InfoHub Logo

Taqyryby: NAN TÝRALY AŃYZ

Bilimdilik maqsaty: Oqýshylardyń oılaý qabiletin arttyryp, mánerlep saýatty oqýǵa tárbıeleý.
Damytýshylyq maqsaty: Adam ómirindegi eń mańyzdy as nan ekendigin, onyń ońaıshylyqpen kelmeıtinin túsindirý.
Tárbıelik maqsaty: Adamgershilikke, kishipeıildikke, eńbeksúıgishtikke tárbıeleý.

Sabaq túri: Aralas sabaq.
Ádisi: Áńgimeleý, túsindirý, suraq - jaýap, óz betinshe jumys.
Kórnekiligi: Interaktıvti taqta, sýret úlgileri.

Barysy:
I. Uıymdastyrý kezeńi: Sálemdesý.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý, baǵalaý.
«Balalar elin baǵyndyrý» ertegisi túsinigin aıtý.

III. Úı tapsyrmasyn bekitý:
1. Ertedegi balalardyń dostary kim?
2. Teledıdardyń paıdasy qandaı?
3. Onyń aldynda nelikten uzaq otyrýǵa bolmaıdy eken?

IV. Jańa sabaq
NAN TÝRALY AŃYZ
Oı - qozǵaý:
a) Balalar bizdiń dastarhanymyzǵa nan qalaı keledi?
Nan, úsh - aq áripten turatyn sóz adam balasy úshin eń qadirli de, qasıetti uǵym, onda ómirdiń ózegi dep atalatyn úlken maǵyna bar.

V. Mátinmen jumys.
Muǵalim mátindi mánerlep oqıdy, túsindiredi.

VI. Asosıasıa ádisi: Qazaqta nannyń qandaı túrleri bar?
NAN
↓
Taba
Qatyrma
Shelpek
Baýyrsaq

VII. Oqýlyqpen jumys.
Oqýshylarǵa mátindi oqytý.

Sergitý sáti: Nan qoqymyn shashpańdar,
Ony aıaqpen baspańdar.
Qoqymdardy jınap ap,
Taýyqtarǵa tastańdar.

Shyǵarmashylyq jumys:
Sýret boıynsha áńgime qurastyrý. Oqýshylarǵa áńgimelerin oqytý.

VIII. Dáptermen jumys.
Al balalar, nanǵa baılanysty qandaı maqal - mátelder men naqyl sózder bilesińder?

1. Nan - tamaqtyń atasy,
Yntymaq - kóptiń batasy.

2. Qambasynda dáni joqtyń,
Dastarhanynda nany joq.

3. Tistem nannyń qadirin,
Taryqqanda bilersiń.
Anyq dostyń qadirin,
Zaryqqanda bilersiń.

4. Qonys kórki - tam,
Dastarhan kórki - nan.

5. Nanǵa qurmet - elge qurmet.

6. Dastarhanynda nany joqtyń,
Tamaǵynyń sáni joq.

Qorytyndylaý:
Balalar ataqty kúrishshi atalaryń Ybyraı Jaqaev nan jaıly oıyn bylaı bildiredi.«Eger menen álemdegi eń asyl ne? deı qalsa, bógelmesten «NAN»dep jaýap berer edim. Sebebi nan álemniń jaryǵy kúnnen nur alady, adamǵa kúnniń nuryn quıady. Onyń ómirin kúndeı jarqyratady» - degen sózdermen aıaqtaımyn.
Úıge: Mátindi mánerlep oqý. Maqal - mátel jattaý.