Er esimi – el esinde
Sabaqtyń maqsaty:
1. Oqýshylarǵa Uly Otan soǵysy týraly, el erkindigin, bostandyǵyn qanymen qorǵaǵan qazaqstandyqtardyń erlik isterimen tanystyrý.
2. Oqýshylardy adamgershilikke, Otanyn súıýge, ata - babalarymyzdyń erlikterine súıene otyryp, Otanǵa degen súıispenshiligin arttyrýǵa, ony qorǵaýǵa degen oı - órisin damytý.
3. Uly Otan soǵysynda erlik kórsetken ata - babalarymyzdyń erlik isterin qasterlep, rýhyn kóterý, úlgi - ónege tutýǵa baýlý.
Kórnekiligi: Uly Otan týraly jazylǵan kitaptardan kórme, naqyl sózder jazylǵan plakattar. Uly Otan soǵysy batyrlarynyń sýretterinen foto - montaj, slaıd, býkletter.
Kórinis «Beıbit ómir».
(Aýyl ómiri. «Jelsiz túnde jaryq aı» áni oınap turady. Sahnada 10 shaqty aýyl jastary qydyrystap júr)
1 - jigit: Oý, qyzdar, jigitter, bul ne turys? Kóńilimizdi kóterip, Abaı atamyzdyń bir ánin shyrqasaq qaıtedi?!
1 - qyz: Durys aıtasyń. Aıtsaq aıtaıyq.
(Osy kezde «Jelsiz túnde jaryq aı» áni bastalyp aıtylady, qalǵandary qosylady. Án aıaqtala bergende kún raıy buzylyp, kún kúrkireıdi.
Radıodan daýys estiledi.)
Radıo daýysy: Tyńdańyzdar! tyńdańyzdar! Sóılep turǵan Moskva! 1941 jyly 22 - maýsymda fashısik Germanıa tutqıyldan soǵys jarıalap, elimizge basyp kirdi.
(Osy daýys estilip turǵanda aýyl adamdary jınala bastaıdy. Sahnadaǵy adamdar typ - tynysh bola qalady.
1 - kelinshek: «Soǵys, soǵys» deıdi, estidińder me?
2 - kelinshek: Sumdyq – aı, soǵys deı me? Endi qaıttik? Kúnimiz ne bolar eken?
Jylap - syqtaý bastalady.
1 - kelinshek: Qoıyńdar, jamandyq shaqyrmańdar! El shetine jaý tıse, arqa súıer azamattar bar emes pe?!
1 - azamat: At basyna kún týsa,
Aýyzdyqpen sý isher.
Er basyna kún týsa,
Etigimen sý kesher, - degen bar emes pe?!
Jylamańdar! Kóz jastaryńdy tyıyńdar!
2 - azamat: «Otan úshin otqa tús, kúımeısiń» degen dana halqymyz. El qorǵaýǵa er namysymen attanǵan bizdiń aldymyzda úlken bel jatyr.
1 - azamat: Týǵan eldiń keleshegin saqtaýǵa biz mindettimiz! Endeshe Otan úshin attanaıyq!
Barlyǵy: Otan úshin attanaıyq.
Uly Otan soǵys týraly kıno kórsetiledi.
Sahnaǵa eki júrgizýshi shyǵady:
1 – júrgizýshi: 1941 jyly 22 - maýsym kúni tańǵy saǵat 4 - te beıbit elimizge Fashısik Germanıa tutqıyldan opasyzdyqpen soǵys ashty. Sýyq habar sol sátte - aq keń baıtaq elimizge, jer - jerlerdegi aýyl selolarǵa tarady. Otanymyzǵa qaterli kún týdy. Móldir aspandy qara bult torlady, shattyq áni qaıǵyly únge, nurly kúndi qara kúnge aınaldyrmaq nıetpen Adolf Gıtler bastaǵan Fashısik Germanıanyń zobalańy, soǵys jarasy áli kúngi adamzat balasynyń júreginde Otanymyzdy qorǵaý úshin elimizdiń kóptegen er azamattary, qarakóz qyzdary maıdanǵa attandy. Dúnıedegi beıbitshilik baǵytyna surapyl soǵys qaharyn tókti.
2 - júrgizýshi: Bizdiń keń baıtaq Qazaqstanymyzda da soǵys oty
sharpylmaǵan shańyraq kemde - kem. Júz myńǵa tarta ata - ákelerimiz soǵystyń alǵashqy sátinde - aq maıdanǵa attandy. Jaýǵa qarsy atylǵan on oqtyń toǵyzy Qazaqstanda jasaldy.
1 - oqýshy: Dál osynaý jadyrańqy jaı kúni,
Bolsa daǵy ǵasyrdyń, qaı jyly.
Uly Otanym basymdy ıip bir mınýt,
Esine almaq sol bir apat qaıǵyny.
2 - oqýshy: Ańyzdardan tere júrip maqsaty
Ras, ras kózimizden jasaqty,
Biraq sol daýyl jyldar, ot jyldar
Bárimizden bir - bir batyr jasapty.
Batyrlar bıi
1 - júrgizýshi: Otanymyzdy qasyq qanymen, albyrt janymen qorǵaǵan aty ańyzǵa aınalǵan batyrlarymyzdyń erlikteri tarıhta máńgilik saqtalyp qaldy. Keńes Odaǵy Batyry ataǵyn alǵandar: Baýyrjan Momyshuly, Talǵat Bıgeldınov, Álıa Moldaǵulova, Mánshúk Mámetova, Raqymjan Qoshqarbaev, Tólegen Toqtarov.
1 - oqýshy: Baýyrjan Momyshuly 1910 - jyly 24 jeltoqsan Jambyl oblysy, Kólbastaý aýylynda momyn sharýa otbasynda dúnıege kelgen. Keńes jazýshysy 1942 - jyldan beri KPSS múshesi. Dańqty jaýynger, gvardıa polkovnıgi, hatshy, aty ańyzǵa aınalǵan batyr. Prezıdent jarlyǵymen qaharman atandy.
2 - oqýshy: Baýyrjan Momyshuly - qara basy,
Halqymyzdyń bolǵan adam sadaǵasy.
Baýyrjan Momyshuly – qazaq degen,
Ǵalamat uly sózdiń balamasy.
Halqyndaı ol da baǵlan, ol da batyr
Halqyndaı ol da kenish, ol da taqyl.
Qaıyspas qara emendeı qaıran erdi,
Halqyna teńeý máni sonda jatyr.
3 - oqýshy: Álıa Moldaǵulova 1924 - jyly Aqtóbe oblysy, Qobda aýdanynda dúnıege keldi. 2 jasynda jetim qalyp, Áýbákir aǵasy tárbıesinde boldy. Sodan keıin Sankt-Peterbýrg qalasynda balalar úıinde tárbıelendi. 19-ǵa tolmaǵan 1943 - jyly Keńes Odaǵy batyry ataǵyn aldy.
4 - oqýshy: Dalamyzdyń dańqysyń,
Balaýsa gúl Álıa!
Shoq juldyzdaı jarqyrap,
Aǵyp túsken Álıa!
Máńgi jasap jerde endi,
Bıiksiń sen Álıa!
Saǵan degen elińniń,
Kóńili sheksiz darıa.
« Álıa» áni.
5 - oqýshy: Mánshúk Mámetova 1922 - jyly 8 - qazan Batys Qazaqstan oblysy, Bókeı ordasy aýylynda dúnıege keldi. Ákesi Ahmet - dáriger. Mánshúk dáriger bolamyn degen. 1943 - jyly 15 - qazanda qaza tapty. 21 - jasynda Keńes Odaǵy batyry boldy.
6 - oqýshy: Qyr qyzy oryndady bergen antyn,
Halqyna adal bolý erdiń salty.
El úshin qasyq qanyn aıamaǵan,
Júrekte máńgi óshpeıdi Mánshúk aty.
Aı ótpek, jyldar ótpek, ǵasyr ótpek
Jeńispen maıdan bitip, jas er jetpek.
Erligi el júregin tebirentken,
Urpaqqa úlgi bolyp Mánshúk ketpek.
Baımýtov Ádil «Mánshúk apaı» ánin oryndaıdy.
1 - júrgizýshi: Uly Otan soǵysynda bizdiń de jerlesterimiz qatysty. Olar: Málik Ǵabdýllın, Baıan Jangalov, Shestakov Aleksandr Ivanovıch jáne t. b
Keńes Odaǵynyń Batyry, gvardıa polkovnıgi, KSRO Pedagogıka ǵylymdary Akademıasynyń akademıgi, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor, Qazaqstan ǵylymyna eńbegi sińgen qaıratker Ǵabdýllın Málik Ǵabdollauly 1915 jyly qarashanyń 15 - juldyzynda Kókshetaý oblysy Zerendi aýdanyna qarasty Qoısalǵan aýylynda dúnıege keldi.
Altyn besik Otanyn keýdesimen qorǵaǵan, ata murasyn jadyna toqyp eren qyzmet jasaǵan M. Ǵabdýllınniń ónegeli týǵan halqyna keńinen málim.
1941 jyly el basyna kún týyp Uly Otan soǵysy bastalǵanda alǵashqylardyń biri bolyp óz erkimen maıdanǵa attanady. M. Ǵabdýllın maıdanda qaharmandyqtyń asqan úlgisin kórsetip, “Qyzyl Juldyz”, “Qyzyl Tý”, “İ dárejeli Otan soǵysy” ordenimen, “Moskvany qorǵaǵany úshin”, “Germanıany jeńgeni úshin”, “Venany alǵany úshin” medaldarymen marapattaldy. Nemis - fashıs basqynshylarymen shaıqasta kórsetken erlikteri úshin 1943 jyldyń 30 qańtarynda KSRO Joǵary Keńesiniń Jarlyǵymen M. Ǵabdýllın Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna ıe boldy. «Altyn Juldyz» medali men «Lenın» ordeni qatar berildi. M. Ǵabdýllın 1973 jyldyń 2 qańtarynda qaıtys boldy. M. Ǵabdýllın atyna Almaty, Astana jáne Kókshetaý qalalarynda kóshelerdiń aty berildi. Ózi turǵan jáne jumys istegen úılerge memorıaldyq taqtalar qoıyldy. Kókshetaý qalasynda murajaı ashyldy.
1 - júrgizýshi: Halqymyzdyń zerdesine 1945 - jyldyń 9 - mamyry máńgilik saqtalady, ǵasyrlar boıy umytylmaıdy. Sebebi bul - Uly Otan soǵysynyń Jeńispen aıaqtalǵan kúni. Álem fashısik quldyq qaýpinen azat etilgen kún.
2 - júrgizýshi: Iá, bul Jeńis kúni.
1 - júrgizýshi: Bıyl kópultty Qazaqstan álemdegi búkil adamzatpen birge úlken merekeni fashısik Germanıamen soǵystaǵy Jeńistiń 68 jyldyǵyn atap ótedi. 9 mamyr - Uly Jeńis kúni - árqashan bizdiń tarıhymyzdaǵy qasıetti merekelerdiń biri bolyp qala beredi.
1 - oqýshy: 68 - jyl beıbit kóktem tań atqaly,
68 - jyl shýaqty kún taratty ánin.
Esimde sodan beri 68 ret
Ashyldy Jeńis kúnniń paraqtary.
2 - oqýshy: Talaı qus sodan beri qaıta oraldy,
Talaı baq álemine qaıta orandy.
Soǵysta ólgender tek oralmaıdy,
Tek urpaq olar jaıly aıtady ándi.
3 - oqýshy: 68 jyl - úzilmedi qustar áni
ketti endi sum soǵystyń qyspaǵy ári
68 jyl - jaýymyzdyń ajal oǵy
bizdiń el ústimenen ushpaǵaly.
Oqýshylar «Árqashan kún sónbesin» ánin oryndaıdy.
1. Oqýshylarǵa Uly Otan soǵysy týraly, el erkindigin, bostandyǵyn qanymen qorǵaǵan qazaqstandyqtardyń erlik isterimen tanystyrý.
2. Oqýshylardy adamgershilikke, Otanyn súıýge, ata - babalarymyzdyń erlikterine súıene otyryp, Otanǵa degen súıispenshiligin arttyrýǵa, ony qorǵaýǵa degen oı - órisin damytý.
3. Uly Otan soǵysynda erlik kórsetken ata - babalarymyzdyń erlik isterin qasterlep, rýhyn kóterý, úlgi - ónege tutýǵa baýlý.
Kórnekiligi: Uly Otan týraly jazylǵan kitaptardan kórme, naqyl sózder jazylǵan plakattar. Uly Otan soǵysy batyrlarynyń sýretterinen foto - montaj, slaıd, býkletter.
Kórinis «Beıbit ómir».
(Aýyl ómiri. «Jelsiz túnde jaryq aı» áni oınap turady. Sahnada 10 shaqty aýyl jastary qydyrystap júr)
1 - jigit: Oý, qyzdar, jigitter, bul ne turys? Kóńilimizdi kóterip, Abaı atamyzdyń bir ánin shyrqasaq qaıtedi?!
1 - qyz: Durys aıtasyń. Aıtsaq aıtaıyq.
(Osy kezde «Jelsiz túnde jaryq aı» áni bastalyp aıtylady, qalǵandary qosylady. Án aıaqtala bergende kún raıy buzylyp, kún kúrkireıdi.
Radıodan daýys estiledi.)
Radıo daýysy: Tyńdańyzdar! tyńdańyzdar! Sóılep turǵan Moskva! 1941 jyly 22 - maýsymda fashısik Germanıa tutqıyldan soǵys jarıalap, elimizge basyp kirdi.
(Osy daýys estilip turǵanda aýyl adamdary jınala bastaıdy. Sahnadaǵy adamdar typ - tynysh bola qalady.
1 - kelinshek: «Soǵys, soǵys» deıdi, estidińder me?
2 - kelinshek: Sumdyq – aı, soǵys deı me? Endi qaıttik? Kúnimiz ne bolar eken?
Jylap - syqtaý bastalady.
1 - kelinshek: Qoıyńdar, jamandyq shaqyrmańdar! El shetine jaý tıse, arqa súıer azamattar bar emes pe?!
1 - azamat: At basyna kún týsa,
Aýyzdyqpen sý isher.
Er basyna kún týsa,
Etigimen sý kesher, - degen bar emes pe?!
Jylamańdar! Kóz jastaryńdy tyıyńdar!
2 - azamat: «Otan úshin otqa tús, kúımeısiń» degen dana halqymyz. El qorǵaýǵa er namysymen attanǵan bizdiń aldymyzda úlken bel jatyr.
1 - azamat: Týǵan eldiń keleshegin saqtaýǵa biz mindettimiz! Endeshe Otan úshin attanaıyq!
Barlyǵy: Otan úshin attanaıyq.
Uly Otan soǵys týraly kıno kórsetiledi.
Sahnaǵa eki júrgizýshi shyǵady:
1 – júrgizýshi: 1941 jyly 22 - maýsym kúni tańǵy saǵat 4 - te beıbit elimizge Fashısik Germanıa tutqıyldan opasyzdyqpen soǵys ashty. Sýyq habar sol sátte - aq keń baıtaq elimizge, jer - jerlerdegi aýyl selolarǵa tarady. Otanymyzǵa qaterli kún týdy. Móldir aspandy qara bult torlady, shattyq áni qaıǵyly únge, nurly kúndi qara kúnge aınaldyrmaq nıetpen Adolf Gıtler bastaǵan Fashısik Germanıanyń zobalańy, soǵys jarasy áli kúngi adamzat balasynyń júreginde Otanymyzdy qorǵaý úshin elimizdiń kóptegen er azamattary, qarakóz qyzdary maıdanǵa attandy. Dúnıedegi beıbitshilik baǵytyna surapyl soǵys qaharyn tókti.
2 - júrgizýshi: Bizdiń keń baıtaq Qazaqstanymyzda da soǵys oty
sharpylmaǵan shańyraq kemde - kem. Júz myńǵa tarta ata - ákelerimiz soǵystyń alǵashqy sátinde - aq maıdanǵa attandy. Jaýǵa qarsy atylǵan on oqtyń toǵyzy Qazaqstanda jasaldy.
1 - oqýshy: Dál osynaý jadyrańqy jaı kúni,
Bolsa daǵy ǵasyrdyń, qaı jyly.
Uly Otanym basymdy ıip bir mınýt,
Esine almaq sol bir apat qaıǵyny.
2 - oqýshy: Ańyzdardan tere júrip maqsaty
Ras, ras kózimizden jasaqty,
Biraq sol daýyl jyldar, ot jyldar
Bárimizden bir - bir batyr jasapty.
Batyrlar bıi
1 - júrgizýshi: Otanymyzdy qasyq qanymen, albyrt janymen qorǵaǵan aty ańyzǵa aınalǵan batyrlarymyzdyń erlikteri tarıhta máńgilik saqtalyp qaldy. Keńes Odaǵy Batyry ataǵyn alǵandar: Baýyrjan Momyshuly, Talǵat Bıgeldınov, Álıa Moldaǵulova, Mánshúk Mámetova, Raqymjan Qoshqarbaev, Tólegen Toqtarov.
1 - oqýshy: Baýyrjan Momyshuly 1910 - jyly 24 jeltoqsan Jambyl oblysy, Kólbastaý aýylynda momyn sharýa otbasynda dúnıege kelgen. Keńes jazýshysy 1942 - jyldan beri KPSS múshesi. Dańqty jaýynger, gvardıa polkovnıgi, hatshy, aty ańyzǵa aınalǵan batyr. Prezıdent jarlyǵymen qaharman atandy.
2 - oqýshy: Baýyrjan Momyshuly - qara basy,
Halqymyzdyń bolǵan adam sadaǵasy.
Baýyrjan Momyshuly – qazaq degen,
Ǵalamat uly sózdiń balamasy.
Halqyndaı ol da baǵlan, ol da batyr
Halqyndaı ol da kenish, ol da taqyl.
Qaıyspas qara emendeı qaıran erdi,
Halqyna teńeý máni sonda jatyr.
3 - oqýshy: Álıa Moldaǵulova 1924 - jyly Aqtóbe oblysy, Qobda aýdanynda dúnıege keldi. 2 jasynda jetim qalyp, Áýbákir aǵasy tárbıesinde boldy. Sodan keıin Sankt-Peterbýrg qalasynda balalar úıinde tárbıelendi. 19-ǵa tolmaǵan 1943 - jyly Keńes Odaǵy batyry ataǵyn aldy.
4 - oqýshy: Dalamyzdyń dańqysyń,
Balaýsa gúl Álıa!
Shoq juldyzdaı jarqyrap,
Aǵyp túsken Álıa!
Máńgi jasap jerde endi,
Bıiksiń sen Álıa!
Saǵan degen elińniń,
Kóńili sheksiz darıa.
« Álıa» áni.
5 - oqýshy: Mánshúk Mámetova 1922 - jyly 8 - qazan Batys Qazaqstan oblysy, Bókeı ordasy aýylynda dúnıege keldi. Ákesi Ahmet - dáriger. Mánshúk dáriger bolamyn degen. 1943 - jyly 15 - qazanda qaza tapty. 21 - jasynda Keńes Odaǵy batyry boldy.
6 - oqýshy: Qyr qyzy oryndady bergen antyn,
Halqyna adal bolý erdiń salty.
El úshin qasyq qanyn aıamaǵan,
Júrekte máńgi óshpeıdi Mánshúk aty.
Aı ótpek, jyldar ótpek, ǵasyr ótpek
Jeńispen maıdan bitip, jas er jetpek.
Erligi el júregin tebirentken,
Urpaqqa úlgi bolyp Mánshúk ketpek.
Baımýtov Ádil «Mánshúk apaı» ánin oryndaıdy.
1 - júrgizýshi: Uly Otan soǵysynda bizdiń de jerlesterimiz qatysty. Olar: Málik Ǵabdýllın, Baıan Jangalov, Shestakov Aleksandr Ivanovıch jáne t. b
Keńes Odaǵynyń Batyry, gvardıa polkovnıgi, KSRO Pedagogıka ǵylymdary Akademıasynyń akademıgi, fılologıa ǵylymdarynyń doktory, profesor, Qazaqstan ǵylymyna eńbegi sińgen qaıratker Ǵabdýllın Málik Ǵabdollauly 1915 jyly qarashanyń 15 - juldyzynda Kókshetaý oblysy Zerendi aýdanyna qarasty Qoısalǵan aýylynda dúnıege keldi.
Altyn besik Otanyn keýdesimen qorǵaǵan, ata murasyn jadyna toqyp eren qyzmet jasaǵan M. Ǵabdýllınniń ónegeli týǵan halqyna keńinen málim.
1941 jyly el basyna kún týyp Uly Otan soǵysy bastalǵanda alǵashqylardyń biri bolyp óz erkimen maıdanǵa attanady. M. Ǵabdýllın maıdanda qaharmandyqtyń asqan úlgisin kórsetip, “Qyzyl Juldyz”, “Qyzyl Tý”, “İ dárejeli Otan soǵysy” ordenimen, “Moskvany qorǵaǵany úshin”, “Germanıany jeńgeni úshin”, “Venany alǵany úshin” medaldarymen marapattaldy. Nemis - fashıs basqynshylarymen shaıqasta kórsetken erlikteri úshin 1943 jyldyń 30 qańtarynda KSRO Joǵary Keńesiniń Jarlyǵymen M. Ǵabdýllın Keńes Odaǵynyń Batyry ataǵyna ıe boldy. «Altyn Juldyz» medali men «Lenın» ordeni qatar berildi. M. Ǵabdýllın 1973 jyldyń 2 qańtarynda qaıtys boldy. M. Ǵabdýllın atyna Almaty, Astana jáne Kókshetaý qalalarynda kóshelerdiń aty berildi. Ózi turǵan jáne jumys istegen úılerge memorıaldyq taqtalar qoıyldy. Kókshetaý qalasynda murajaı ashyldy.
1 - júrgizýshi: Halqymyzdyń zerdesine 1945 - jyldyń 9 - mamyry máńgilik saqtalady, ǵasyrlar boıy umytylmaıdy. Sebebi bul - Uly Otan soǵysynyń Jeńispen aıaqtalǵan kúni. Álem fashısik quldyq qaýpinen azat etilgen kún.
2 - júrgizýshi: Iá, bul Jeńis kúni.
1 - júrgizýshi: Bıyl kópultty Qazaqstan álemdegi búkil adamzatpen birge úlken merekeni fashısik Germanıamen soǵystaǵy Jeńistiń 68 jyldyǵyn atap ótedi. 9 mamyr - Uly Jeńis kúni - árqashan bizdiń tarıhymyzdaǵy qasıetti merekelerdiń biri bolyp qala beredi.
1 - oqýshy: 68 - jyl beıbit kóktem tań atqaly,
68 - jyl shýaqty kún taratty ánin.
Esimde sodan beri 68 ret
Ashyldy Jeńis kúnniń paraqtary.
2 - oqýshy: Talaı qus sodan beri qaıta oraldy,
Talaı baq álemine qaıta orandy.
Soǵysta ólgender tek oralmaıdy,
Tek urpaq olar jaıly aıtady ándi.
3 - oqýshy: 68 jyl - úzilmedi qustar áni
ketti endi sum soǵystyń qyspaǵy ári
68 jyl - jaýymyzdyń ajal oǵy
bizdiń el ústimenen ushpaǵaly.
Oqýshylar «Árqashan kún sónbesin» ánin oryndaıdy.
You Might Also Like
-
Sabaqtyń taqyryby: 1930 jyldardaǵy ashtyq, sharýalar kóterilisteri (prezentasıasymen)
