El tilegi – Táýelsizdik
Tehnologıalyq karta.
Bilim berý salasy: «Tanym», «Qatynas», «Shyǵarmashylyq».
Oqý is - áreketi: Til damytý.
Taqyryby: «El tilegi – Táýelsizdik»
Maqsaty: QR rámizderi týraly túsinik berý. Sózdik qorlaryn damytý. Táýelsizdik jaıly balalardyń oılaryn damytý arqyly Otanymyzdy qorǵaıtyn azamattar tárbıeleý.
Ádis - tásil: túsindirme, suraq - jaýap, oıyn.
Kórnekiligi: QR rámizderi, slaıd, Astana sýreti, L. Asanova, Q. Rysqulbekov sýretteri
Tárbıeshi: Qutty bolsyn táýelsizdik merekesi,
Myqty bolsyn elimniń keregesi.
Tatý - tátti halqymyzǵa baq qonyp,
Ketpesin týǵan jerdiń berekesi.
Armysyzdar, qurmetti ustazdar, qadirmendi qonaqtar! Búgingi Táýelsizdigimizdiń 24 jyldyǵyna arnalǵan «El tilegi – táýelsizdik» atty erteńgiligimizge qosh keldińizder! Aldaryńyzda Jambyl orta mektebiniń "Balbóbek" shaǵyn ortalyq tárbıelenýshileri! Qarsy alyńyzdar! (balalar "Jasa Qazaqstan" mýzykasynyń áýenimen zalǵa kirip, zaldy aınalyp kelip ortaǵa turady. Qoldarynda gúl shoqtary)
(kúı oınalady)
Tárbıeshi: Jıyrma tórt jyl, jıyrma tórt jyl azattyq,
Ózimizdi qursaýdan da bosattyq.
Aqtadyq biz ata - baba úmitin,
Qolda qazir kók tý menen bostandyq.
Kók baıraǵy jelbiregen, búgingideı abyroıly da aıbyndy, bedeldi de berekeli, yntymaǵy men birligi jarasqan elimizdiń táýelsizdigi baıandy bolǵaı. Barshańyzdy ulyq mereke - Táýelsizdik kúnimen quttyqtaımyn! Qurmetti ata - analar! Osy merekege arnap izimizdi jalǵastyrar jas urpaq, kishkentaı búldirshinderimizdiń japsyrý sabaǵynda óz qolymen jasaǵan gúl shoqtaryn qabyl alyńyzdar! (balalar gúl shoqtaryn ata - analarǵa tapsyrady)
Tárbıeshi: Ánurany elimniń
Shaqyrady birlikke.
Egemendi halqymnyń
Bolashaǵy birlikte, - demekshi
Balalar, bizdiń respýblıka qalaı atalady?
Balalar: Qazaqstan.
Tárbıeshi: Durys, aıtasyńdar, jaraısyńdar! Olaı bolsa erteńgiligimizdi Qazaqstan Respýblıkasynyń Gımnimen bastaıyq. Qane, balalar, barlyǵymyz tik turyp, qolymyzdy júregimizdiń tusyna qoıyp, Gımnge qurmet kórseteıik.
Tárbıeshi: Qane, endi ekranǵa nazar aýdaryńdarshy, búgingi merekemizge kim qonaqqa kelgen eken?
Balalar: Aldarkóse
Tárbıeshi: Durys aıtasyńdar, Aldar Kóse. Ol óziniń asqan aılakerligi arqyly muratyna jetip otyratyn qazaq ertegilerindegi basty keıipkerlerdiń biri.
Balalar, Aldar kóseniń senderge qoıatyn birneshe suraǵy bar eken.
Tárbıeshi: Biz qandaı elmiz?
Balalar: Táýelsiz.
Durys, aıtasyńdar. Óz betimen eshkimge baǵynbaı ómir súrgen eldi táýelsiz el dep ataıdy.
Tárbıeshi: Bizdiń ultymyz kim?
Balalar: Qazaqpyz.
Tárbıeshi: Biz qaı tilde sóıleımiz?
Balalar: Qazaq tilinde.
Tárbıeshi:
Tárbıeshi: Bas qalamyz qaı qala?
Balalar: Astana qalasy.
Jaraısyńdar, balalar, Aldarkóseniń barlyq suraǵyna durys jaýap berdińder. Aldarkóse de tek kelmepti, Astanada Táýelsizdigimizdiń 24 jyldyǵyna arnalǵan toı bolyp jatyr deıdi. Ol senderdi sol toıǵa shaqyryp kelip otyr eken. Astanaǵa barǵylaryń keleme? balalar: Ia
Olaı bolsa, júrińder poıyzǵa otyraıyq!
Ekinshi tárbıeshi: Óskemen – Astana poıyzyna otyrýǵa daıyndalyńyzdar. 5 mınýttan keıin poıyz jolǵa shyǵady. (kompúterden poıyz júrisiniń daýysyn qosý)
Tárbıeshi: Mine, Astanaǵa da kelip jettik. (Osy jerde slaıd kórsetiledi. Astana qalasyna qysqasha sholý.)
Tárbıeshi: Bizdiń elbasymyz kim?
Balalar: Nursultan Ábishuly Nazarbaev.( slaıdtan kórsetip turý)
Tárbıeshi: (slaıdtan týdy, eltańbany kórsetý)
- Mynaý ne?
- Tý
Týdyń túsi qandaı? Týda neniń belgisi bar?
- Mynaý ne?
- Eltańba
Eltańbada ne beınelengen?
- Shańyraq, eki pyraq, juldyz, "Qazaqstan" degen jazý t. b
Durys aıtasyńdar. Balalar, kórdińder me, bizde qandaı tamasha rámizder bar.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Kartany, týdy qurastyrý»
Al, balalar, eki topqa bólinip ústelge jaqyndańdar.
Oıyn oınalady.
Tárbıeshi:
- Al, Otan degen ne? -
Erkenaz: Otan degen – meniń ájem men atam.
Arman: Otan degen shaǵyn ortalyǵym.
Nuraına: Otan degen – otbasym.
- Óte jaqsy. Endi otbasy týraly oryssha qandaı óleń joldaryn bilesińder?
Jaraısyńdar, sonymen ár adamnyń óz Otany bolady eken. Otan – ol bizdiń týǵan jerimiz, otbasymyz, osy tobymyz, aınala qorshaǵan ortamyz. Osynyń barlyǵynan Qazaqstan degen úlken, ǵajap el quralady.
Aldarkóse senderdiń ónerlerińdi tamashalaǵym kelip tur deıdi, qane óz analaryń, shańyraq ajary týraly qandaı án bilesińder, aıtyp berińdershi.
S. Á. Dúısenbıev
Án: "Aq mamam" á. Á. Beıseýov
El jatqanda jatpaǵan
Men dep tynym tappaǵan
Baqyty úshin balanyń
aman - saý júr aq mamam
Kúlimdegen kózińnen
Kún meıirimi sezilgen
Bul jalǵanda balaǵa
Jaqyn jan joq ózińnen
Qazaqstan – bizdiń súıikti otanymyz týraly kim taqpaq aıtady.
Ersultan: Otan degen – Atameken,
Otan degen – Týǵan jer,
Otan – Ana
Otan – úlken
Qazaqstan – týǵan el.
Álı: Otandy biz Atameken
Dep aıalap ataımyz
Óıtkeni ony meken etken,
Babamyz ben Atamyz.
Shyǵys Qazaqstan oblysy, Katonqaraǵaı aýdany,
«Jambyl orta mektebi» komýnaldyq memlekettik mekemesiniń
qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Taýdanbekova Gýlbahyt Taýdanbekkyzy
Tolyq nusqasyn júkteý
Bilim berý salasy: «Tanym», «Qatynas», «Shyǵarmashylyq».
Oqý is - áreketi: Til damytý.
Taqyryby: «El tilegi – Táýelsizdik»
Maqsaty: QR rámizderi týraly túsinik berý. Sózdik qorlaryn damytý. Táýelsizdik jaıly balalardyń oılaryn damytý arqyly Otanymyzdy qorǵaıtyn azamattar tárbıeleý.
Ádis - tásil: túsindirme, suraq - jaýap, oıyn.
Kórnekiligi: QR rámizderi, slaıd, Astana sýreti, L. Asanova, Q. Rysqulbekov sýretteri
Tárbıeshi: Qutty bolsyn táýelsizdik merekesi,
Myqty bolsyn elimniń keregesi.
Tatý - tátti halqymyzǵa baq qonyp,
Ketpesin týǵan jerdiń berekesi.
Armysyzdar, qurmetti ustazdar, qadirmendi qonaqtar! Búgingi Táýelsizdigimizdiń 24 jyldyǵyna arnalǵan «El tilegi – táýelsizdik» atty erteńgiligimizge qosh keldińizder! Aldaryńyzda Jambyl orta mektebiniń "Balbóbek" shaǵyn ortalyq tárbıelenýshileri! Qarsy alyńyzdar! (balalar "Jasa Qazaqstan" mýzykasynyń áýenimen zalǵa kirip, zaldy aınalyp kelip ortaǵa turady. Qoldarynda gúl shoqtary)
(kúı oınalady)
Tárbıeshi: Jıyrma tórt jyl, jıyrma tórt jyl azattyq,
Ózimizdi qursaýdan da bosattyq.
Aqtadyq biz ata - baba úmitin,
Qolda qazir kók tý menen bostandyq.
Kók baıraǵy jelbiregen, búgingideı abyroıly da aıbyndy, bedeldi de berekeli, yntymaǵy men birligi jarasqan elimizdiń táýelsizdigi baıandy bolǵaı. Barshańyzdy ulyq mereke - Táýelsizdik kúnimen quttyqtaımyn! Qurmetti ata - analar! Osy merekege arnap izimizdi jalǵastyrar jas urpaq, kishkentaı búldirshinderimizdiń japsyrý sabaǵynda óz qolymen jasaǵan gúl shoqtaryn qabyl alyńyzdar! (balalar gúl shoqtaryn ata - analarǵa tapsyrady)
Tárbıeshi: Ánurany elimniń
Shaqyrady birlikke.
Egemendi halqymnyń
Bolashaǵy birlikte, - demekshi
Balalar, bizdiń respýblıka qalaı atalady?
Balalar: Qazaqstan.
Tárbıeshi: Durys, aıtasyńdar, jaraısyńdar! Olaı bolsa erteńgiligimizdi Qazaqstan Respýblıkasynyń Gımnimen bastaıyq. Qane, balalar, barlyǵymyz tik turyp, qolymyzdy júregimizdiń tusyna qoıyp, Gımnge qurmet kórseteıik.
Tárbıeshi: Qane, endi ekranǵa nazar aýdaryńdarshy, búgingi merekemizge kim qonaqqa kelgen eken?
Balalar: Aldarkóse
Tárbıeshi: Durys aıtasyńdar, Aldar Kóse. Ol óziniń asqan aılakerligi arqyly muratyna jetip otyratyn qazaq ertegilerindegi basty keıipkerlerdiń biri.
Balalar, Aldar kóseniń senderge qoıatyn birneshe suraǵy bar eken.
Tárbıeshi: Biz qandaı elmiz?
Balalar: Táýelsiz.
Durys, aıtasyńdar. Óz betimen eshkimge baǵynbaı ómir súrgen eldi táýelsiz el dep ataıdy.
Tárbıeshi: Bizdiń ultymyz kim?
Balalar: Qazaqpyz.
Tárbıeshi: Biz qaı tilde sóıleımiz?
Balalar: Qazaq tilinde.
Tárbıeshi:
Tárbıeshi: Bas qalamyz qaı qala?
Balalar: Astana qalasy.
Jaraısyńdar, balalar, Aldarkóseniń barlyq suraǵyna durys jaýap berdińder. Aldarkóse de tek kelmepti, Astanada Táýelsizdigimizdiń 24 jyldyǵyna arnalǵan toı bolyp jatyr deıdi. Ol senderdi sol toıǵa shaqyryp kelip otyr eken. Astanaǵa barǵylaryń keleme? balalar: Ia
Olaı bolsa, júrińder poıyzǵa otyraıyq!
Ekinshi tárbıeshi: Óskemen – Astana poıyzyna otyrýǵa daıyndalyńyzdar. 5 mınýttan keıin poıyz jolǵa shyǵady. (kompúterden poıyz júrisiniń daýysyn qosý)
Tárbıeshi: Mine, Astanaǵa da kelip jettik. (Osy jerde slaıd kórsetiledi. Astana qalasyna qysqasha sholý.)
Tárbıeshi: Bizdiń elbasymyz kim?
Balalar: Nursultan Ábishuly Nazarbaev.( slaıdtan kórsetip turý)
Tárbıeshi: (slaıdtan týdy, eltańbany kórsetý)
- Mynaý ne?
- Tý
Týdyń túsi qandaı? Týda neniń belgisi bar?
- Mynaý ne?
- Eltańba
Eltańbada ne beınelengen?
- Shańyraq, eki pyraq, juldyz, "Qazaqstan" degen jazý t. b
Durys aıtasyńdar. Balalar, kórdińder me, bizde qandaı tamasha rámizder bar.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Kartany, týdy qurastyrý»
Al, balalar, eki topqa bólinip ústelge jaqyndańdar.
Oıyn oınalady.
Tárbıeshi:
- Al, Otan degen ne? -
Erkenaz: Otan degen – meniń ájem men atam.
Arman: Otan degen shaǵyn ortalyǵym.
Nuraına: Otan degen – otbasym.
- Óte jaqsy. Endi otbasy týraly oryssha qandaı óleń joldaryn bilesińder?
Jaraısyńdar, sonymen ár adamnyń óz Otany bolady eken. Otan – ol bizdiń týǵan jerimiz, otbasymyz, osy tobymyz, aınala qorshaǵan ortamyz. Osynyń barlyǵynan Qazaqstan degen úlken, ǵajap el quralady.
Aldarkóse senderdiń ónerlerińdi tamashalaǵym kelip tur deıdi, qane óz analaryń, shańyraq ajary týraly qandaı án bilesińder, aıtyp berińdershi.
S. Á. Dúısenbıev
Án: "Aq mamam" á. Á. Beıseýov
El jatqanda jatpaǵan
Men dep tynym tappaǵan
Baqyty úshin balanyń
aman - saý júr aq mamam
Kúlimdegen kózińnen
Kún meıirimi sezilgen
Bul jalǵanda balaǵa
Jaqyn jan joq ózińnen
Qazaqstan – bizdiń súıikti otanymyz týraly kim taqpaq aıtady.
Ersultan: Otan degen – Atameken,
Otan degen – Týǵan jer,
Otan – Ana
Otan – úlken
Qazaqstan – týǵan el.
Álı: Otandy biz Atameken
Dep aıalap ataımyz
Óıtkeni ony meken etken,
Babamyz ben Atamyz.
Shyǵys Qazaqstan oblysy, Katonqaraǵaı aýdany,
«Jambyl orta mektebi» komýnaldyq memlekettik mekemesiniń
qazaq tili men ádebıeti pániniń muǵalimi
Taýdanbekova Gýlbahyt Taýdanbekkyzy
Tolyq nusqasyn júkteý
You Might Also Like
-
1937 jyl... Almaty qalalyq túrmesindegi qarańǵy bólmelerdiń birinde Ahań sońǵy ret kishkentaı ǵana terezeden aspanǵa qarap, óziniń búkil ómirin esine alyp otyrǵan - dy...
