InfoHub Logo

Jańa jyl merekesine oraı bezendirilgen zalǵa mýzyka yrǵaǵymen sándi kıingen balalar zalǵa kiredi.
Tárbıeshi:
Jańa jyldyń tańy netken araıly,
Aq mamyqqa bólep aldy mańaıdy.
Baqyt, shattyq, molshylyq pen tynyshtyq,
Bárimizge ákelsin myna araı jyl.
Án: «Kel, kel jańa jyl!»
Balalardyń oryndaýynda «Maqtaqyz» kórinisin tamashalaıyq!
Kelgen qonaqtarmen oıyn: «Jańyltpashty qaıtala»
Raýshan:
Qus qaıtty, qys keldi
Qys qaıtty, qus keldi
Aıym:
Shyrsha synsa óspeıdi
Synsa shyrsha óspeıdi
Dana:
Qysta boran bolady
Qyzdar sháli oramal oranar
Tárbıeshi:
Kelińder jas ulandar,
Ertegimdi tyńdańdar.
Ertegimdi san qıly
Qyzyq – qyzyq syrlar bar.
Jańa jyldyń keshinde
Ańdar kelip bir sheshimge
Dostaspaqshy nıetpen
Jınalypty kelisimge.
Sonymenen, balalar
Jańa jylǵa arnalǵan
Ertegini kórińder
(Merekelik mýzyka oınalady)
Shyrshanyń artynyn Lýntık - Symbat, Ara - Qymbat shaǵady da:
Aý, jarandar, al qarandar
Jaýyp tur qar sebelep.
Kókke toldy, jerge qondy
Sansyz appaq kóbelek.
Tym alystan, Aıdan keldym
Dosymdy da erte keldim
Sendermen oınap – kúlip
Kóp qyzyqqa batar edim
Sekirip bılep júrgen Lýntık pen aranyń aldynan Aıý - Gúljan men Masha - Gúljúzim shyǵady.
Lýntık: Amansyz ba, aıý pań!
Aıý: Jańa jyldyń aldynda
Toıdy eske aldym da
Uıqymdy ashyp, sergidim
Uıyqtamaımyn men búgin
Qasyma ertip qyzymdy
Jyldy qarsy alaıyq
Bı bılep, án salaıyq.
Jańa jyldyń toıynda
«Jan salaıyq» oıynǵa!
Barlyǵy qol ustasyp, bıleıdy. Sol kezde qýana Smesharıkter keledi. Smesharıkter – Balseker, Gúljamal, Aıgúl.
Sálem, dostar, aman ba?
Nur berdi shyrsha alańǵa
Káne, shashý shashaıyq,
Toılap, kónil ashaıyq.
Bári bılep jatqanda,
Bosqa qarap turmaıyq
Ónerin jurt kóredi
Taýyp óz syńarymdy
Taısalmaı, bıge túsip,
Tarqatam qumarymdy.
Aıý, qoıan: Rahmet, túlkijan
Júrgen jeriń kúlkili án!
Barlyǵy birge bıleı, jóneledi. Osy kezde ortalaryna Spanch bob keledi
Tra - lá - láı! Tra - lá - láı!
Ónershil ańdar - aı
Óńkeı pańdar tyńdańdar,
Jańa jylǵa ánim bar
Qol ustasyp, bıge basyp,
Jyl ánine salyńdar
Bárińizge bir sálem.
Bári qosylyp, bıleıdi.
Bári Jańa jyldaryńyzben!
Tárbıeshi: Jaraısyńdar, balalar! Balalar men senderge jumbaq jasyraıyn.
Sony sheshesińder me?
Balalar: Iá.
Jumbaq:
Aqsaqaldy shal jylyna
Bir - aq ret kelip ketedi
Qyzy men ulyna
Syılyq alyp keledi. (Aıaz Ata)
Tárbıeshi: Balalar, endi jańa jyldyq merekemizge Aıaz atany shaqyraıyq. Ol ormanda júrip adasyp ketken bolar.
Balalar: Aıaz Ata! Aıaz Ata! – dep aıǵaılap shaqyrady.
Aıaz Atanyń ornyna mystan kempir ushyp kiredi de shyrshany bir aınalyp baryp, qonaqtardyń aldyna kelip tura qalady.
Mystan: Paı - paı! Men qaıda keldim ózi. Myna shyrshanyń keremetin - aı! Úıge alyp ketpesem be eken? (Osy kezde mystan tómenge eńkeıip, shyrshanyń túbimen julyp alǵysy keledi.)
Tárbıeshi: Mystan kempir! Mystan oǵan mán bermeıdi de shyrshany julýyn toqtatpaıdy
Biz «Jańa jyl» meıramyn toılap jatyrmyz, tımeńiz bizdiń shyrshamyzǵa! (Mystan sózge mán bermeı, bylaı deıdi: «Tý - ý - ý!» ). Mańdaıdaǵy terin súrtip, turyp. Myna shyrshanyń tamyrynyń tereń otyrǵyzylǵanyn - aı, julynbaıdy ǵoı. Sol kezde shyrshadaǵy jyltyraǵan kiltti kórip qalady da: Mynaý qandaı qyzyq kilt ózi, osy kilt baǵanaǵy meniń ushyp kele jatyp kórgen, sandyqtyń kilti bolar. Sol sandyqtan bir keremet dámniń ıisi shyǵyp edi múmkin aqsha da bar shyǵar. Men shyrshaǵa tımeı - ak, osy kiltti alyp baryp sandyqty ashaıyn, múmkin tamaǵyna toıyp, aqshasyna bir baıyp qalarmyn!
Mystan Kempir ketip qalady. Sol kezde qaltasynan bir taıaq túsedi.
Tárbıeshi: Balalar, Káne toıdy jalǵastyraıyq, Aıaz Ata keshikti ǵoı. Múmkin adasyp ketken bolar. Ánimizde shyrqap, atamyzdy shaqyraıyq!
Esiktiń syrtynan daýystar estilip, ile - shala zalǵa Aıaz - ata men aqshaqar kiredi. Aıaz - ata Aqshaqardy qolynan tartyp, jeteleıdi, ol kirgisi kelmeıdi.
Aqshaqar: Ata jiberińizshi meni! Kirmeımin mynda, úıge ketemin.
Aıaz - ata: Aınalaıynym - aý, ne bolyp qalǵan saǵan, aýyryp qalǵan joqsyń ba?
Aqshaqar: Joq, joq. Aýyryp turǵan joqpyn. Eshqaıda barǵym kelmeıdi, úıge qaıtamyn.
Aıaz - ata: Qyzym - aý, ne aıtyp tursyń!
Qarashy biz toıǵa keldik!
Qane balalarmen amandasaıyq.
Aıaýly analarǵa, ardaqty ul - qyzdarǵa
Búldirshin balalarǵa bir sálem!
Qandaı jarqyn júzderiń
Qandaı ásem jyrlaryń
Asaýlarmen alysqan,
Asaý jelmen jarysqan
Atalaryń senderge
Sharshap keldi alystan
(Balalar amandasady.)
Aıaz - ata: Rahmet, balalarym! Qanekeı qyzym! Qonaqtardan uıat bolady, basyńdy kóter. (Aqshaqar basyn kótermeıdi)
Aıaz - ata: Qarashy balalardyń kıimi qandaı ádemi. Shyrshada ásem bezendirilgen eken. Bári de tym sulýlanyp ketipti.
Shyrsha shamyn jaǵaıyq,
Jańa jyl toıyn ashaıyq!
Sol kezde Aqshaqar jylap turyp: Men shyrsha shamyn jaǵatyn sıqyrly taıaǵymdy joǵaltyp aldym. Osy kezde Aıaz – ata ony jubatyp turyp: qazir men - aq ózimniń taıaǵymmen jaǵamyn – deıdi.
Aqshaqar: Qoıyńyz Aıaz - ata! Siz bul taıaǵyńyzben búkil shyrshany qatyryp tastaısyz.
Tárbıeshi: Aqshaqar, sıqyrly taıaǵyń qandaı edi?
Aqshaqar: Meniń taıaǵym jyltyraýyq, pishini júrekke uqsaıdy. Sizder ony kórmedińizder me?
Tárbıeshi: Jańa mynda mystan bolǵan, ol ushyp bara jatyp, qaltasynan jyltyraǵan bir zatyn túsirip aldy, sol emes pe eken?
Qane, barlyǵymyz izdep kóreıikshi?
(Sóıtip jatqanda Smesharık sıqyrly taıaqty taýyp alady)
Aıaz - ata: Jaraısyń, balapanym!
Tárbıeshi: Qane, shyrsha jaǵýǵa kómekteseıik, balalar! Úshke deıin sanaıyq: 1 - 2 - 3
«Aıaz ata» ánin shyrshany aınalyp oryndaý.
Ortaǵa taqpaqtarmen:
T. Ámına:
Jasyl jelek jamylǵan
Asyl monshaq taǵynǵan.
Mine sulý shyrshanyń
Kópten kútip saǵynǵan.
Madına:
Keldi, keldi jańa jyl,
Qýanyp qarsy ala bil.
Aıaz ata syılyǵyn,
Alaıyq aıtyp jańa jyr.
Aıajan:
Tóbemizde qarǵalar,
Árli - berli júrdi ushyp.
Shyrshamyz tur jasynyp
Oıynshyqtar tizilip.
Kóz almaı biz tamsanyp
Qarap turmyz qyzyǵyp.
Darıa:
Aq saqaldy taıaqty
Qalyń qyraý qabaqty
Aıaz ata aıamaı
Bizge syılyq taratty
Oıynshyǵy, shekeri
Orasan kóp sıaqty.
Petr:
Dala nur, qala nur,
Qutty bolsyn jańa jyl!
Kel jańa jyl bizderge,
Kel jańa jyl, jańa jyl.
Tárbıeshi:
Dostarymyz bar qýanyp,
Tamashalar keshter de
Talshybyqtaı buralyp
Bıshi bolam óskende
Qurmetti qonaqtar, qyzdarymyzdyń «Aqshaqar» bıin tamashalaıyq!
Aıym:
Sheberin – aı aıazdyń
Áınekterdi qaǵaz ǵyp
Áshekeılep qoıypty
Birneshe oıý oıypty
Sýretterdi ár úıge
Áınekterge árıne
Túnde salyp beredi
Kózi qalaı kóredi?
Nuraıym:
Kóńilde kóp qýanysh
Ár kóńilde jaqsy úmit
Keter jylǵa myń alǵys
Ákelgen kóp jaqsylyq
Jańa jylda aldaǵy
Kóńil ósip keńeısin.
Baýyrjan:
Jańa jyl, jańa jyl
Jańalyq izde sen.
Jańa án, jańa jyr,
Jazyp ber bizge sen.
Jańadan kóp túrli
Mashına bergeısiń.
Raýshan:
Jasyl shyrsha janynda
Aınala oınap án salamyz
Ózimizdiń baqshada
Jańa jyldy qarsy alamyz.
Aırat:
Jyldyń ásem bul shaǵy
Shyr aınaldyq shyrshany.
Shoq juldyzdaı kóktegi
Shynyny qaǵyp tur shamy.
Án: «Shyrsha jyry»
İńkár:
Júzimizge kúlki oınap
Qanattandy janymyz
Jańa jyldy biz toılap
Shattanamyz bárimiz!
Ásem:
Ádemilep tizilgen
Oıynshyqtar tizilgen
Qandaı jaqsy shyrshamyz
Án shyrqaıyq barshamyz
Enjarlyqty tastaıyq,
Shyrsha toıyn bastaıyq!
Dınara:
Aıaz qysyp, órnek syzyp,
Terezeni torlaıdy.
Qarǵa ombyǵyp,
Bet dombyǵyp,
Baldyrǵandar oınaıdy.
Bilseńizder aıtyńdarshy
Bul qaı kezde bolady?
Dana:
Aspan jerge tógedi
Aq kúmisin ýystap
Jańa jylda keledi
Bizge qaraı jylystap.
Kórsin bizdeı balǵyndy
Shyrqataıyq án - jyrdy.
Gúlzıra:
Aqshaqarǵa malynyp
Appaq tonyn jamylyp
Saqaly men murtyna
Kúmis monshaq taǵynyp
Aıaz ata keledi
Balalardy saǵynyp.
Tárbıeshi: Balalar Aıaz Atamen kóńil kóterip «Oryndyq» oıynyn oınap alaıyq!
Arýjan:
Appaq qystyń boıaýy
Appaq qystyń borany
Aq kórpege oraıdy
Aq qar baıtaq dalany
Aıaz shymshyp qoıady
Aq qushaǵyn jaıady
Qaısar:
Jaına shyrsha jarqyldap
Beınesindeı sábıdiń
Túrlene tús jasyl baq
Qys pen jazǵa birdeısiń.
Ýrsýla:
Saqalynyń uzyn – aı
Saýdyraǵan muzyn – aı
Jarqyraǵan ottary
Jańa jyldyń qyzyǵy – aı.
Bekzat:
Shyrshamyzdy ásemdep,
Án shyrqaımyz bıleımiz.
Ózimizde kúlimdep
Jabyrqaýdy bilmeımiz.
Gúljaýhar:
Jańa jylda jańasha
Taqpaq aıtamyz.
Bolsyn rıza balasha
Appaq atamyz.
N. Amına:
Bıleımiz de oınaımyz
Balǵyn ul - qyzdar.
Jańa jyldaı jaınaımyz
Jarqyn juldyzdar.
Er balalardyń oryndaýynda «Gnomdar» bıi
Nurgúl:
Shanamen, shańǵymen,
Muzdardy syzalyq.
Elemeı yzǵardy
Jańa jyl báıgesin
Keleıik biz alyp.
Alınur:
Aq qyraýǵa malynyp
Saqaly da, murty da
Aıaz ata saǵynǵan
Sálem berdi jurtyna.
Inabat:
Jańa jyldy biz toılap
Shattanamyz bárimiz.
Óleń de ázir, án ázir,
Oıyn da ázir, bári ázir.
Kel jańa jyl bizderge,
Kel jańa jyl, jańa jyl.
Baqytbek:
Saqaly appaq kúmisteı
Tisteri appaq kúrishteı
Qyzyl ala shapany
Saǵyndym aıaz atany.
Sabına:
Álde qarly boranda
Taý basynan tústi me?
Aıaz ata oraldy,
Aq ton kıip ústine.
Nıkıta:
Bez dedýshkı moroza
Snejınkı ne letát
Bez dedýshkı moroza
Ýzory ne blestát.
Petr:
Igrýshkı raznosvetnye
Ona dlá nas rasvesıla
I vse gládát na elochký
I vsem segodná veselo
Án: «Qys qyzyǵy»
Tárbıeshi: Aıaz Ata Siz bizdiń balalardyń ónerin tamashaladyńyz, Sizge unady ma? Syılyq ákeldińiz be?
Aıaz Ata: Árıne, barlyq syılyq myna sandyqtyń ishinde! Aqshaqar myna sandyqtyń kilti qaıda? (Aqshaqar ıyǵymen bilmeımin degendeı shara jasaıdy.)
Aıaz Ata: Iá, sol kilt shyǵar.
Tárbıeshi: Aıaz Ata, ol kiltti mystan alyp ketti. Ol tipti shyrshamyzdy alyp ketkisi kelgen.
Aıaz Ata: Qap, áttegen - aı! Qane biz Aqshaqar ekeýmiz ony izdep keleıik.
(Osy kezde zalǵa mystan kirip keledi.)
Mystan: A - a bálem! Taptym, sandyq mynda tur eken ǵoı!
Aıaz Ata: Myna urlyqshy mynda júr ǵoı! Qane kiltti maǵan ber, balalar syılyqtaryn kútip qaldy.
Mystan: Oıbaı - taǵy, ne deıdi? Syılyq ózime de kerek.
Aıaz Ata: Ah, bálem! Olaı bolsa ózińnen kór. Men seni qatyryp tastaıyn. Aıaz ata: «Káne taıaǵym myna Mystandy qatyryp tasta»
(Mystan kempir turǵan boıynda qatyp qalady.)
Mystan: Áı, Aıaz shal! Keregi joq, qalpyma ketir! Oı, ne istesem eken?
Aıaz Ata: Beresiń ba sandyqtyń kilttin?
Mystan: Joq, bermeımin!
Aıaz Ata: A - a, onda osylaı tura ber! Men kettim!
Mystan: Joq, Aıaz - ata! Ketpeshi, beremin kiltińdi, tek balalar meniń qoıar tilegimdi oryndasyn, jumbaqtarymdy sheshsin!
(osy kezde mystan kempir qalpyna keledi, balalarǵa jumbaq jasyrady.)
Jumbaqtar:
1. Qoly menen qalamy joq
Biraq sýret salady kóp Aıaz
2. Sýda qalqıdy
Jylyda balqıdy. Muz
3. Qysta shyny bolyp qatady
Jylyda sý bolyp jatady Muz aıdyny
4. Aspannan aq ulpa borady
Qyrqany seısepke ordy Qar
5. Tabanyma baıladym
Qos aıaqpen aıdadym
6. Qanaty joq ushady
Aıaǵy joq jeledi
Aýzy joq ulıdy Boran
7. Zýlap tústi tómenge
Mensiz shyqpas tóbege Shana
Mystan: Jaraısyńdar, balalar, jumbaqty jaqsy sheshedi ekensińder.
Aıaz Ata: Jaraısyńdar balalarym! Meni búgin bir qýantyp, alys jerden sharshap kelgende kóńilimdi kóterdińder. Barlyqtardyń da aqyldy, bilimde de ónerli ekensińder.
 Kıgen kıimderin qandaı ádemi! Solaı emes pe qyzym? Bizdiń syıymyzǵa rıza bolyńdar. Al endi biz jolǵa shyǵaıyq. Basqa da balalardyń ónerin tamashalaıyq. Al, balalarym, sender óse berińder,. Aspandaryn ashyq bolsyn! Qosh bolyńdar! (qoldaryn bulǵap shyǵyp ketedi..........)