Demeýlik shylaýlar
Sabaqtyń taqyryby: Demeýlik shylaýlar.
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik - demeýlik shylaýlardyń mánin, qyzmetin túsindirý;
á) damytýshylyq — teorıalyq bilimdi tájirıbede qoldana bilýdi damytý, oıyn jınaqtaı bilýge, naqty jetkizýge daǵdylandyrý;
b) tárbıelik — Otanyn, elin, jerin súıýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaq.
Oqytý formasy: synı turǵydan oılaýdy damytý.
Ádis - tásilderi: STO strategıalary.
Pánaralyq baılanys: ádebıet.
Sabaqtyń kórnekiligi: keste - syzba, úlestirmeli kartochkalar, jumbaqtar. Sabaqtyń barysy.
1. Uıymdastyrý kezeńi.
a) Sálemdesý.
á) Kezekshi málimdemesi.
b) Jýrnal boıynsha túgeldeý.
2. Úı tapsyrmasyn suraý.
a) Jattyǵý jumysynyń oryndalý barysyn dápterlerin tekserý.
á) Ótken sabaqta ótilgen erejeni suraý.
b) Oqýshylardyń bergen jaýaptaryna qaraı bilimderin baǵalaý.
3. Jańa sabaqty túsindirý.
Demeýlik shylaýlar demeýlikter dep atalady. Olar óz shylaýynda turǵan sózge ne sóılemge kúsheıtý, tejeý, shekteý, suraý, boljaldyq, kúmán sıaqty qosymsha maǵyna ústeıdi., biraq septeýlikter men jalǵaýlyqtar sıaqty sózderdi de baılanystyra almaıdy. Mysaly: Aldymda tolǵan maqsat, tolǵan tańdaý. Alaıyn mynasyn ba, anasyn ba? Bul sóılemde ba demeýligi sóılemge suraý maǵynasyn ústep, mynasyn jáne anasyn sózderimen ǵana tirkesip tur. Biraq bul sóz baılanystyrý qyzmetin atqarmaıdy. Demeýlikter orys tilindegi «chastısy» degen kómekshi sózderge sáıkes keledi.
Demeýlikter negizgi sózge (sóılemge) ústeıtin maǵynasyna qaraı birneshe túrge bólinedi.
1. Suraýlyq demeýlikter: ma, me, ba, be, pa, pe, she.
2. Kúsheıtkish demeýlikter: - aq, - aý, - aı, ásirese, da, de, ta, te. Da (de, ta, te) shylaýy kúsheıtkish mándi bildirip, birde demeýlik bolsa, birde biryńǵaı múshelerdi, sóılemderdi yńǵaılastyra baılanystyryp, jalǵaýlyq shylaý qyzmetin atqarady. Mysaly: Sen de bir kirpish dúnıege, Ketigin tap ta bar qalan. Bul sóılemde de shylaýy — demeýlik, ol sen sózine kúsheıtý mánin ústep tur, biraq ony basqa sózben baılanystyryp turǵan joq. Al ta shylaýy — jalǵaýlyq, ol tap jáne bar, qalan degen biryńǵaı baıandaýyshtardy yńǵaılastyq mánde baılanystyryp tur.
3. Shektik (tejeý) demeýlikteri: ǵana, qana, tek, keıde, - aq.
4. Boljaldyq demeýlikter: - mys, - mis, keıde, - aý.
5. Bolymsyzdyq nemese qarsy mándi, salystyrý demeýlikteri: túgel, tursyn, turmaq.
6. Naqtylaý mándi demeýlikter: qoı, ǵoı, - dy, - di, - ty, - ti.
1. Oı qozǵaý, Jýynam dep jazǵan - aı, Kúnnen kúnge azǵany - aı. (sabyn)
Qaltańda jatyr, tisi bar,
Tistemeı - aq ister isi bar. (taraq)
Osy jumbaqtar ishinen shylaýlardy tabý.
2. Maǵynany ajyratý.
1. Taqtaǵa myna sóılemderdi jazǵyzyp (dápterge de jazady), shylaýlardy taýyp, qandaı maǵyna ústep turǵanyn aıtý.
1. Shortanbaı, Dýlat penen Buqar jyraý,
Óleńi biri - jamaý, biri - quraý.
Átteń dúnıe - aı, sóz tanyr kisi bolsa,
Kemshiligi ár jerde - aq kórinip tur - aý. (Abaı).
2. Búgingi kúni qazaq halqy qandaı turmysta turatynyn, qalaı eńbek etetinin kórer me edi solar. (Ǵ. Músirepov).
3. Munyń da sebebi bar - dy. ("Q - M.")
4. Ákesine jaqynyraq bardy.
5. Ajal — aqymaq úshin altaý, aqyldy úshin bireý. (Maqal - mátelder jınaǵy).
6. — Bıler she? Bıdiń de bári jemtiktes pe? (M. Áýezov)
7. Álde bir sebeppen dińgekke tyǵylǵan Botagóz bolar ma?
(S. Muqanov).
8. Aǵashty uzyn kespe.
9. Biz bolsaq mine,
Kúni men túni,
Jıǵanymyz — dán,
Aınalamyz tolǵan án...
Abyroı da, baq ta, ataq ta, dańq ta, erlik te, jeńis te — barlyǵy osy egiste. (A. Toqmaǵanbetov).
10. Keshegi ótken er Ábish Elden bir asqan erek - ti. Júregi jyly, boıy qurysh, Týysy jannan bólek - ti. (Abaı).
2. Oqýlyqpen jumys.
Alǵashqy oryndalatyn tapsyrmany aýyzsha túrde oryndaý
331 - jattyǵý.
1 - tapsyrma: demeýlikterdi taýyp, qaı sózben birge jumsalǵanyn jáne oǵan qandaı mán ústep turǵanyn kórsetý.
332 - jattyǵý
2 - tapsyrma:
Demeýlikterdi taýyp, olardy maǵynasyna qaraı taldap, emlesine nazar aýdarý. Mátin mazmuny boıynsha jospar qurý.
3. Toptastyrý strategıasy. Keste - syzba
► Suraýlyq
► Kúsheıtkish
► Tejeý
Demeýlikter
Qarsy qoıý, salystyrý Kóńil - kúı Kúmán Qomsyný
4. Kýbızm strategıasy.
Kýbıktiń 6 betine jazylǵan suraqtar boıynsha demeýlik shylaýlardyń alty túrin atap, oǵan qandaı sózder jatatynyn aıtady.
5. Erkin jazý strategıasy.
Demeýlik shylaýlardy qatystyryp mysaldar jazyńdar, maqal - mátel sóz bolsa tipti jaqsy, sóılemniń maǵynasyn túsindirý barysynda shylaýlardyń mánine toqtalý.
3. Oı tolǵaý.
Oqýshylarǵa demeýlikterdiń mynadaı 8 túrli ózindik belgisin tanyttyq.
1. Demeýlikter sóılemniń maǵynasyn ózgertedi.
2. Intonasıasyn ózgertedi.
Z. Ózderi tirkesken sózderine suraýlyq, kúsheıtkish, tejeý, qarsy qoıý, kóńil - kúı, kúmán, qomsyný sekildi qosymsha maǵynalyq reńkter ústeıdi.
4. Demeýlikterdiń de buryn tolyq leksıkalyq maǵynasy bolǵan.
5. Birqatary etistikten, birqatary odaǵaıdan paıda bolǵan.
b. Demeýlikterdiń leksıkalyq maǵynalarynan góri gramatıkalyq maǵynalary basym.
7. Demeýlikter ózge kómekshi sózder sekildi sóz ben sóz, sóılem men sóılem arasyndaǵy gramatıkalyq baılanysty bildirmeıdi. Ol ózi tirkesetin sózge, sóılemge qosymsha reńkter beredi.
8. Demeýlikter ózderine qatysty sózderdiń jeteginde (septeýlik sekildi), sońynda turady.
Oqýshylar taldanǵan mysaldarǵa súıenip, demeýlikterge mynadaı anyqtama beredi: "Demeýlikter — ózderi tirkesetin negizgi sózderge kúsheıtý, tejeý, suraý, qarsy qoıý, salystyrý, túrli kóńil-kúıdi bildiretin qosymsha maǵynalyq qyzmet atqaratyn kómekshi sózderdiń bir túri".
"Zarádtar"oıyny. Muny eki túrli jolmen oınaý. Oıynnyń sharty boıynsha kestege 7 sóılem jazylǵan. Olarda 7 túrli demeýlikterdiń maqsaty ashylǵan. Ár sóılemdegi kóp núkteniń ornyna tıisti demeýlikti taýyp jazý. 7 oqýshynyń omyraýyna demeýlikterdiń túrleri jazylyp, qadalady. Bireýine suraýlyq demeýlikter, ekinshisine kúsheıtkish demeýlikter t. b. Taqtaǵa demeýlikterdiń 7 túri shyǵyp turady. Olardyń omyraýlarynda demeýlikterdiń qaı túri ekendigi jazylǵan. "Suraýlyq demeýlikter, jolǵa shyǵyndar!" degende suraýlyq demeýlikterdiń qataryna qolynda - ma, - me, - ba, - be, - pa, - pe, - ta, - te demeýlikteri bar eki bala kelip turady, qalǵany da solaı.
Eger kimde - kim demeýlikterdi durys bilmeıtin bolsa, ol oıynnyń shartyn buzǵan bolyp, utylady. Kináli oqýshyǵa talap qoıý.
1. Demeýlikterdiń 7 túrin sabaqtyń sońyna deıin jattaý.
2. Sońǵy gazet - jýrnaldardan ózine unaǵan maqalany shylaý sózderdi qatystyryp mazmundap aıtyp berý.
7. Sabaqtyń qorytyndysy.
8. Baǵalaý
9. Úıge tapsyrma: 334 - jattyǵý. Shylaýlardy maǵynasyna qaraı toptap, túrlerin ajyratý, olardyń emlesin este saqtap, mátindi shyǵarmashylyq dıktant túrinde jazý.
Sabaqtyń maqsaty:
a) bilimdilik - demeýlik shylaýlardyń mánin, qyzmetin túsindirý;
á) damytýshylyq — teorıalyq bilimdi tájirıbede qoldana bilýdi damytý, oıyn jınaqtaı bilýge, naqty jetkizýge daǵdylandyrý;
b) tárbıelik — Otanyn, elin, jerin súıýge tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: jańa sabaq.
Oqytý formasy: synı turǵydan oılaýdy damytý.
Ádis - tásilderi: STO strategıalary.
Pánaralyq baılanys: ádebıet.
Sabaqtyń kórnekiligi: keste - syzba, úlestirmeli kartochkalar, jumbaqtar. Sabaqtyń barysy.
1. Uıymdastyrý kezeńi.
a) Sálemdesý.
á) Kezekshi málimdemesi.
b) Jýrnal boıynsha túgeldeý.
2. Úı tapsyrmasyn suraý.
a) Jattyǵý jumysynyń oryndalý barysyn dápterlerin tekserý.
á) Ótken sabaqta ótilgen erejeni suraý.
b) Oqýshylardyń bergen jaýaptaryna qaraı bilimderin baǵalaý.
3. Jańa sabaqty túsindirý.
Demeýlik shylaýlar demeýlikter dep atalady. Olar óz shylaýynda turǵan sózge ne sóılemge kúsheıtý, tejeý, shekteý, suraý, boljaldyq, kúmán sıaqty qosymsha maǵyna ústeıdi., biraq septeýlikter men jalǵaýlyqtar sıaqty sózderdi de baılanystyra almaıdy. Mysaly: Aldymda tolǵan maqsat, tolǵan tańdaý. Alaıyn mynasyn ba, anasyn ba? Bul sóılemde ba demeýligi sóılemge suraý maǵynasyn ústep, mynasyn jáne anasyn sózderimen ǵana tirkesip tur. Biraq bul sóz baılanystyrý qyzmetin atqarmaıdy. Demeýlikter orys tilindegi «chastısy» degen kómekshi sózderge sáıkes keledi.
Demeýlikter negizgi sózge (sóılemge) ústeıtin maǵynasyna qaraı birneshe túrge bólinedi.
1. Suraýlyq demeýlikter: ma, me, ba, be, pa, pe, she.
2. Kúsheıtkish demeýlikter: - aq, - aý, - aı, ásirese, da, de, ta, te. Da (de, ta, te) shylaýy kúsheıtkish mándi bildirip, birde demeýlik bolsa, birde biryńǵaı múshelerdi, sóılemderdi yńǵaılastyra baılanystyryp, jalǵaýlyq shylaý qyzmetin atqarady. Mysaly: Sen de bir kirpish dúnıege, Ketigin tap ta bar qalan. Bul sóılemde de shylaýy — demeýlik, ol sen sózine kúsheıtý mánin ústep tur, biraq ony basqa sózben baılanystyryp turǵan joq. Al ta shylaýy — jalǵaýlyq, ol tap jáne bar, qalan degen biryńǵaı baıandaýyshtardy yńǵaılastyq mánde baılanystyryp tur.
3. Shektik (tejeý) demeýlikteri: ǵana, qana, tek, keıde, - aq.
4. Boljaldyq demeýlikter: - mys, - mis, keıde, - aý.
5. Bolymsyzdyq nemese qarsy mándi, salystyrý demeýlikteri: túgel, tursyn, turmaq.
6. Naqtylaý mándi demeýlikter: qoı, ǵoı, - dy, - di, - ty, - ti.
1. Oı qozǵaý, Jýynam dep jazǵan - aı, Kúnnen kúnge azǵany - aı. (sabyn)
Qaltańda jatyr, tisi bar,
Tistemeı - aq ister isi bar. (taraq)
Osy jumbaqtar ishinen shylaýlardy tabý.
2. Maǵynany ajyratý.
1. Taqtaǵa myna sóılemderdi jazǵyzyp (dápterge de jazady), shylaýlardy taýyp, qandaı maǵyna ústep turǵanyn aıtý.
1. Shortanbaı, Dýlat penen Buqar jyraý,
Óleńi biri - jamaý, biri - quraý.
Átteń dúnıe - aı, sóz tanyr kisi bolsa,
Kemshiligi ár jerde - aq kórinip tur - aý. (Abaı).
2. Búgingi kúni qazaq halqy qandaı turmysta turatynyn, qalaı eńbek etetinin kórer me edi solar. (Ǵ. Músirepov).
3. Munyń da sebebi bar - dy. ("Q - M.")
4. Ákesine jaqynyraq bardy.
5. Ajal — aqymaq úshin altaý, aqyldy úshin bireý. (Maqal - mátelder jınaǵy).
6. — Bıler she? Bıdiń de bári jemtiktes pe? (M. Áýezov)
7. Álde bir sebeppen dińgekke tyǵylǵan Botagóz bolar ma?
(S. Muqanov).
8. Aǵashty uzyn kespe.
9. Biz bolsaq mine,
Kúni men túni,
Jıǵanymyz — dán,
Aınalamyz tolǵan án...
Abyroı da, baq ta, ataq ta, dańq ta, erlik te, jeńis te — barlyǵy osy egiste. (A. Toqmaǵanbetov).
10. Keshegi ótken er Ábish Elden bir asqan erek - ti. Júregi jyly, boıy qurysh, Týysy jannan bólek - ti. (Abaı).
2. Oqýlyqpen jumys.
Alǵashqy oryndalatyn tapsyrmany aýyzsha túrde oryndaý
331 - jattyǵý.
1 - tapsyrma: demeýlikterdi taýyp, qaı sózben birge jumsalǵanyn jáne oǵan qandaı mán ústep turǵanyn kórsetý.
332 - jattyǵý
2 - tapsyrma:
Demeýlikterdi taýyp, olardy maǵynasyna qaraı taldap, emlesine nazar aýdarý. Mátin mazmuny boıynsha jospar qurý.
3. Toptastyrý strategıasy. Keste - syzba
► Suraýlyq
► Kúsheıtkish
► Tejeý
Demeýlikter
Qarsy qoıý, salystyrý Kóńil - kúı Kúmán Qomsyný
4. Kýbızm strategıasy.
Kýbıktiń 6 betine jazylǵan suraqtar boıynsha demeýlik shylaýlardyń alty túrin atap, oǵan qandaı sózder jatatynyn aıtady.
5. Erkin jazý strategıasy.
Demeýlik shylaýlardy qatystyryp mysaldar jazyńdar, maqal - mátel sóz bolsa tipti jaqsy, sóılemniń maǵynasyn túsindirý barysynda shylaýlardyń mánine toqtalý.
3. Oı tolǵaý.
Oqýshylarǵa demeýlikterdiń mynadaı 8 túrli ózindik belgisin tanyttyq.
1. Demeýlikter sóılemniń maǵynasyn ózgertedi.
2. Intonasıasyn ózgertedi.
Z. Ózderi tirkesken sózderine suraýlyq, kúsheıtkish, tejeý, qarsy qoıý, kóńil - kúı, kúmán, qomsyný sekildi qosymsha maǵynalyq reńkter ústeıdi.
4. Demeýlikterdiń de buryn tolyq leksıkalyq maǵynasy bolǵan.
5. Birqatary etistikten, birqatary odaǵaıdan paıda bolǵan.
b. Demeýlikterdiń leksıkalyq maǵynalarynan góri gramatıkalyq maǵynalary basym.
7. Demeýlikter ózge kómekshi sózder sekildi sóz ben sóz, sóılem men sóılem arasyndaǵy gramatıkalyq baılanysty bildirmeıdi. Ol ózi tirkesetin sózge, sóılemge qosymsha reńkter beredi.
8. Demeýlikter ózderine qatysty sózderdiń jeteginde (septeýlik sekildi), sońynda turady.
Oqýshylar taldanǵan mysaldarǵa súıenip, demeýlikterge mynadaı anyqtama beredi: "Demeýlikter — ózderi tirkesetin negizgi sózderge kúsheıtý, tejeý, suraý, qarsy qoıý, salystyrý, túrli kóńil-kúıdi bildiretin qosymsha maǵynalyq qyzmet atqaratyn kómekshi sózderdiń bir túri".
"Zarádtar"oıyny. Muny eki túrli jolmen oınaý. Oıynnyń sharty boıynsha kestege 7 sóılem jazylǵan. Olarda 7 túrli demeýlikterdiń maqsaty ashylǵan. Ár sóılemdegi kóp núkteniń ornyna tıisti demeýlikti taýyp jazý. 7 oqýshynyń omyraýyna demeýlikterdiń túrleri jazylyp, qadalady. Bireýine suraýlyq demeýlikter, ekinshisine kúsheıtkish demeýlikter t. b. Taqtaǵa demeýlikterdiń 7 túri shyǵyp turady. Olardyń omyraýlarynda demeýlikterdiń qaı túri ekendigi jazylǵan. "Suraýlyq demeýlikter, jolǵa shyǵyndar!" degende suraýlyq demeýlikterdiń qataryna qolynda - ma, - me, - ba, - be, - pa, - pe, - ta, - te demeýlikteri bar eki bala kelip turady, qalǵany da solaı.
Eger kimde - kim demeýlikterdi durys bilmeıtin bolsa, ol oıynnyń shartyn buzǵan bolyp, utylady. Kináli oqýshyǵa talap qoıý.
1. Demeýlikterdiń 7 túrin sabaqtyń sońyna deıin jattaý.
2. Sońǵy gazet - jýrnaldardan ózine unaǵan maqalany shylaý sózderdi qatystyryp mazmundap aıtyp berý.
7. Sabaqtyń qorytyndysy.
8. Baǵalaý
9. Úıge tapsyrma: 334 - jattyǵý. Shylaýlardy maǵynasyna qaraı toptap, túrlerin ajyratý, olardyń emlesin este saqtap, mátindi shyǵarmashylyq dıktant túrinde jazý.
You Might Also Like
-
Stýdenttik ómir degen – ıgi ómirdiń bastaýy (Stýdenttermen kezdesý keshi)
