Domalaq ana. Zattyń sanyn bildiretin sózder
Taqyryby: Domalaq ana. Zattyń sanyn bildiretin sózder.
Maqsaty:
1) Bilimdiligi: Oqýshylardy zattyń sanyn bildiretin sózdermen tanystyrý, suraqty durys qoıa bilýdi meńgertý. Domalaq ana týraly túsinik berý.
2) Damytýshylyǵy: Oqýshylardy qasıetti adamdardyń qudiretine degen senimin arttyrý, óz oılaryn durys jetkize bilý daǵdylaryn, saýattylyǵyn jetildirý, shyǵarmashylyq qabiletin damytý;
3) Tárbıeligi: oqýshylardy «áýlıe»anamyzdyń arýaǵyn qurmetteýge tárbıeleý.
Ádisi: Túsindirý, suraq - jaýap, STO tehnologıasy, 5 joldy óleń.
Kórnekiligi: Tireksyzbalar, ınteraktıvti taqta, oqýlyq.
Sabaqtyń barysy
I. Uıymdastyrý bólimi. Amandasý
Qonaq kútý saltymyz,
Oqyp – bilip jatyrmyz.
Kelgen qonaq sizderge
Sálem berdik jalpymyz. sabaqtyń maqsaty - mindeti. maqsatymyz - bilim alý
Mindetimiz - eńbektený.
Eńbektený arqyly
«5»- ke qoldy jetkizý.
II. Ótkendi qaıtalaý.
- Úıge qandaı tapsyrma berildi?
-- Ál - Farabı. «Ónerli jigit»mátinin mánerlep oqyp, suraqtarǵa jaýap berý.
- Farabı jigittiń qandaı ónerin baıqady?
- Ol jigitke qandaı usynys aıtty?
- Ónerli jigit qandaı jaqsylyqqa jetti?
- Seniń qandaı óneriń bar?
- Ótken sabaqta qandaı sózdermen tanystyq?
- Zattyń atyn, synyn, qımylyn bildiretin sózderge qoıylatyn suraqtarmen tanystyq.
- Endeshe, zattyń atyn, synyn, qımylyn bildiretin sózderge qoıylatyn suraqtardy «Bes joldy óleń»ádisi boıynsha pysyqtaımyz.
III. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Ana degen aqylshyń,
Anań barda batyrsyń.
Qasyńda kim bolsa da
Tek anańa jaqynsyń.
- Óleń kim týraly aıtylǵan?
- Ana týraly.
- Endeshe, «ana»sózine óz betterińshe asosıasıalyq sózderdi dápterge quraımyz.
Zat esim - Ana.
Syn esim - meıirimdi, aqyldy.
Etistik - qamqor bolady, aqyl beredi, kıindiredi.
Sóılem - Men anamdy jaqsy kóremin.
- Mándes sóz - Ana - qymbat jan.
IY. Jańa sabaq.
- Balalar, búgingi ótetin taqyrybymyz anaǵa baılanysty. Qazir sendermen Tumanbaı Moldaǵalıev atamyzdyń «Domalaq ana» óleńimen tanysamyz. (avtor týraly qysqasha málimet berý.)
«Domalaq ana»jaıly áńgimeleý, onyń tarıhyna qysqasha sholý jasaý.
- Iá, balalar, óziniń kóregendigimen, aqyldylyǵymen, urpaǵymen aty álemge áıgili búkil halyq «Áýlıe»dep moıyndaǵan Nurıla ana jaıynda. Domalaq ananyń shyn aty Nurıla. Áýlıe ana degen ataýdan shyǵarylyp, Domalaq ana esimimen atalyp ketken. Qasıetti Túrkistan topyraǵynda dúnıege kelgen. Shyqqan tegi - ataqty Qoja Ahmet Iassaýıdiń altynshy urpaǵy. Anasy erte qaıtys bolyp, jetim qalǵan Nurıla atasy Maqtym Aǵzam qojanyń qolynda tárbıelenedi. Ol 10 jasynda kóripkel áýlıe atandy. Domalaq ananyń aty elge aqyldylyǵymen, danalyǵymen, tazalyǵymen shyǵa bastady. Domalaq ana ómiriniń sońǵy jyldary Tashkent qalasynda ótedi. Birde Domalaq ana óziniń eski qonysy Qarataýǵa baryp turý úshin jolǵa shyǵady. Kósh Balabógen ózen jaǵasyna jetken kezde Domalaq ana sol jerde namaz oqyp turyp kóz jumady. Óziniń tilegi boıynsha Domalaq ana sol jazyqqa jerlenedi, sol jazyqtan keseneni turǵyzady. (Kesene sýretin kórsetý, qaıta jóndelgen. )
- Endi balalar, qazaq ádebıetiniń damýyna óz úlesin qosyp kele jatqan birtýar aqyny T. Moldaǵalıevtiń «Domalaq ana» óleńin oqıyq. (Domalaq anaǵa minezdeme berý.)
Domalaq ana Nurıla – qasıetti uly anamyz,
Estisek esimin biz qýanamyz.
Áli de sol ananyń áldıinen
Keıingi urpaqtary jubanamyz.
Barlyq qazaq Domalaq anamyz dep,
Qurmettep mazaryna barady izdep.
Jatsa da máńgi uıqyda, urpaǵyna
Etedi aqylymen o da qyzmet.
- Bul qandaı shyǵarma? (óleń)
Sózdik jumys.
Uly degen sóz kez kelgen adamdarǵa qoıyla bermeıdi. mysaly uly Abaı.
Mazaryna - máıitine, molasyna, jerlengen jeri.
Máńgi uıqyda - adamdar kóp jasamaıdy. Olar basqa ómirde de tirshiligin jalǵastyra beredi.
Óleńdi óz betterinshe oqytý. Suraqtar boıynsha óleń mazmunyn taldaý.
- Jaqsy adam qandaı bolady dep oılaısyńdar?
- Domalaq anany nelikten «áýlıe», «qasıetti»deımiz?
Y. Maǵynany taný.
Toptastyrý arqyly Domalaq anaǵa minezdeme berý.
Sergitý sáti.
Kórkem jazý mınýty. Ana - eń aıaýly jan.
YI. Oqýlyqpen jumys.
133 - jattyǵý.
1. Kóp núkteniń ornyna tıisti sózderdi qoıyp, ol sózderge suraq qoıdyrý.
Bizdiń synypta.................. oqýshy bar. Synypta................ parta tur. Ár partada......... bala otyrady.
2. Qansha? Neshe? suraqtaryna jaýap beretin sózderdiń astyn syzyńdar.(Jıyrma bes oqýshy, on úsh parta, eki bala)
YII. Oı qorytý.
Zattyń atyn bildiretin sózderge qansha? neshe? neshinshi? degen suraqtar qoıylady.(erejeni ózderine shyǵartý.)
Zattyń sanyn bildiretin sózder senderge matematıka sabaǵynan tanys. Matematıkada qandaı sandardy óttik.(Bir tańbaly, eki tańbaly sandar)
Sandar syryn eske túsireıikshi: 3, 4, 7 t. b
3 sanyna baılanysty úsh jurt (óz jurty, naǵashy jurty, qaıyn jurty)
3 bı(Tóle bı, Áıteke bı, Qazybek bı)
3 arsyz (uıqy, tamaq, kúlki)
4qubyla (Shyǵys, Ońtústik, Batys, Soltústik)
4maýsym (kóktem, jaz, kúz, qys)
4toqsan, 4túlik
7ata, 7qazyna, 7kún, 7shelpek
Tirek syzbamen jumys.
San esim - Qansha? Neshe? Neshinshi?
135 - jattyǵý.(aýyzsha) Sýrettermen jumys. Suraqtarǵa aýyzsha jaýap berý. Nesheý? suraǵyna jaýap beretin sózderdi ataý.(Ekeý, úsheý)
Qustar týraly.
- Dúnıetaný sabaǵynan qustardyń qandaı túrlerin óttik?
- Úı qustary, sýda júzetin qustar, dala qustary.
- Úırek sýda júzetin qus, kógershin - baqyt, beıbitshilik qusy dep atalady.
- Balalar, nesheý? suraǵy tek qana 7 - ge deıingi sandarǵa ǵana qoıylady eken. Mysaly: bireý, ekeý, úsheý, tórteý, beseý, altaý, jeteý.
Sergitý sáti.
Al sanaıyq, sanaıyq,
Sanyn bilip alaıyq.
Bireý, ekeý, úsheý, tórteý, beseý
Qolymda sonda saýsaǵym nesheý?
Oń qolymda bes saýsaq,
Sol qolymda bes saýsaq
Qosyp edim ekeýin,
Bolyp shyqty on saýsaq.
Kólden ushty jeti qaz,
Qaıtyp qondy eki qaz,
Qonbady onyń nesheýi?
Káne, kim sheshedi?
YIII. Qorytyndy.
- Óleń kim týraly? Óleńdi jazǵan kim? Zattyń sanyn bildiretin sózderge qandaı suraqtar qoıylady?
Toppen jumys. 3qatarǵa sýret beriledi. Sol sýrettegi zattardyń sanyn jazý kerek.
IX. Úıge tapsyrma. «Domalaq ana» óleńin mánerlep oqý. «Jaqsy adam»taqyrybyna esse jazý.
Maqsaty:
1) Bilimdiligi: Oqýshylardy zattyń sanyn bildiretin sózdermen tanystyrý, suraqty durys qoıa bilýdi meńgertý. Domalaq ana týraly túsinik berý.
2) Damytýshylyǵy: Oqýshylardy qasıetti adamdardyń qudiretine degen senimin arttyrý, óz oılaryn durys jetkize bilý daǵdylaryn, saýattylyǵyn jetildirý, shyǵarmashylyq qabiletin damytý;
3) Tárbıeligi: oqýshylardy «áýlıe»anamyzdyń arýaǵyn qurmetteýge tárbıeleý.
Ádisi: Túsindirý, suraq - jaýap, STO tehnologıasy, 5 joldy óleń.
Kórnekiligi: Tireksyzbalar, ınteraktıvti taqta, oqýlyq.
Sabaqtyń barysy
I. Uıymdastyrý bólimi. Amandasý
Qonaq kútý saltymyz,
Oqyp – bilip jatyrmyz.
Kelgen qonaq sizderge
Sálem berdik jalpymyz. sabaqtyń maqsaty - mindeti. maqsatymyz - bilim alý
Mindetimiz - eńbektený.
Eńbektený arqyly
«5»- ke qoldy jetkizý.
II. Ótkendi qaıtalaý.
- Úıge qandaı tapsyrma berildi?
-- Ál - Farabı. «Ónerli jigit»mátinin mánerlep oqyp, suraqtarǵa jaýap berý.
- Farabı jigittiń qandaı ónerin baıqady?
- Ol jigitke qandaı usynys aıtty?
- Ónerli jigit qandaı jaqsylyqqa jetti?
- Seniń qandaı óneriń bar?
- Ótken sabaqta qandaı sózdermen tanystyq?
- Zattyń atyn, synyn, qımylyn bildiretin sózderge qoıylatyn suraqtarmen tanystyq.
- Endeshe, zattyń atyn, synyn, qımylyn bildiretin sózderge qoıylatyn suraqtardy «Bes joldy óleń»ádisi boıynsha pysyqtaımyz.
III. Qyzyǵýshylyqty oıatý.
Ana degen aqylshyń,
Anań barda batyrsyń.
Qasyńda kim bolsa da
Tek anańa jaqynsyń.
- Óleń kim týraly aıtylǵan?
- Ana týraly.
- Endeshe, «ana»sózine óz betterińshe asosıasıalyq sózderdi dápterge quraımyz.
Zat esim - Ana.
Syn esim - meıirimdi, aqyldy.
Etistik - qamqor bolady, aqyl beredi, kıindiredi.
Sóılem - Men anamdy jaqsy kóremin.
- Mándes sóz - Ana - qymbat jan.
IY. Jańa sabaq.
- Balalar, búgingi ótetin taqyrybymyz anaǵa baılanysty. Qazir sendermen Tumanbaı Moldaǵalıev atamyzdyń «Domalaq ana» óleńimen tanysamyz. (avtor týraly qysqasha málimet berý.)
«Domalaq ana»jaıly áńgimeleý, onyń tarıhyna qysqasha sholý jasaý.
- Iá, balalar, óziniń kóregendigimen, aqyldylyǵymen, urpaǵymen aty álemge áıgili búkil halyq «Áýlıe»dep moıyndaǵan Nurıla ana jaıynda. Domalaq ananyń shyn aty Nurıla. Áýlıe ana degen ataýdan shyǵarylyp, Domalaq ana esimimen atalyp ketken. Qasıetti Túrkistan topyraǵynda dúnıege kelgen. Shyqqan tegi - ataqty Qoja Ahmet Iassaýıdiń altynshy urpaǵy. Anasy erte qaıtys bolyp, jetim qalǵan Nurıla atasy Maqtym Aǵzam qojanyń qolynda tárbıelenedi. Ol 10 jasynda kóripkel áýlıe atandy. Domalaq ananyń aty elge aqyldylyǵymen, danalyǵymen, tazalyǵymen shyǵa bastady. Domalaq ana ómiriniń sońǵy jyldary Tashkent qalasynda ótedi. Birde Domalaq ana óziniń eski qonysy Qarataýǵa baryp turý úshin jolǵa shyǵady. Kósh Balabógen ózen jaǵasyna jetken kezde Domalaq ana sol jerde namaz oqyp turyp kóz jumady. Óziniń tilegi boıynsha Domalaq ana sol jazyqqa jerlenedi, sol jazyqtan keseneni turǵyzady. (Kesene sýretin kórsetý, qaıta jóndelgen. )
- Endi balalar, qazaq ádebıetiniń damýyna óz úlesin qosyp kele jatqan birtýar aqyny T. Moldaǵalıevtiń «Domalaq ana» óleńin oqıyq. (Domalaq anaǵa minezdeme berý.)
Domalaq ana Nurıla – qasıetti uly anamyz,
Estisek esimin biz qýanamyz.
Áli de sol ananyń áldıinen
Keıingi urpaqtary jubanamyz.
Barlyq qazaq Domalaq anamyz dep,
Qurmettep mazaryna barady izdep.
Jatsa da máńgi uıqyda, urpaǵyna
Etedi aqylymen o da qyzmet.
- Bul qandaı shyǵarma? (óleń)
Sózdik jumys.
Uly degen sóz kez kelgen adamdarǵa qoıyla bermeıdi. mysaly uly Abaı.
Mazaryna - máıitine, molasyna, jerlengen jeri.
Máńgi uıqyda - adamdar kóp jasamaıdy. Olar basqa ómirde de tirshiligin jalǵastyra beredi.
Óleńdi óz betterinshe oqytý. Suraqtar boıynsha óleń mazmunyn taldaý.
- Jaqsy adam qandaı bolady dep oılaısyńdar?
- Domalaq anany nelikten «áýlıe», «qasıetti»deımiz?
Y. Maǵynany taný.
Toptastyrý arqyly Domalaq anaǵa minezdeme berý.
Sergitý sáti.
Kórkem jazý mınýty. Ana - eń aıaýly jan.
YI. Oqýlyqpen jumys.
133 - jattyǵý.
1. Kóp núkteniń ornyna tıisti sózderdi qoıyp, ol sózderge suraq qoıdyrý.
Bizdiń synypta.................. oqýshy bar. Synypta................ parta tur. Ár partada......... bala otyrady.
2. Qansha? Neshe? suraqtaryna jaýap beretin sózderdiń astyn syzyńdar.(Jıyrma bes oqýshy, on úsh parta, eki bala)
YII. Oı qorytý.
Zattyń atyn bildiretin sózderge qansha? neshe? neshinshi? degen suraqtar qoıylady.(erejeni ózderine shyǵartý.)
Zattyń sanyn bildiretin sózder senderge matematıka sabaǵynan tanys. Matematıkada qandaı sandardy óttik.(Bir tańbaly, eki tańbaly sandar)
Sandar syryn eske túsireıikshi: 3, 4, 7 t. b
3 sanyna baılanysty úsh jurt (óz jurty, naǵashy jurty, qaıyn jurty)
3 bı(Tóle bı, Áıteke bı, Qazybek bı)
3 arsyz (uıqy, tamaq, kúlki)
4qubyla (Shyǵys, Ońtústik, Batys, Soltústik)
4maýsym (kóktem, jaz, kúz, qys)
4toqsan, 4túlik
7ata, 7qazyna, 7kún, 7shelpek
Tirek syzbamen jumys.
San esim - Qansha? Neshe? Neshinshi?
135 - jattyǵý.(aýyzsha) Sýrettermen jumys. Suraqtarǵa aýyzsha jaýap berý. Nesheý? suraǵyna jaýap beretin sózderdi ataý.(Ekeý, úsheý)
Qustar týraly.
- Dúnıetaný sabaǵynan qustardyń qandaı túrlerin óttik?
- Úı qustary, sýda júzetin qustar, dala qustary.
- Úırek sýda júzetin qus, kógershin - baqyt, beıbitshilik qusy dep atalady.
- Balalar, nesheý? suraǵy tek qana 7 - ge deıingi sandarǵa ǵana qoıylady eken. Mysaly: bireý, ekeý, úsheý, tórteý, beseý, altaý, jeteý.
Sergitý sáti.
Al sanaıyq, sanaıyq,
Sanyn bilip alaıyq.
Bireý, ekeý, úsheý, tórteý, beseý
Qolymda sonda saýsaǵym nesheý?
Oń qolymda bes saýsaq,
Sol qolymda bes saýsaq
Qosyp edim ekeýin,
Bolyp shyqty on saýsaq.
Kólden ushty jeti qaz,
Qaıtyp qondy eki qaz,
Qonbady onyń nesheýi?
Káne, kim sheshedi?
YIII. Qorytyndy.
- Óleń kim týraly? Óleńdi jazǵan kim? Zattyń sanyn bildiretin sózderge qandaı suraqtar qoıylady?
Toppen jumys. 3qatarǵa sýret beriledi. Sol sýrettegi zattardyń sanyn jazý kerek.
IX. Úıge tapsyrma. «Domalaq ana» óleńin mánerlep oqý. «Jaqsy adam»taqyrybyna esse jazý.
You Might Also Like
