Dosym kóp bolsyn deseń, jaǵymdy kóńil-kúı syılaı bil
Dosym kóp bolsyn deseń, jaǵymdy kóńil – kúı syılaı bil
Maqsaty: jaǵymdy kóńil - kúı qalyptastyrý, ózgeniń kóńil - kúıin túsine bilýge úıretý, ártúrli kóńil - kúıdi ajyrata bilýdi úırenýdi jalǵastyrý, ótken sabaqtardaǵy kóńil - kúıdi shemamen, daýys yrǵaǵymen, ymmen, qımyl - qozǵalys arqyly bilýdi damytý.
Kórnekiligi: Túrli kóńil - kúıdi beıneleıtin sýretter, shemalar, slaıd, úntaspa.
Barysy: Sálemdesý.
Balalar sheńber bolyp turady. Ózimniń oń jaǵynda turǵan balaǵa burylyp, onyń atyn aıtyp, ony kórgenine qýanyshty ekenin aıtamyn. «Balnur, seni kórgenime óte qýanyshtymyn.» Sheńber tizbeginiń sońyna deıin osylaı jalǵasa beredi. Sálemdesý rásimi bitken soń barlyǵy oryndaryna otyrady.
- Balalar, men endi senderge bir oqıǵany aıtyp bereıin: (slaıd boıynsha) shaǵyn ǵana bir ertegiler qalashyǵy bolypty, ondaǵy balalardyń barlyǵy óte tatý, barlyǵy bir - birimen dos bolyp, kóńildi turypty. Bir kúni áýe sharymen qalashyqqa bir bala kelipti de, óziniń áýe shary qonǵan oıyn alańyn búldirip, qırata bastapty. Ondaǵy qumdy shashyp, oıynshyqtardy syndyryp jatqanyn kórgen balalar ony qorshap, ustap alady. Bala aıqaılap, urysyp, tóbeleske daıyn turady. Balalar odan qalashyqqa nege kelgenin suraıdy. Sóıtse, oǵan ata - anasy tek ashýlanýdy, ózgelerdi qorqytýdy ǵana úıretipti. Óz aýlasynda eshkimmen dostasa almaǵan bala ashýlanyp, áýe sharymen ushyp ketken eken. Qalashyq balalary ony meıirimdi, kópshil etýge kelisti. Ol úshin ony qýana bilýge, qaıǵyrýǵa, tań qala bilýge úıretpekshi boldy. Osy kóńil kúılerdi balaǵa úıretý úshin olarǵa kómek kerek eken. Qalaı oılaısyńdar, balalar, biz kómektese alamyz ba? (balalar «ıá» dep qýana jaýap beristi)
- Qane, eske túsireıikshi, biz qandaı kóńil - kúılerdi bilemiz?
(taqtada túrli - tústi sýretter)
Jaýap: qýanysh, qorqynysh, ashý, qaıǵy, tań qalý.
- Biz kóńil – kúıdi qalaı anyqtaı alamyz?
- Bet álpetinen, mımıkasynan (shema, modýlder sýretteri)
Oıyn: «Bir, eki, úsh, tórt,... kórset»
Qane, oıyn oınaıyq. Meniń aıtqan kóńil - kúıimdi túrlerińdi qubyltyp kórsetip berińder:
- bir, eki, úsh, tórt, meniń qalaı qýanǵanymdy kórset!(qýanysh kórsetý t. b.)
- Kóńil - kúıdi taǵy qalaı bilýge bolady?
- daýysynan.
Oıyn:«Kóńil - kúıimdi taba bil».
Oıyn oınaıyq, balalar. Meniń daýys yrǵaǵymnan sender meniń qandaı kóńil - kúıde turǵanymdy tabyńdar:
- Qazir meniń júregim jarylardaı! (qýanysh ústinde)
- Sen be, sen! (ashý)
- Qolymdaǵy balmuzdaǵym erip ketti...(muńaıý)
- Balalar, adamnyń nemese janýarlardyń kóńil - kúıin taǵy qalaı bilýge bolady?
- ym - ıshara arqyly, qımyl - qozǵalysy arqyly.
Olaı bolsa «Sheńber» oıynyn oınaıyq.
Balalar sheńberge tura qalyńdar, men suraǵan kezde sheńber boıymen kezekpen jaýap berińder (kórsetińder): qorqaq qoıandy, zulym qasqyrdy, ashýly aıýdy, tań qalyp turǵan túlkini, kóńildi kúshikti.(Balalar sheńber boıymen qozǵala otyryp, birinen soń biri kezekpen kórsetedi).
Áýe sharymen ushyp kelgen bala ózin qýana bilýge, tań qalýǵa, muńdana bilýge t. b. kóńil - kúılerdi úıretkeni úshin balalarǵa rızashylyǵyn bildire otyryp endi áýe sharymen emes,«Dostyq» poezymen saıahatqa shyqqysy keletinin, biraq endi jalǵyz emes, dostarymen saıahattaǵysy keletinin aıtady.
Ujymdyq jumys: -(«Golýboı vagon» ániniń áýeni oınap turady) «Dostyq poezy» pannosyn daıarlaý – berilgen sýretterden saıahat ústinde naǵyz dos bola alady dep oılaǵandaryn vagondardyń bos terezelerine japsyrý.
«Kóterińki kóńil - kúı syılaı bileıik» jattyǵýy. – mine, balalar, bizdiń oqý is – áreketimiz aıaqtalyp keledi. bir - birimizge kóterińki kóńil - kúı syılaı bileıik, kúlki syılaıyq, shyn júregimizden shyqqan kúlki shýaǵy kelesi kezdeskenimizshe bizdiń júregimizdi jylytatyn bolsyn!
Maqsaty: jaǵymdy kóńil - kúı qalyptastyrý, ózgeniń kóńil - kúıin túsine bilýge úıretý, ártúrli kóńil - kúıdi ajyrata bilýdi úırenýdi jalǵastyrý, ótken sabaqtardaǵy kóńil - kúıdi shemamen, daýys yrǵaǵymen, ymmen, qımyl - qozǵalys arqyly bilýdi damytý.
Kórnekiligi: Túrli kóńil - kúıdi beıneleıtin sýretter, shemalar, slaıd, úntaspa.
Barysy: Sálemdesý.
Balalar sheńber bolyp turady. Ózimniń oń jaǵynda turǵan balaǵa burylyp, onyń atyn aıtyp, ony kórgenine qýanyshty ekenin aıtamyn. «Balnur, seni kórgenime óte qýanyshtymyn.» Sheńber tizbeginiń sońyna deıin osylaı jalǵasa beredi. Sálemdesý rásimi bitken soń barlyǵy oryndaryna otyrady.
- Balalar, men endi senderge bir oqıǵany aıtyp bereıin: (slaıd boıynsha) shaǵyn ǵana bir ertegiler qalashyǵy bolypty, ondaǵy balalardyń barlyǵy óte tatý, barlyǵy bir - birimen dos bolyp, kóńildi turypty. Bir kúni áýe sharymen qalashyqqa bir bala kelipti de, óziniń áýe shary qonǵan oıyn alańyn búldirip, qırata bastapty. Ondaǵy qumdy shashyp, oıynshyqtardy syndyryp jatqanyn kórgen balalar ony qorshap, ustap alady. Bala aıqaılap, urysyp, tóbeleske daıyn turady. Balalar odan qalashyqqa nege kelgenin suraıdy. Sóıtse, oǵan ata - anasy tek ashýlanýdy, ózgelerdi qorqytýdy ǵana úıretipti. Óz aýlasynda eshkimmen dostasa almaǵan bala ashýlanyp, áýe sharymen ushyp ketken eken. Qalashyq balalary ony meıirimdi, kópshil etýge kelisti. Ol úshin ony qýana bilýge, qaıǵyrýǵa, tań qala bilýge úıretpekshi boldy. Osy kóńil kúılerdi balaǵa úıretý úshin olarǵa kómek kerek eken. Qalaı oılaısyńdar, balalar, biz kómektese alamyz ba? (balalar «ıá» dep qýana jaýap beristi)
- Qane, eske túsireıikshi, biz qandaı kóńil - kúılerdi bilemiz?
(taqtada túrli - tústi sýretter)
Jaýap: qýanysh, qorqynysh, ashý, qaıǵy, tań qalý.
- Biz kóńil – kúıdi qalaı anyqtaı alamyz?
- Bet álpetinen, mımıkasynan (shema, modýlder sýretteri)
Oıyn: «Bir, eki, úsh, tórt,... kórset»
Qane, oıyn oınaıyq. Meniń aıtqan kóńil - kúıimdi túrlerińdi qubyltyp kórsetip berińder:
- bir, eki, úsh, tórt, meniń qalaı qýanǵanymdy kórset!(qýanysh kórsetý t. b.)
- Kóńil - kúıdi taǵy qalaı bilýge bolady?
- daýysynan.
Oıyn:«Kóńil - kúıimdi taba bil».
Oıyn oınaıyq, balalar. Meniń daýys yrǵaǵymnan sender meniń qandaı kóńil - kúıde turǵanymdy tabyńdar:
- Qazir meniń júregim jarylardaı! (qýanysh ústinde)
- Sen be, sen! (ashý)
- Qolymdaǵy balmuzdaǵym erip ketti...(muńaıý)
- Balalar, adamnyń nemese janýarlardyń kóńil - kúıin taǵy qalaı bilýge bolady?
- ym - ıshara arqyly, qımyl - qozǵalysy arqyly.
Olaı bolsa «Sheńber» oıynyn oınaıyq.
Balalar sheńberge tura qalyńdar, men suraǵan kezde sheńber boıymen kezekpen jaýap berińder (kórsetińder): qorqaq qoıandy, zulym qasqyrdy, ashýly aıýdy, tań qalyp turǵan túlkini, kóńildi kúshikti.(Balalar sheńber boıymen qozǵala otyryp, birinen soń biri kezekpen kórsetedi).
Áýe sharymen ushyp kelgen bala ózin qýana bilýge, tań qalýǵa, muńdana bilýge t. b. kóńil - kúılerdi úıretkeni úshin balalarǵa rızashylyǵyn bildire otyryp endi áýe sharymen emes,«Dostyq» poezymen saıahatqa shyqqysy keletinin, biraq endi jalǵyz emes, dostarymen saıahattaǵysy keletinin aıtady.
Ujymdyq jumys: -(«Golýboı vagon» ániniń áýeni oınap turady) «Dostyq poezy» pannosyn daıarlaý – berilgen sýretterden saıahat ústinde naǵyz dos bola alady dep oılaǵandaryn vagondardyń bos terezelerine japsyrý.
«Kóterińki kóńil - kúı syılaı bileıik» jattyǵýy. – mine, balalar, bizdiń oqý is – áreketimiz aıaqtalyp keledi. bir - birimizge kóterińki kóńil - kúı syılaı bileıik, kúlki syılaıyq, shyn júregimizden shyqqan kúlki shýaǵy kelesi kezdeskenimizshe bizdiń júregimizdi jylytatyn bolsyn!
You Might Also Like
