- 05 naý. 2024 01:33
- 167
Dybys sózdiń tiregi
Qazaq tili men ádebıeti páni muǵalimi: Jekeeva Gúlnar
Qazaq tili 10 – synyp
Ózbek bólimi.
Sabaqtyń taqyryby. Dybys sózdiń tiregi
Sabaqtyń maqsaty
Bilimdilik:
Bilimdilik: Dybystar týraly ótken teorıalyq materıaldy pysyqtaý, aýyzsha, jazbasha taldaý jumystaryn júrgize otyryp bilimderin bekitý
Damytýshylyq: Ózderi jasaǵan syzbalar boıynsha teorıalyq materıaldy durys baıandaý mashyǵyn qalyptastyrý, fonetıkalyq taldaý daǵdylaryn turaqtandyrý, oılaý, sóıleý tilin damytý
Tárbıelilik: Satylaı keshendi taldaýdyń nysanasy bolatyn nysandar arqyly oqýshy boıynda tanymdyq, adamgershilik, sabyrlylyq qasıetterin sińirý.
Sabaq túri: Saıys sabaq, qaıtalaý sabaǵy.
Sabaq ádisi: Taldaý, Suraq - jaýap, izdendirý
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta, Úlestirmeli qaǵaz
Pánaralyq baılanys: Matematıka, Ádebıet
Sabaq barysy
İ. Uıymdastyrý
a) Sálemdesý
á) Oqýshylardy eki topqa bólý(Daýystylar, daýyssyzdar)
b) Ádilqazy alqasyn saılaý
Balalar, biz úshin «Dybys - sózdiń tiregi»degen taqyryptaǵy sabaǵymyzdy bastaıyq.
Áýli taqyrypqa nazar aýdaraıyq. Ne sebepti osy taqyrypty aldyq?
- Óıtkeni sóz dybystan quralady.
- Dybys bolmasa sóz bolmaıdy.
İİ. Tanystyrý 1. Biz daýysty dybyspyz
On eki aıdaı bir jyldyq.
Sóz jasaýǵa qatysyp,
Býyn jasap turamyz.
Ókpeden shyǵyp ándete
Túrli áýen jasaımyz.
2. Biz daýyssyz dybyspyz
Jıyrma alty sanymyz.
Úndi, uıań, qatań bop.
Tizbek quryp turamyz
Ár top ózderin tanystyrý ( bir shýmaq óleń shyǵarý, toptaý strategıasy arqyly dybystarǵa sıpattama berý)
İİİ. Bilimdiniń joly jaryq
Satylaı keshendi fonetıkalyq taldaý, Dybystarǵa matematıkalyq tásilmen sıpattama berý.(Úlestirmeli qaǵazben ár oqýshyǵa jeke sózder taratý) mysaly:
İV. Jańyldyrsań da, jańylmaımyn.
Birinshi sózdiń sońy, ekinshi sózdiń basy bolatyn býyndy taýyp jaz. Osy eki sózden sóılem qura.
(Ár top óz sózderin qurap sheshýge beredi) mysaly:
QAL... ǴAM (ta)
SA... NAT (qa)
BA... ÝYQ (ta)
Á... ME (ke)
V. Taba bilseń áripti, syryn onyń uǵarsyń.
Metagrammalar qurastyrý, jáne ony ekinshi top sheshedi. Mysaly:
Sýyq ta bar,
Ystyqta joq.
Jaý da bar,
Dos ta joq
(Ý - dybysy)
VI. Súrindirmes synaq
Berilgen sózderdiń jazylýyn jazyp shyǵyńdar jáne qalaı yqpaldasyp turǵanyn túsindirińder.
Orfografıa ---- Orfoepıa
Kórikbaı
Kók gúl
Qas jaý
Janpeıis
Kózsiz
Jazsyn
Ashsa
Boz jıren
Ala qap
Toq eken
Saq adam
Kóp bala
Kele kór
Qara ala
Kele me eken
Japan túz
VII. Jorǵa (jyldam jaýap, toptar bir - birine 4 suraqtan qoıady.)
VIII.« Tizbekten shyǵyp qalma» (Álipbıdiń rettik qatarymen áripterdi jańylyspaı aıtý )
IX. Baǵalaý.(Bilim reıtingi arqyly)
X. Úıge tapsyrma. Qaıtalaý sabaǵyna baılanysty 25 taqyryptyq test quraý
Qazaq tili 10 – synyp
Ózbek bólimi.
Sabaqtyń taqyryby. Dybys sózdiń tiregi
Sabaqtyń maqsaty
Bilimdilik:
Bilimdilik: Dybystar týraly ótken teorıalyq materıaldy pysyqtaý, aýyzsha, jazbasha taldaý jumystaryn júrgize otyryp bilimderin bekitý
Damytýshylyq: Ózderi jasaǵan syzbalar boıynsha teorıalyq materıaldy durys baıandaý mashyǵyn qalyptastyrý, fonetıkalyq taldaý daǵdylaryn turaqtandyrý, oılaý, sóıleý tilin damytý
Tárbıelilik: Satylaı keshendi taldaýdyń nysanasy bolatyn nysandar arqyly oqýshy boıynda tanymdyq, adamgershilik, sabyrlylyq qasıetterin sińirý.
Sabaq túri: Saıys sabaq, qaıtalaý sabaǵy.
Sabaq ádisi: Taldaý, Suraq - jaýap, izdendirý
Sabaqtyń kórnekiligi: Interaktıvti taqta, Úlestirmeli qaǵaz
Pánaralyq baılanys: Matematıka, Ádebıet
Sabaq barysy
İ. Uıymdastyrý
a) Sálemdesý
á) Oqýshylardy eki topqa bólý(Daýystylar, daýyssyzdar)
b) Ádilqazy alqasyn saılaý
Balalar, biz úshin «Dybys - sózdiń tiregi»degen taqyryptaǵy sabaǵymyzdy bastaıyq.
Áýli taqyrypqa nazar aýdaraıyq. Ne sebepti osy taqyrypty aldyq?
- Óıtkeni sóz dybystan quralady.
- Dybys bolmasa sóz bolmaıdy.
İİ. Tanystyrý 1. Biz daýysty dybyspyz
On eki aıdaı bir jyldyq.
Sóz jasaýǵa qatysyp,
Býyn jasap turamyz.
Ókpeden shyǵyp ándete
Túrli áýen jasaımyz.
2. Biz daýyssyz dybyspyz
Jıyrma alty sanymyz.
Úndi, uıań, qatań bop.
Tizbek quryp turamyz
Ár top ózderin tanystyrý ( bir shýmaq óleń shyǵarý, toptaý strategıasy arqyly dybystarǵa sıpattama berý)
İİİ. Bilimdiniń joly jaryq
Satylaı keshendi fonetıkalyq taldaý, Dybystarǵa matematıkalyq tásilmen sıpattama berý.(Úlestirmeli qaǵazben ár oqýshyǵa jeke sózder taratý) mysaly:
İV. Jańyldyrsań da, jańylmaımyn.
Birinshi sózdiń sońy, ekinshi sózdiń basy bolatyn býyndy taýyp jaz. Osy eki sózden sóılem qura.
(Ár top óz sózderin qurap sheshýge beredi) mysaly:
QAL... ǴAM (ta)
SA... NAT (qa)
BA... ÝYQ (ta)
Á... ME (ke)
V. Taba bilseń áripti, syryn onyń uǵarsyń.
Metagrammalar qurastyrý, jáne ony ekinshi top sheshedi. Mysaly:
Sýyq ta bar,
Ystyqta joq.
Jaý da bar,
Dos ta joq
(Ý - dybysy)
VI. Súrindirmes synaq
Berilgen sózderdiń jazylýyn jazyp shyǵyńdar jáne qalaı yqpaldasyp turǵanyn túsindirińder.
Orfografıa ---- Orfoepıa
Kórikbaı
Kók gúl
Qas jaý
Janpeıis
Kózsiz
Jazsyn
Ashsa
Boz jıren
Ala qap
Toq eken
Saq adam
Kóp bala
Kele kór
Qara ala
Kele me eken
Japan túz
VII. Jorǵa (jyldam jaýap, toptar bir - birine 4 suraqtan qoıady.)
VIII.« Tizbekten shyǵyp qalma» (Álipbıdiń rettik qatarymen áripterdi jańylyspaı aıtý )
IX. Baǵalaý.(Bilim reıtingi arqyly)
X. Úıge tapsyrma. Qaıtalaý sabaǵyna baılanysty 25 taqyryptyq test quraý
Nazar aýdaryńyz! Jasyryn mátindi kórý úshin sizge saıtqa tirkelý qajet.