InfoHub Logo

4 maýsym — Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik rámizder kúni. 

Memlekettik rámizderdiń tarıhy

Memlekettik Tý, Eltańba jáne Ánuran — memlekettiń negizgi rámizderi. 1992 jyly sýretshi Sháken Nıazbekov salǵan Memlekettik Tý bekitildi. Egemen Qazaqstannyń búgingi Eltańbasy eki tanymal sáýletshi — Jandarbek Málibekov pen Shota Ýálıhanovtyń eńbeginiń jemisi.

1992 jyly respýblıkamyzda Ánurannyń áni men mátinine konkýrs jarıalandy. Nátıjesinde tuńǵysh Qazaqstan Ánuranynyń avtorlary — Muqan Tólebaev, Evgenıı Brýsılovskıı men Latıf Hamıdıdiń jazǵan nusqasy qabyldandy. Budan keıin 2006 jyly jańa Memlekettik Ánuran qabyldandy — halyq arasynda keń tanylǵan patrıottyq án «Meniń Qazaqstanym» jańa Ánuran negizine aınaldy. Qazaqstan Respýblıkasy jańa Memlekettik Ánuranynyń avtorlary — Shámshi Qaldaıaqov, Jumeken Nájimedenov, Nursultan Nazarbaev.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Týy

Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Týy — ortasynda shuǵylaly kún, onyń astynda qalyqtap ushqan qyran beınelengen tik buryshty kógildir tústi mata. Týdyń sabynyń tusynda tik jolaq túrinde ulttyq órnek naqyshtalǵan. Kún, onyń shuǵylasy, qyran jáne ulttyq órnek beınesi altyn tústes. Týdyń eni men uzyndyǵynyń araqatynasy — 1:2.

• Kók tús ashyq aspandy, beıbitshilikti, ıgilikti bildiredi.
• Kún beınesi elimizdiń jalpyadamzattyq qundylyqtardy qasterleıtinin dáleldeıdi.
• Qyran beınesi memlekettiń qýat-kúshin, egemendigin jáne táýelsizdigin tanytady.
• Ulttyq órnekter halyqtyń mádenıeti men dástúrin sımvoldyq turǵyda beıneleıdi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Eltańbasy

Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Eltańbasy — dóńgelek nysandy jáne kógildir tús aıasyndaǵy shańyraq beınesinde beınelengen. Shańyraqty aınala kún sáýlesindeı tarap ýyqtar shanshylǵan. Shańyraqtyń oń jaǵy men sol jaǵynda ańyzdardaǵy qanatty pyraqtar beınesi ornalastyrylǵan. Joǵarǵy bóliginde — bes buryshty kólemdi juldyz, al tómengi bóliginde «Qazaqstan» degen jazý bar. Juldyzdyń, shańyraqtyń, ýyqtardyń, qanatty pyraqtardyń beınesi, sondaı-aq «Qazaqstan» degen jazý — altyn tústes.

• Altyn tús baılyqtyń, ádildiktiń jáne keńpeıildiliktiń sımvoly.
• Kógildir tús ashyq aspan, beıbitshilik jáne baqýat tirshilik uǵymdaryn bildiredi.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Ánurany

Ánuran — memlekettiń basty rámizderiniń biri. Grektiń «gimneo» sózinen shyqqan «gımn» termıni «saltanatty án» degen maǵynany bildiredi. Ánuran el azamattaryn tıimdi áleýmettik-saıası turǵydan toptastyryp, etnomádenı turǵydan teńdestirý úshin negizgi mánge ıe, mańyzdy dybystyq rámiz sanalady.

Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik Ánurany eki ret qabyldandy (1992 jáne 2006 jyldary). 2006 jyly bekitilgen jańa Memlekettik Ánurannyń áýenin jazǵan Shámshi Qaldaıaqov, sózin jazǵan Jumeken Nájimedenov pen Nursultan Nazarbaev. Bul ánniń tarıhy 1956 jyldan bastalady jáne tyń ıgerý jyldarynda jazylǵan.

Memlekettik rámizderdiń qoldanylýy jáne qorǵalýy

Memlekettik Tý men Eltańbanyń etalondary Qazaqstan Respýblıkasy Prezıdentiniń Rezıdensıasynda saqtalady. Memlekettik rámizder zańmen qorǵalǵan, sondyqtan olardy eshkimniń qorlaýyna jol berilmeıdi. Zańǵa sáıkes, memlekettik rámizderdi qorlaǵandar — 1 myń AEK-ten 2 myń AEK-ke deıingi mólsherde aıyppul salýǵa nemese bir jylǵa deıingi merzimge bas bostandyǵyn shekteýge ne naq sol merzimge bas bostandyǵynan aıyrylady.

2020 jyldyń qazan aıynda el prezıdenti Qasym-Jomart Toqaev memlekettik rámizderdi paıdalaný týraly zańnamany qaıta qaraý qajettigin málimdegen. Osydan keıin týdy balkonǵa ilýge resmı ruqsat berildi.

Memlekettik rámizderdiń sımvolıkalyq mańyzy

Memlekettik rámizderimiz álemdik arenada Qazaqstannyń sımvolyna aınaldy. Týymyz Birikken Ulttar Uıymynyń ǵımaraty aldynda tur, shetelderdegi elshilikterimizdiń mańdaıshalaryna tigilgen. Ǵaryshker Talǵat Musabaev ǵaryshta Memlekettik týdy kóterdi. Elimizdiń olımpıada jeńimpazdary Ánuranymyzben birge kók týymyzdy bıikke kóterdi.

Qyzyqty derekter

• 1992 jyldyń basynda Joǵarǵy Keńes prezıdıýmynyń jańa memlekettik sımvolıkany daıyndaý boıynsha jumys tobyn qurý týraly qaýlysy shyqty. Soǵan sáıkes arnaıy shyǵarmashylyq komısıa quryldy.
• Eltańba, Tý, Ánuran jobalaryn jasaýǵa baıqaý jarıalanyp, oǵan 600-den astam adam qatysty.
• Talǵat Musabaevtyń ǵaryshqa ushqanyna 28 jyl toldy.
• 2011 jyly álpınıser Maqsut Jumaev pen Vasılıı Levsov Qazaqstannyń Týyn Azıanyń eń kúrdeli taý shyńy — bıiktigi 8 611 metr «Qaraqorym Chogorıge» tikti.

Memlekettik rámizderimizdi qadirleý jáne olardyń mańyzyn túsiný — árbir qazaqstandyqtyń boryshy. Qazaqstannyń memlekettik rámizderi tek elimizdiń sımvoly ǵana emes, sonymen birge halqymyzdyń maqtanyshy, birliginiń jáne táýelsizdiginiń kórinisi bolyp tabylady.