InfoHub Logo

Qazaq halqynyń ulttyq dástúrleri men ádet-ǵuryptary, rýhanı uǵymdary ıslam dinimen órilgen. Dástúrlerdiń kópshiligi dinı negizge ıe. Sondyqtan ulttyq dástúrler men ádet-ǵuryptar mádenıettiń qaınar kózi retinde qarastyrylady. Biraq mádenıettiń shynaıy ólshemi, ár ulttyń rýhanı negizderi-bul ulttyń rýhanı-ıdeologıalyq joly, ıaǵnı onyń dini. Sondyqtan din halyqtyń rýhanı ómiri men dástúrleriniń negizi bolyp tabylady. Halyq óz dinin umyta bastaǵanda, dindi eske alý dástúrler men ádet-ǵuryptardy saqtaıdyQazaq halqy, basqa túrki musylman otarlanǵan halyqtary sıaqty, Keńes ókimetiniń jetpis jyldyq dıktatynyń nátıjesinde shynaıy dinnen alystaı bastady. Otarlaýshylardyń negizgi maqsaty tabıǵı jáne adamı resýrstardy óz qajettilikteri úshin paıdalanýǵa umtylý ekeni belgili. Osy maqsattarǵa jetý úshin otarlanǵan halyqty dinnen, dástúrden, ózin-ózi tanýdan, tilden jáne mádenıetten aıyrý kerek. Áıtpese, halyq óz táýelsizdigi úshin kúresedi. Qazaq halqy óz dinin ustanýǵa jáne ana tilin vytystyrýǵa tyıym salýdan aman qaldy. Munyń bári mankýrttardyń paıda bolýyna ákeldi – tipti óz dini men tilin este saqtamaıtyn, basqalardyń múddelerin qorǵaýǵa daıyn adamdar. Tarıhtyń osy kezeńinde dinnen tek "bizdiń ata-babalarymyz musylman bolǵan"degen sóz qaldy. Keńes ókimeti dinı uǵymdar men termınderdi qajetsiz arhaızmderge aınaldyrýǵa tyrysty jáne olardy ótkenniń qaldyqtary dep atady. Ateısik ıdeologıa qazaqtardy "komýnızm qurylysshysynyń" biryńǵaı standartyna sáıkestendirýge umtyldy. Nátıjesinde halyq dinnen tek dástúrler men ádet-ǵuryptardy qaldyrdy. Allany madaqtaý, Allanyń qalaýymen biz dinimizdi jandandyrǵan táýelsizdikke qol jetkizdik. Biz keptirilgen tósek qaıtadan sýǵa tolatyn kezderdi bastan ótkerip jatyrmyz. Biz-qazaq ultynyń qaıta órleý dáýiriniń kýágerlerimiz.

Din – adamdyq izgi qasıetterimizdi asqaqtatsa, salt-dástúr – ult bolyp qalyptasýymyz úshin qajet. Ár halyqtyń ózine tán, qoǵamnyń damýyna baılanysty erekshelikteri bolady. Máselen, elimizdiń ulan-baıtaq jerdi alyp jatýynyń ózi – halqymyzdyń batyrlyǵy men erlik dástúrin pash etedi.

Dástúr – ultty rýhanı jandandyryp, onyń ishki jáne syrtqy kelbetin órnektep, kórsetip turatyn sıpattar. Din bar jerde dástúr, dástúr bar jerde din de bar dep aıtýǵa bolady. Alla taǵala quranda: «Keshirimdi bol, ǵurypqa jaqsylyqqa buıyr jáne nadandardan jyraq bol» - dep ámir etedi. Ǵuryp degenimiz bir qoǵamda qalyptasqan jaǵymdy ári qaıyrly is. Demek, Alla taǵala joǵarydaǵy aıattarda qoǵamda jaǵymdy jaǵdaılardy qalyptastyryp, olardy negizge alýǵa ámir etip tur.

Dinimiz Islam árbir halyqtyń, ulttyń ózindik qundylyqtary jáne erekshelikteri – ádet-ǵurpyna erekshe kóńil bólgen. Sondyqtan ǵulamalar ádet-ǵuryp máselesin taldap, onyń ózin jeke bir taqyryp etip zerttegen. Bile-bilsek, san ǵasyrdan beri babalarymyzdyń ustanǵan Islamnyń joly «Ábý-Hanıfa» mektebi – osy salt-dástúrimizdi ardaqtaýǵa, tamyrly tarıhymyzdy umytpaýǵa, el tynyshtyǵynyń saqtalýyna baǵyttalǵan.

Halqymyzdyń: «Dástúrińdi baqqanyń – úmitińdi jaqqanyń»,-degen ulaǵatty sózinde tereń mán-maǵyna jatyr. Dana halqymyzdyń ádet-ǵuryptaryna keler bolsaq dinmen ushtasqan, aqylǵa sáıkesken jerleri óte kóp. Atap aıtqanda qazaq halqynyń amandasý kórinisi: kóliktegi adamnyń jaıaý adamǵa, jaıaý adam otyrǵan jandarǵa «Assalamý ǵaleıkým» dep amandyq surasýy, úlkenge qurmet, kishige izet tanytýy. Bul Paıǵambarymyzdyń hadısinde de baıandalady: «Atty adam jaıaýǵa, jaıaý kisi otyrǵan adamǵa, bir top dúıim kópshilikke sálem beredi», - degen. Qazaq jerine din kelgeli beri osy úrdis qalyptasyp, tipti qylyshynan qan tamǵan Keńes Odaǵy kezinde de bul dástúrli amandasý halyq jadynan umyt bolǵan joq. Dinimizdi tánimizden julsa da dástúrimizdi janymyzdan óshire almady.

Ibn Abbastyń ańyzdarynda Allanyń elshisi (S.ǵ.s): "ár dinniń ózindik ereksheligi bar. Islamnyń tabıǵaty-aıyptaý". Osylaısha, ıslamdaǵy ar-ojdan men ar-namys bizdiń halqymyzdyń basshylyǵymen úndesedi. Din men dástúr barlyq ýaqytta bir-birine sáıkes keldi. Olardy ajyratýǵa bolmaıdy. Bul birtutas, birtutas qubylys. Eger din dástúrdiń ishki mazmuny bolsa, onda dástúrler dinniń paıda bolýy bolyp tabylady. Sondyqtan din týraly aıtqanda, dástúr týraly jáne kerisinshe.

ál-Farabı atyndaǵy Qazaq ulttyq ýnıversıteti
Fılosofıa jáne saıasattaný fakúlteti
Dintaný jáne mádenıettaný kafedrasy
Dintaný 3-kýrs stýdenti Qadyráli Rahıma Serikbaıqyzy
Jetekshi: Áltaeva Nursulý Saýranbekqyzy

---