Eń basty qundylyǵymyzdy baǵalaıyq ashyq tárbıe saǵaty
Tárbıe saǵatynyń maqsaty:
A) Óskeleń urpaqqa jalǵyz otanymyz Qazaqstan táýelsizdigin qasterleýge úıretý.
á) qorytyndy oı túıý, este saqtaý qabiletin, oqý daǵdysyn qalyptastyrý júıeli, sheshen sóıleýge daǵdylandyrý.
b) Týǵan jerin qadirleý, halqyna qyzmet etý, el tirligi, el birligi, urpaq keleshegi, adam janynyń rýhanı tazalyǵy jaıly oılaryn júıeleı otyryp, adamgershilik pen adamdyq qasıetke tárbıeleý, kásiptik baǵdar berý
Sabaqtyń tıpi: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: Túsindirmeli oqytý ádisi, suraq – jaýap ádisi, topqa bólý
Kórnekilik: Ádebıet elektrondy oqýlyq, «Activstudio» ınteraktıvti taqtasy, sýreti, kesteler, syzbalar.
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
1. Shattyq sheńberi
2. Topqa bólý
3. Úı tapsyrmasyn suraý. Eki top bir - birine Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigi týraly suraq qoıady.
4. Jańa sabaq
1. Slaıd. Taqtada táýelsizdiktiń basty nysandary el rámizderiniń sýreti shyǵady. (oqýshylar rámizder týraly óz oılaryn aıta otyryp taqyrypty ózderi ashady.)
Muǵalim sózi:
«Táýelsizdik – bul kezge deıingi de, bul kezden keıingi de keletin ǵumyrymyzdyń rýhanı máıegi. Táýelsizdikke jetkenge deıingi ǵumyr, ony kókseýmen ótse, táýelsizdikten keıingi ǵumyr, ony baıandy etýdi basty murat etedi. Baıandy táýelsizdik bar jerde ǵana halyqtaryń kósegesi kógerer», degendeı árbir qazaq balasynyń júreginde boıtumardaı saqtalǵan uǵym, ol – Táýelsizdik. Elimizdiń keshegi san ǵasyrlar toǵysynda urpaq sanasynda qalarlyqtaı, orny tolmas nebir qıynshylyqty, ótpeli kezeńderdi bastan keshirdi. Ol jyldary qıyn - qystaý, syndarly jyldar bolǵany bárimizge málim.
2. Slaıd. Eki top ózara jańa sabaqpen ózderi tanysady, bir top qazaq halqynyń táýelsizdigi týraly izdenedi, al ekinshi top Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdik alǵannan keıingi jetistigi týraly izdenedi (İzdenýge 7mınýt qorǵaýǵa 3mınýt beriledi, ınternet, uıaly telefon qoldanýǵa ruqsat beriledi).
3. Slaıd. Top erejelerimen tanystyrý.
1.) Berilgen ýaqytty únemdi paıdalaný
2.) Sózdiń kórkemdigi, oıdyń júıeliligi
3.) Derekterdiń naqtylyǵy
5. «Eki juldyz, bir tilek». Eki top bir - birin baǵalaıdy. (eki jaqsy pikir, bir usynys)
6. 4. Slaıd. Eki top oqýshylary táýelsizdik týraly taqtada kórsetilgen eki aqynnyń óleńderin oqyp taldaıdy.
7. Sergitý sáti. «Ystyq oryndyq». depýtat rólinde bir oqýshy aldydaǵy oryndyqqa otyrady, otyrǵan oqýshylar depýtatqa suraq qoıady.
Muǵalim sózi Myńdaǵan jyldar boıy Qazaq eli táýelsizdikti ańsap, Qazaq jastary sol úshin qan tógip, táýelsizdik úshin kúresti. Búgingi tańda ata - babalarymyzdy ańsaǵan sol azattyq kúnine biz – urpaqtary jetip otyrmyz. ózge kúnderge uqsamaıtyn, erekshe, qazaq úshin asa qasıetti mereke – Táýelsizdik merekesi. Aspanymyzda qyranymyz qalyqtap, elimizge shuǵylaly kún shýaǵy shashylyp, jylylyqqa bólengenine jıyrma jyl tolyp otyr. Osy az ýaqyttyń ishinde jas memleket bolsaq ta, ǵasyrǵa bergisiz jetistikke jettik. Munyń bári bir kúndik eńbektiń ǵana emes, aılap, jyldap tókken ter men qaırattylyqtyń nátıjesi. Qazaq eli basynan kóptegen qıynshylyqtardy ótkizip qazirgi ýaqytty beıbit kúnniń aq tańyn qarsy alyp otyr. Qazaǵymyz egemendi el atanyp, mádenıetimiz ben salt - dástúrimiz qaıta oralyp, óz aldymyzǵa el bolyp, kógerip kele jatqanymyzdy qazirgi óskeleń urpaq maqtanyshpen aıtady.
9. Baǵalaý. Top basshysy baǵalaý paraǵynan oqýshylardyń sabaqta alǵan baǵalaryn oqıdy, jáne baǵalardy alýdaǵy oqýshylardyń jetistikterin aıtady.
10. Úıge tapsyrma. «Táýelsiz elimniń erteńi Men bolamyn» taqyrybynda esse jazyp kelý
11. Keri baılanys. Sabaqtan alǵan áserlerin oqýshylar paraqqa jazyp taqtadaǵy smaılıkterge aparyp japsyrady
A) Óskeleń urpaqqa jalǵyz otanymyz Qazaqstan táýelsizdigin qasterleýge úıretý.
á) qorytyndy oı túıý, este saqtaý qabiletin, oqý daǵdysyn qalyptastyrý júıeli, sheshen sóıleýge daǵdylandyrý.
b) Týǵan jerin qadirleý, halqyna qyzmet etý, el tirligi, el birligi, urpaq keleshegi, adam janynyń rýhanı tazalyǵy jaıly oılaryn júıeleı otyryp, adamgershilik pen adamdyq qasıetke tárbıeleý, kásiptik baǵdar berý
Sabaqtyń tıpi: aralas sabaq
Sabaqtyń ádisi: Túsindirmeli oqytý ádisi, suraq – jaýap ádisi, topqa bólý
Kórnekilik: Ádebıet elektrondy oqýlyq, «Activstudio» ınteraktıvti taqtasy, sýreti, kesteler, syzbalar.
Sabaqtyń barysy:
1. Uıymdastyrý kezeńi.
1. Shattyq sheńberi
2. Topqa bólý
3. Úı tapsyrmasyn suraý. Eki top bir - birine Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdigi týraly suraq qoıady.
4. Jańa sabaq
1. Slaıd. Taqtada táýelsizdiktiń basty nysandary el rámizderiniń sýreti shyǵady. (oqýshylar rámizder týraly óz oılaryn aıta otyryp taqyrypty ózderi ashady.)
Muǵalim sózi:
«Táýelsizdik – bul kezge deıingi de, bul kezden keıingi de keletin ǵumyrymyzdyń rýhanı máıegi. Táýelsizdikke jetkenge deıingi ǵumyr, ony kókseýmen ótse, táýelsizdikten keıingi ǵumyr, ony baıandy etýdi basty murat etedi. Baıandy táýelsizdik bar jerde ǵana halyqtaryń kósegesi kógerer», degendeı árbir qazaq balasynyń júreginde boıtumardaı saqtalǵan uǵym, ol – Táýelsizdik. Elimizdiń keshegi san ǵasyrlar toǵysynda urpaq sanasynda qalarlyqtaı, orny tolmas nebir qıynshylyqty, ótpeli kezeńderdi bastan keshirdi. Ol jyldary qıyn - qystaý, syndarly jyldar bolǵany bárimizge málim.
2. Slaıd. Eki top ózara jańa sabaqpen ózderi tanysady, bir top qazaq halqynyń táýelsizdigi týraly izdenedi, al ekinshi top Qazaqstan Respýblıkasynyń táýelsizdik alǵannan keıingi jetistigi týraly izdenedi (İzdenýge 7mınýt qorǵaýǵa 3mınýt beriledi, ınternet, uıaly telefon qoldanýǵa ruqsat beriledi).
3. Slaıd. Top erejelerimen tanystyrý.
1.) Berilgen ýaqytty únemdi paıdalaný
2.) Sózdiń kórkemdigi, oıdyń júıeliligi
3.) Derekterdiń naqtylyǵy
5. «Eki juldyz, bir tilek». Eki top bir - birin baǵalaıdy. (eki jaqsy pikir, bir usynys)
6. 4. Slaıd. Eki top oqýshylary táýelsizdik týraly taqtada kórsetilgen eki aqynnyń óleńderin oqyp taldaıdy.
7. Sergitý sáti. «Ystyq oryndyq». depýtat rólinde bir oqýshy aldydaǵy oryndyqqa otyrady, otyrǵan oqýshylar depýtatqa suraq qoıady.
Muǵalim sózi Myńdaǵan jyldar boıy Qazaq eli táýelsizdikti ańsap, Qazaq jastary sol úshin qan tógip, táýelsizdik úshin kúresti. Búgingi tańda ata - babalarymyzdy ańsaǵan sol azattyq kúnine biz – urpaqtary jetip otyrmyz. ózge kúnderge uqsamaıtyn, erekshe, qazaq úshin asa qasıetti mereke – Táýelsizdik merekesi. Aspanymyzda qyranymyz qalyqtap, elimizge shuǵylaly kún shýaǵy shashylyp, jylylyqqa bólengenine jıyrma jyl tolyp otyr. Osy az ýaqyttyń ishinde jas memleket bolsaq ta, ǵasyrǵa bergisiz jetistikke jettik. Munyń bári bir kúndik eńbektiń ǵana emes, aılap, jyldap tókken ter men qaırattylyqtyń nátıjesi. Qazaq eli basynan kóptegen qıynshylyqtardy ótkizip qazirgi ýaqytty beıbit kúnniń aq tańyn qarsy alyp otyr. Qazaǵymyz egemendi el atanyp, mádenıetimiz ben salt - dástúrimiz qaıta oralyp, óz aldymyzǵa el bolyp, kógerip kele jatqanymyzdy qazirgi óskeleń urpaq maqtanyshpen aıtady.
9. Baǵalaý. Top basshysy baǵalaý paraǵynan oqýshylardyń sabaqta alǵan baǵalaryn oqıdy, jáne baǵalardy alýdaǵy oqýshylardyń jetistikterin aıtady.
10. Úıge tapsyrma. «Táýelsiz elimniń erteńi Men bolamyn» taqyrybynda esse jazyp kelý
11. Keri baılanys. Sabaqtan alǵan áserlerin oqýshylar paraqqa jazyp taqtadaǵy smaılıkterge aparyp japsyrady
You Might Also Like
