InfoHub Logo

Memlekettik rámizder tarıhy

Táýelsizdik alǵan jas memleket retinde Qazaqstan úshin memlekettik rámizderdi qabyldaý mańyzdy jáne jaýapty is boldy. 1992 jyldyń basynda Joǵarǵy Keńestiń tóralqasy memlekettik sımvolıkany daıyndaý boıynsha jumys tobyn qurý týraly qaýly qabyldady. Osy qujatqa sáıkes, arnaıy shyǵarmashylyq komısıa quryldy, onyń quramyna belgili zańgerler men qoǵam qaıratkerleri kirdi.

Memlekettik rámizderdiń jobalaryn ázirleý úshin konkýrs jarıalanyp, oǵan 600-den astam adam qatysty. Memlekettik tý eskızderiniń shyǵarmashylyq dızaıny boıynsha 1200 ótinim, 245 sýret jobasy jáne bolashaq eltańbanyń 67 sıpattamasy usynyldy. Memlekettik gımnniń 750 nusqasy boldy. Jobalar bolashaq memlekettik rámizderdiń tarıhı, saıası jáne ekonomıkalyq sımvolızmge sáıkes kelýi, sondaı-aq jas memlekettiń saıasaty men maqsatyn aıqyn kórsetýi tıis edi.

Memlekettik rámizder

QR Memlekettik týy – ortasynda shuǵylaly kún, onyń astynda qalyqtap ushqan qyran beınelengen tik buryshty kógildir tústi mata. Týdyń sabynyń tusynda ulttyq órnek tik jolaq túrinde naqyshtalǵan. Kún, onyń shuǵylasy, qyran jáne ulttyq órnek beınesi altyn tústes. Tý avtory – Sháken Nıazbekov.

QR Memlekettik eltańbasy – dóńgelek nysandy jáne kógildir tús aıasyndaǵy shańyraq túrinde beınelengen. Shańyraqty aınala kún sáýlesindeı tarap ýyqtar shanshylǵan. Shańyraqtyń oń jáne sol jaǵynda ańyzdardaǵy qanatty pyraqtar beınesi ornalasqan. Joǵarǵy bóliginde – bes buryshty kólemdi juldyz, al tómengi bóliginde «Qazaqstan» degen jazý bar. Eltańba avtorlary – Jandarbek Málibekov pen Shot-Aman Ýálıhanov.

QR Memlekettik gımni – buryn «Meniń Qazaqstanym» áni retinde tanymal bolǵan. 2006 jyly 6 qańtarda Parlamentte bekitilgen. Ánniń avtory – Shámshi Qaldaıaqov, sózin jazǵandar – Jumeken Nájimedenov, Nursultan Nazarbaev.

Memlekettik rámizderdiń qorǵalýy

Qazaqstanda memlekettik rámizderge qatysty arnaıy zańnamalyq talaptar bar. Memlekettik mekemelerdiń kireberisinde ornalasatyn memlekettik týǵa túngi ýaqytta da jaryq túsip turýy shart. Memlekettik tý men eltańbanyń ornalasý reti arnaıy talaptarǵa sáıkes bolýy kerek.

2020 jyldan bastap memlekettik rámizderdi keńinen qoldanýǵa ruqsat berildi. Qasym-Jomart Toqaevtyń tapsyrmasymen azamattar memlekettik týdy patrıottyq maqsatta turǵyn úıleriniń balkondaryna, terezelerine nemese kólikterine ilýge múmkindik aldy.

Álem elderindegi memlekettik rámizderdiń qorǵalýy

Álemniń kóptegen elinde memlekettik rámizder zańmen qorǵalady. Mysaly, Germanıada memlekettik týyn, eltańbasyn jáne ánuranyn qorlaǵany úshin úsh jylǵa deıin bas bostandyǵynan aıyrý jazasy bar. Fransıada memlekettik ánurandy nemese týdy qorlaǵany úshin 7,5 myń eýroǵa deıin aıyppul salynady jáne alty aıǵa deıin túrmege qamaý qarastyrylǵan. Belarýste eldiń eltańbasyn, týyn, ánuranyn qorlaǵany úshin eń kóp jaza – bir jylǵa deıin bas bostandyǵyn shekteý.

Memlekettik rámizderdiń mańyzy

Qazaqstannyń memlekettik rámizderi eldiń sımvoly, táýelsizdiginiń mańyzdy belgisi bolyp tabylady. Olar qazaqstandyqtardyń barlyq jeńisi men jetistikterin álemdik arenada kórsetip keledi. Talǵat Musabaevtyń ǵarysh stansıasynda Memlekettik týdy kóterip, sóz sóılegenine de 28 jyl ótti. Aıdyn Aıymbetovtiń ushýy kezinde QR memlekettik týy Jer planetasyn 150 ret sharlady.

Memlekettik rámizderimizdi ulyqtaý tek 4 maýsymda ǵana emes, jyl boıy júıeli túrde júrgizilýi tıis. Bul qazaqstandyq patrıotızmdi qalyptastyrý jáne eldiń bedelin nyǵaıtý jaǵynan óte mańyzdy. Memlekettik rámizderimizdiń máni men mańyzyn tereń túsinip, olardy qadirleý árbir azamattyń boryshy.

4 Maýsym - Qazaqstan Respýblıkasynyń Memlekettik rámizder kúni.