InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryptary:
1. Monshaqpen kesteleý
2. Tik beldemsheni pishý, úlgi túsirý
3. Iyq buıymdarynyń túrleri. Qamzol úlgileri.
4. Óner, bilim, ónege tunǵan daryn.

Sabaqtyń taqyryby: Monshaqpen kesteleý
Sabaqtyń maqsaty:
- oqýshylarǵa monshaq túrlerimen tanysý arqyly, monshaqpen kesteleý tehnologıasy týraly túsinik bere otyryp, sý monshaqpen jumys isteýdegi sheberligin arttyryp, bilimin júıeleý;
- óz betinshe uqypty jumys isteý daǵdysyn, oılaý, qabyldaý, shyǵarmashylyq qabiletin damytý;
- oqýshylardyń qolónerge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý, sulýlyq pen ásemdikke, uqyptylyqqa tárbıeleý;
Sabaqtyń túri: - aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: - suraq – jaýap, jekeleı jumys; saramandyq jumys;
Kórnekiligi: - buıym túrleriniń úlgileri, shemalar, sýretter, býkletter, syzbalar.
Pánaralyq baılanys: - matematıka, tarıh, beıneleý óneri.
Kerekti qural – jabdyqtar: - bıser túrleri, sym, qaıshy, jip túrleri.
Sabaqtyń júrý barysy:
I. Uıymdastyrý bólimi.
II. Úı tapsyrmasyn tekserý.
1.«Sheber» dep qandaı adamdardy aıtady?
2. Qazirgi kezde qolóner elementterin qaıda qoldanady?

Jańa sabaq bólimi:
1. Qolónerdiń bir túri – keste tigý.
2. Monshaqpen kesteleý – sýret.
3. Bıserdiń shyǵý tarıhy.
4. Bıserdiń túrleri.
5. Sý monshaqpen toqý ádisteri.
6. Monshaqtyń ár halyqta atalýy.
7. Sý monshaqpen jasalatyn buıym túrleri – keste.
8. Saramandyq jumys.
9. Qaýipsizdik erejesi.
10. Bekitý.
11. Qorytyndylaý.
12. Úıge tapsyrma.

Barlyq qolóner sıaqty bıserdiń de tarıhy bar. Bıserdiń shyǵý tarıhy áınektiń paıda bolýymen tikeleı baılanysty. Degenmen áınekti paıdalanýdyń eń alǵash qupıasyn Fınıkıa eli ashqan degen ańyz bar. Sondyqtan bıserdiń otany Ejelgi Egıpet dep boljaıdy.

Bıser – usaq domalaq kelgen, dıametri 2 mm - den kóp bolmaıdy.
Býser – jalǵan merýert (jemchýg)
Monshaq – úlkendeý bıser, dıametri 2mm.
Rýbka – qysqa taıaqshalar.
Steklárýs – uzyn taıaqshalar, domalaqtar jáne kópqyrly.

- Bıserdiń arnaıy ınesi bar: 1) jińishke №1, №0.
2) japon ınesi №10, №11, №12 bolý kerek.

- Monshaqpen kestelý kezindegi keńester:
- Usaq, - sopaqsha,
- domalaq, - ártúrli hrýstal,
- shyny, - keramıkaly,
- metal, monshaqtardan jasalǵan monshaqtardy bıser dep ataıdy.

Sý monshaqtan jasalatyn buıym túrleri:
Zergerlik buıymdar:
Syrǵa, alqa, bilezik, saqına, júzik, taqıa

Saramandyq jumys: Monshaqpen kesteleý
- Qaýipsizdik erejesi:
1) Tot basqan ınemen jumys jasaýǵa bolmaıdy.
2) Ineni aýzyńa salma.
3) Monshaqtar shashylyp ketpes úshin olardy bólek jalpaq ydystarda nemese qorapshalarda ustaǵan jón.
4) Symdy qaıshymen qıady.
5) Symdy kózge jaqyn ustamaıdy.