótkizgeli otyrmyz.
Bul tárbıe saǵatynyń maqsaty: Oqýshylarǵa qazaq halqynyń salt -dástúrin ,ádet –ǵuryptaryn, mádenıetin babalardan qalǵan asyl muralardy úıretý,oqýshylardy óz otanyn súıýge ,danqyn asqaqtatýǵa baýlý, patrıottyq rýhta tárbıeleý. Sondaı aq oqýshylardyń qazaq tiline tán áripterin durys aıtylýyna erekshe mán berý. Búgingi tárbıe saǵatymyzdy ashyq dep jarıalap, 5 synyp oqýshylarynyń ónerin tamashalaýǵa shaqyramyn.

1 Oqýshy - Sabına:
Salt dástúrim qaıta oraldy, aty da ańyz!
Suraımyz alǵysta, aqylda biz
Úı dastarhan dalamyz, sahnamyz
Uly meıram qýanyshqa shaqyramyz!

2-.Oqýshy-Sergeı:
Bizder buryn kórmegen,
Salt – dástúrin bilmegen,
Úırenemiz dáriptep
Zamanymda órlegen

1.Júrgizýshi - Mereı:
Týǵannan soń adam bop,
Bilimsizden jaman joq
El dástúrin bilmeseń,
Jurt aıtady nadan dep
Ata-babań ardaqty
Jamandyqqa barmapty
Ardaı tutyp úlkendi,
Ata jolshyn jalǵapty.
Baýyrlasqan tánimiz,
Buzylmaǵan antymyz
Keń dalanyń ejelgi ,
¬ qazaq deıtin halqymyz
Ózge ulttaı bizdiń de
Bar dástúrmen saltymyz- demekshi bizder sizderge búgin qazaq halqynyń ejelden kele jatqan salt- dástúrleriniń keıbirt túrleri jaıynda pash etemiz.

3.Oqýshy-Veronıka:
V tradısıah rodnoı zemlı
I mýdrostpredkov ı naroda dostoıane!
Po vernomý pýtı vy nas velı,
Preodolev vo vremenıbolshe rasstoıanıá.
My chestnyı pýt ızbrat smoglı.
Ýchılı nas vy starshıh ývajat,
Rodnýıý zemlú ot napasteı zashıshat
I znaem my – net nıchego doroje,
Chem ty – moıa zemlá,
Moıa Ochızna – Mat!

2 Júrgizýshi –Dasha
Po predstavlenıý túrkov, nasıa sostoıt ız obychaev ı dýhovnoı kúltýry naroda. I dlá togo, chtoby sohranıt svoıý kúltýrý kazahı s rannego vozrasta prıvıvalı detám lúbov k rodnoı zemle, chývstvo nasıonalnogo dostoınstva, ýchılı pochtıtelno otnosıtsá k starshım, ývajat ı pochıtat tradısıı naroda.

4.Oqýshy-Elmıra:
Máńgi toly qazaǵymnyń ǵumyry,
San asyldyń ashylyp tur ǵumyry
Keshe ǵana kezeksiz ǵyp tastaǵan
Ǵajap eken ádebi men ǵumyry

5.Oqýshy-Ksúsha:
Sánge toly qazaǵymnyń tirligi,
Kúlip tursa yntymaq pen birligi,
Ár júrekte búrshik jaryp gýldeıdi.
Sezimindi serpiltetin jyr,gúli.

1Júrgizýshi-Mereı
Ortaǵa Iýlány shaqyramyz «Qazaq bıi»


2 Júrgizýshi –Dasha
Ý kazahov rodoslovnaıa velas po mýjskoı lınıı. Kazah schıtal svoım nemere – vnýkom – tolko togo, kto rojdalsá ot syna. Rebenok rodıvsheısá ot docherı, nazyvalsá jıenom – plemánnıkom, a ego rebenok – jıen sharom – otpryskom plemánnıka. Tak schıtalas po nepısannomý zakoný stepeı, kogda dochereı otdavalı v jeny tolko lúdám ız drýgıh rodov ı aýlov, ı potomý ıh detı ne moglı raschıtyvat na polojenıe prámyh potomkov glavy semeınogo roda. Bylo daje takoe vyrajenıe – jıen el bolmas, chto v perevode oznachaet – plemánnıka ne schıtaı svoım. Tolko teper nashe vremá, deteı rodıvshıhsá ot dochereı stalı nazyvat vnýkamı.

6.Oqýshy- Karına:
Kogda na svete poıavláetsá rebenok,
To v nebe zajıgaetsá zvezda
V aýle prazdnık grandıoznyı,
Bogatyı toı- shildehana!
Zatem slova: ana, áke, áje, ata,
Zatem rebenok slýshaet
Prostye, no ochen mýdrye slova,
Chto nazyvaıýtsá bata.
No vremá proletaet nezametno,
Vzrosleıýt detı, ı begýt goda,
No blızkıe, rodnye nam slova:
Ana, áke, áje, ata,
My ne zabýdem nıkogda !

1Júrgizýshi-Mereı
Qazaq otbasynda balanyń dúnıege kelýine baılanysty ejelden kele jatkan salt – dástúrleri bar, keıbir dástúrler sál ózgergen túrde búgingi kúnge deın saqtalǵan. Bala dúnıege kelgende súıinshi suraıdy.
Súıinshi qazaq halqynyń jaqsy dástúriniń biri. Jas náreste dúnıege kelgende, qýanyshty habar bolǵanda, týǵan týys, dos – jaran bir – birinen súıinshi tilep máz – meıram bolyp jatady.

7.Oqýshy- Igor:
Súıinshi, súıinshi dúnıege er bala keldi!
Ata, súıinshi, nemereń týdy!
Áje, súıinshi, bópem keldi dúnıege!

2 Júrgizýshi –Dasha
Bala dúnıege kelgenennen keıin atasy men ájesi nemese aýyl aqsaqaly balaǵa at qoıady. Din basy bolǵandyqtan keıde balanyń atyn Molda qoıatyn bolǵan. At qoıýshy adam balanyń qulaǵyna: «Seniń atyn Erbol» - dep úsh ret qaıtalaıdy. At tańdaǵan kezde túrli yrymdar, túsinikter, tilekter eskeriledi. Ata – analar bala esiminiń maǵynaly ári kórkem bolǵanyń qalaıdy.

8.Oqýshy-Valerıa:
Sen keldi dep ómirge
Shyraq jaǵyp kóńilge
Qýanýy halkymnyń tegin emes teginde

1Júrgizýshi-Mereı
Shildehana – jańa týǵan náresteniń qurmetine arnalǵan toı, shildehanaǵa arnaıy shaqyrýmende, shaqyrýsyz da kele beredi. Bul toıda «Balanyzdyń» baýy berik bolsyn! - degen quttyqtaý aıtylady. Qońaktar tań atqansha dombyra tartyp, óleńder aıtady, túrli oıyn saýyqtar uıymdastyrady. Jeńgenderdi otbasynyń syı qurmetine bólinedi. Shildehana – balany jyn shaıtannan qorǵap, kúzetýden bolǵan dástúr. Sondyqtan shildehanany «Shálde kúzet» - dep ataǵan.
Shildehana ótkennen keıin, balanyń áke – sheshesi besik toıyn jasaıdy. Aǵashtan jasalǵan besikti balanyń naǵashylarynemese jasy úlken qadyrly analardyń biri ákelip, syıǵa beredi. Eń aldymen besikke salýshy besiktiń ózin jyn shaıtandardy qýý úshin, túrli ıisterden aryltý úshin otpen alastap shyǵady. Sodan keıin kórpesheler men jastyqshalardy baptap salady. Balany jatqyzyp bóleıdi. Qolbaý, belbeý jáne aıaq baýmen tartyp baılap qoıady.
Balany qyrqynan shyǵarý – sábı dúnıege kelgenine qyryq kún tolǵan kezden soń, náresteniń «Sút tyrnaǵy» men «Qaryn shashyn» alyp teńgeler salynǵan ydysqa 40 qasyq sý quıyp shomyldyrady.
Besik qasıetti , kıeli qutty múlik , sábıdiń altyn uıasy bolyp esepteledi. « «El ishi- altyn besik» -djegen sóz besiktiń qudiretńn kórsetedi.Jańa týǵan balany besikke salý da halqymyz úshin eleýli dástúrdiń biri. Besikke salshý joly úlken nemese tárbıeli ónegeli ájelerineǵ kóp lalaly áıelderge tapsyrylady.Ol besikti otpen alastap «tyshtyrma» jasap balany besikke bóleıdi. Besik ústine jeti túrli qadirli taza zattar qoıylady.besikke salǵan adamǵa «besákke salar» ıaǵnı kádeli syılyq beriledi.Osyndaı qýanysh ústinde besik jyry aıtylady.

2 Júrgizýshi –Dasha
«El bolam deseń,besigińdi túze» « Besik kórmegen essiz bolyp , esikke enedi» degen ulaǵatty sózder bar . Besikke salǵan bala qolbaý bolmaı , qurǵaq jáne taza jatyp, uzaq uıyqtaıdy. Endi besikke salý yrymyn jasaıyq
Besikke salý kórinis

Áje –Elmıra, Enesi –Aleksandra

Ájesi –Elmıra besikti alastaıdy.
«Alas, alasár páleden alas. Asqar-asqar taýmen ket!
Aǵyny qatty sýmen ket! Tastaı qarańǵy túnmen ket! Uıqyń qatty bolsyn, kúlkiń tátti bolsyn!»

Enesi- Aleksandra
Áldı áldı aq bópe,
Aq besikke jat bópem,
Aq besikti terbetip,
Bir ózindi jyr etip,
Ájeń tynym tappaıdy,
Óssin dep – sen er jetip,
Áldeı bópem, áldeı – aı
Tyndaı bershi án – kúıdi – aı
Enesi: Elmıra
Aınalaıyn balashym
Aman bolsyn anashyń
Aman bolsyn ákeń de,
Aǵaıynyń táteń de,
Óziń tátti baldaı bol,
Ósip-ósip taýdaı bol!

Efımov Rýslannyń oryndaýynda kúı


2 Júrgizýshi –Dasha
Biz qazaq halqy áýlet dástúrin qasterlep, dástúrlik muralady nasıhattan júrgen halyqpyz.

9.Oqýshy-Katá:
Dástúrdiń ozyǵy bar, jazyǵy bar,
Ótkennen bizge jetken asyly bar.
Sábıdiń keıbir kezin qyzyqtaıtyn,
Qazaqta «Tusaý keser» rásimi bar.

1-júrgizýshi:-Mereı
Tusaý kesý degenimiz 1 jasqa tolyp, erkin júre bastaǵan balbóbektiń basqan qadamy qutty bolyp, odan ári jany jamandyq kórmeı, júrip ketýine tilek bildiretin salt.
9.Oqýshy-Sasha E.:
Kúlgeniń de toı seniń,
Júrgeniń de toı seniń.
Qyzyqtasyn halaıyq,
Tusaý kesken bul kúniń
Este qalsyn, jarqynym

2-júrgizýshi -Dasha:
Álbette, balanyń tusaýy ala jippen, qoıdyń maıly shegimen nemese órilgen kók shóppen kesiledi: Ala jip aqtyq pen adaldyqqa jol ashady, maıly shek baılyqqa, toqtyqqa jeteleıdi, kók shóp kóbeıýge, ósýge, ónýge shaqyrady. Qonaqtar jınalǵannan keıin ortaǵa toı ıesi –kishkene sábıdi ákeledi. Aq kımeshek kıgen ájeler shashý ákeledi.Olar shashýyn daıyndap turady. Buryndary balanyń tusaýyn alyp etkizip ótkir sapymen kesken.Balanyń keleshegine qaıshylaý bolmasyn dep qaıshymen kespegen eken.Tusaý keserdiń aldynda balanyń qolyna erekshe bir syılyq ustatqan. Sosyn jınalǵan jurtqa qarap , balaǵa bata –tilegin aıtatyn bolǵan. El «Áýmın» dep betin sıpaǵan soń tusaý kesiledi de,balanyń ábden estıar bolǵan aǵa-ápkeleri sábıdi « qaz-qazdap» jurtqa qaraı birshama júrgizedi.Balanyń túsaýyn kesetin adam ómirde súrinshek, shalaǵaı,zýyldaq ne ótrikshi bolmaǵany jón. Kersinshe júris-turysy shıraq,ómirde ornyqty,nyq adam bolǵanyn balanyń áke-shesheleri qalaıtyn bolǵan.Toı ıeleri tusaý kesýshige óziniń syı kádelerin jasaıdy. Tusaýdy kesken sapy ne pyshaq ıesine qaıtarylady da, kesilgen ala jipti sol toptaǵy jańa náresteli bolǵandarǵa nemese bala kótere almaı júrgen juptarǵa yrym qylyp taratyp beredi
Osy kezde shashý shashylady,tusaý keser jyry aıtylady.(Bul tusaý kesý jyryn bir adam jeke daýyspen nemese jınalǵan jurt qosylyp aıtady.)

Al endi kelgen qonaqtar Aleksandraǵa qosylyp tusaý keser jyryn aıtaıyq.
Aleksandra: Qaz-qaz, balam, qaz balam,
Qadam bassań máz bolam.
Kúrmeýińdi shesheıin,
Tusaýyńdy keseıin.
Qaz-qaz, balam, qaz, balam,
Taqymyńdy jaz, balam.
Qadamyńa qaraıyq,
Basqanyńdy sanaıyq.
Qaz-qaz, balam, júre ǵoı,
Baltyryńdy túre ǵoı.
Taı-qulyn bop shaba ǵoı,
Ozyp báıge ala ǵoı.
Qaz basa ǵoı, qaraǵym,
Qutty bolsyn qadamyń!
Ómirge aıaq basa ber,
Asylardan asa ber.
Júgire qoıshy, qulynym,
Jelbiresin tulymyń.
Elgezek bol, erinbe,
İlgeri bas, sheginbe.

İİ-júrgizýshi:-Mereı
Jolyń bolsyn deselik,
Jolyńa nur tóseıik.
Jarylqasyn aldyńnan.
Tusaýyńdy keseıik
Tusaýyńdy keseıik!
Kúrmeýińdi shesheıik.
dep jyrlamaqshy . Endi tusaýkeser yrymyn jasaıyq. (Osy kezde aq jaıma jaıylyp, tusaý kesýge qajetti zattar ortaǵa qoıylady.)

Kelin bala-Marına: (balany kóterip kele jatyp aıtatyn óleńi:)
Táı-táı balam, táı balam,
Shaqyryp tur aınalań,
Júrýge alǵash talpyndyq
Qutaqandaı jan balam,
Qaz-qaz turyp talpyndyń,
Qýantasyń, kúlesiń.
Aman bolsań az-aq kúnde
Alshań basyp júresiń

Elmıra: (Ortaǵa aıaǵyn táı-táı basqan balany ákelip, beline kishkentaı qalta baılaıdy, onyń ishine táttiler salyp turyp)
Belińe qalta baıladym,
Dáýletińdi asyrsyn,
İshine tátti saıladym,
Qıyndyqty qashyrsyn!
Aınalaıyn balam, óziń qandaı súıkimdi ediń.
Til kózim tasqa.
Bópemiz qaz turypty,
Alǵa qadam basýǵa,
Táı-táı bolyp júripti,
Asýlardan asýǵa.
Maǵan tusaý kestirip
Jatqandardan buıryq sol;
Meni júırik depti jurt
Menen asqan júırik bol.
(Sabına - áje qolyna ala jipti alyp jatyp)
Ala jippen tusaıyn
Álıhannyń aıaǵyn
Tusaý jibin keseıin
Jasap baba yrymyn.
Saǵat saıyn eseıip,
Shapqylasyn qulynym
Aıaqtary talmasyn
Aınalaıyn, altynym.
Osydan ekeıin jınalǵan jurtqa kórsetip balanyń aıaǵyn mynalarmen baılaıdy:
İshekpen baılaǵanym –maldy bolsyn, toq bolsyn degenim. Kók shóppen baılaǵanym –jershilbolsyn, kópshil bolsyn, ósip ónsin degenim. Ala jippen baılaǵanym – adal bolsyn, aq bolsyn degenim.
(aıaǵyn baılaıdy. Qolyna qaıshysyn alyp, tusaýyn kesedi.)
Qaz-qaz bala, qaz balam.
Qadam bassań máz bolam.
Qaz basa ǵoı, qaraǵym,
Qutty bolsyn qadamyń.
Alǵa qaraı basa ber,
Asýlardan asa ber.
(Álıhandy jetektep júrgizedi.)
Elmıra: Al, kelinshekter, táı-táı-lap
Áldıdi alǵa bastańdar
Shoshytpańdar, aıqaılap,
Jalǵyz tastap qashpańdar.
Nemeremniń jolyna mol ǵyp shashý shashyńdar
İz qaldyrsyn sońyna,
Aldyn keń ǵyp ashyndar!
(Aq jaımanyń aldyn keń ǵyp ashyp balasyna jol ashady, shashý shashylady, quttyqtaýlar aıtylady.)

10.Oqýshy-Nıkıta P..: Tusaýyń kesildi – qulama,
Tizeńdi jaralap, jylama.
Qanekı ózińdi syna da!
Sekirseń, quzdardan súrinbe,
Shyń-quzǵa shyqqansha búgilme,
Bolattaı qabyrǵań qataısyn,
Ot ushqyn oınasyn túrińde.
Uzaq bop ınshalla, ómiriń,
Tasysyn shattyqtan kóńiliń.
11.Oqýshy-Igor A.
Qurmetti qonaqtar, armysyzdar,
Bárińiz de esen-saý barmysyzdar.
Tusaý kesip, toı jasaý – ata-dástúr, saltymyz,
Jaqsylyqty tileımiz toıǵa kelgen jalpymyz.
Dýmandy toıyn jasap dúbirletip,
Salt-dástúrdi ejelden qasterlegen halqymyz.

12.Oqýshy-Sasha S..
Ata menen nemere – aıaqtalmas bir dastan,
Ekeýine keregi – ashyq bolsyn nurly aspan!
- Balańnan tátti deıdi nemere,
Maǵan aqy sen ómirde tóleme
Gúl sıaqty alaqanmen aıalap,
Kún sıqty kóteremin tóbeme.

13. Oqýshy .Dılara .
Qulynym úlken jigit bolsyn!
Ata-anasyna qyzyq bolsyn
Jaqsylarmen qatar bolsyn,
Jamandarmen qatal bolsyn,
Ata-dástúr baılyǵyn jalǵastyrar,
Berik butaq bolsyn.

«Qara Jorǵa» bıi

1Júrgizýshi-Mereı Atqa mingizý toıy.
Atqa mindi búgin mine balaqanym,
Er jetti, - degen sózi ol halqymnyń
Ozyp shyǵar únemi báıgeden
Qoldaý bolsa táńiri, jaratqan
Bola qoıshy sen máńgi maǵan tirek
Analar tiler ózine jaqsy tilek.
Súndet toıy.
Qazaǵymnyń ár qashan kóp qoı toıy,
Sonyń biri qudiretti súndet toıy.
Ár qashanda salt – dástúrim arta bersin.

11.Oqýshy-Eldar
Bala bal, bal ǵumyr,
Qýanyshty máńgi jyr,
Otyrypty súndetke,
jigittiktiń aldy bul
11.Oqýshy-Sereja
Musylman boldyń qaraǵym,
Káne beri qaraǵyn
Musylmandyq-bul mindet
Qutty bolsyn bul súndet
12.Oqýshy-Ksenıa
Qudiretinen aınaldym ata saltym,
Urpaqtan - urpaqqa jalǵastyrǵan halqym
Oryndalyp ár qashan salt – dástúrim
Qazaǵymnyń dúrkirep arttsyn dańqy.
Qońaq kútý saltymyz
Oqyp bilip jatyrmyz
Salt – dástúri saqtalsa
Arta berer dańqymyz

2Júrgizýshi-Dasha
Gosteprıımstvom slavátsá kazahı Tak bylo ıspokon vekov, obychaı ý naroda esttakov, naıdet zdes gostı pıshý ı nadejnyı krov, pýstdaje ıýrta ne bogata vıt gosteto dlá kazaha – eto sváta. Tradısıı, obrády formırovalıs vekamı, eto zakon dobrososedstva, v kotoryh otrazılas mýdrostnaroda, ego dýsha. Zakony, kotorye slýjılı mırý ı soglasıý v obshestve kotorye obedınálı lúdeı ı drýjbý.

13.Oqýshy-Maksım
Na prostorah Kazahstana
Mnogo raznyh narodov jıvet
Vse narody,kak bratá, ravny
Vsem narodam – lúbov ı pochet

14.Oqýshy-Nastá
Znaıa tradısıı, znaem narod,
Znanıe k ıstıne nas prıvedet!
Chtım my tradısıı – predkov zavet,
Mýdrostnaroda, jıznennyı svet!
Mýdrostı ýchımsá, ýchımsá jıt,
Dobrymı, ýmnymı, sılnymı byt!
Znaıa tradısıı, znaem narod,
Znanıe k ıstıne nas prıvedet!

1Júrgizýshi-Mereı
M.Maqataevtyń « Úsh baqytym» óleńin oqıdy
Halqyn súıgen- saltyn súıedi –degen dana sóz bar Ótken dáýirden , baba -ájelerimizden qalǵan asyl mura salt –dástúrimizdi qazaq kúnen kúnge kún kórisine urpaq tárbıesine, turmystyq qajetine taǵy da basqa keregike jaratty.Urpaqtan- urpaqqa aýysyp kele jatqan salt sanamyzda kúni búginge deıin óziniń mańyzyn joımaǵan dástúrlerimiz bar Uly Abaıdyń «Adamǵa bir nársege qyzyǵýshylyq, bilmekke qumarlyq ..» degen sózderimen búgingi synyp saǵatymyzdy aıaqtaımyz.
Qorytyndy.