InfoHub Logo

Sabaqtyń maqsaty:
Ulttyq taǵamdar týraly tereńirek maǵlumattar berý, «oı - qozǵaý» tásilderi arqyly oqýshylardyń tanymdylyqtaryn, óz betimen árekettený daǵdysyn damytý, pánge degen qyzyǵýshylyǵyn arttyrý. Esimshelerdiń túrlerin meńgerip, shaqtaryn ajyrata bilý.
Kórnekiligi: sýretter, syzbalar.

Sabaqtyń barysy.
İ. Uıymdastyrý kezeńi:
1) amandasý;
3) sabaqtyń maqsatymen tanystyrý.

İİ. Jańa taqyryp.
Qazaq halqy úshin dastarqannan, dámnen úlken nárse joq. Sondyqtan tamaq ishýge shaqyrǵanda tamaqty kóp kúttirýge bolmaıdy.
Qazaqtyń ulttyq dastarqanynda bolatyn negizgi tamaqtardyń túrleri:
et taǵamdary; sút taǵamdary; nan taǵamdary.
Eń negizgi ulttyq tamaq – qazaqsha et.
Et taǵamdary: etten jasalǵan – daıarlanǵan taǵamdar: qýyrdaq, qazy, shujyq, jaıa. Nan taǵamdary: baýyrsaq, jalpaq nan, taba nan, samsa, bálish.
Sút taǵamdary: qymyz, shubat, aıran, qurt, irimshik, sarymaı, qaımaq, súzbe.
(taqtada sýretter kórsetiledi)
● Sút taǵamdary
● Nan taǵamdary
● Et taǵamdary

İİİ. Mátinmen jumys.
Qazaqtyń dastarqany
Qazaq halqy «As – adamnyń arqaýy» dep beker aıtpaǵan. Qonaqjaı, baýyrmal halyq dastarqanyna erekshe mán bergen. Bar táttisin, jaqsysyn qonaǵyna arnap, sybaǵa saqtap otyrǵan. Syıly qonaqqa et asqan.
Qazaq dastarqanynyń sáni men máni – qurt pen maı, baýyrsaq, irimshik pen jent, qymyz ben shubat. Qazaqtyń dastarqany kimdi de tańǵaldyratyny anyq.
Qazaqtyń dastarqany olardyń keńpeıildigin, jomarttyǵyn, qonaqjaılyǵyn kórsetedi.
Oqýshylar mátindi oqyp, mazmunyn aıtady. Suraqtar qurastyrady.

IV. Berilgen etistikterdi esimsheniń úsh shaǵynda jazyńdar. Barý, júrý, kórý, oınaý, pisirý, arnaý, ishý, úrleý, tuzdaý.
Aýyspaly shaq esimshe ---- Ótken shaq esimshe ------ Maqsatty keler shaq esimshe
Bar...
Júr...
Kór
Oına...
Pisir...
Arna...
İsh....
Úrle...
Tuzda...

V. Maqaldardy oqyp, esimshelerdi tabyńdar.
Bilgennen bilmegeniń kóp.
Burynǵy qonaq sońǵy qonaqqa oryn berer.
Otanǵa opasyzdyq etkeniń - óz túbine jetkeniń.
Bilgen adam biler, bilmegen adam kúler.
Joqty bar deseń – qut bolar,
Bardy joq deseń – jut bolar.
As turǵan jerde aýrý turmaıdy.
Dıqan ekkenin jeıdi, jylqy tepkenin jeıdi.
VI Berilgen sınonımdik qatardaǵy artyq sózdi aıtyńdar.
1. As, tamaq, as - sý, jer - sý, taǵam, dám;
2. Dámdes, dastarqandas, tabaqtas, aralas, dám - tuzdas.
3. Daıyndaý, bitirý, ázirleý, daıarlaý, qamdaý.
4. Qumar, qyzyǵý, qushtar, áýes, ińkár, yntyq..

VII. Berilgen syn esimder men zat esimderdi maǵynasyna qaraı tirkestirip jazyńdar
Syn esimder: Jumsaq, ystyq, súrlengen, tuzdy, jas, qoıý, maıly, qatty, dámdi, qatqan.
Zat esimder: et, nan, tamaq, qamyr, sorpa, shaı, qazy, shujyq, shelpek.

VIII. Kóp núkteniń ornyna qajetti áripterdi qoıyp jazý. Esimshelerdi anyqtaý.
K.. ńilin aqtaryp sap,
Ashy.. ǵan maqtaǵa.. qsap.
Dalany... marjany ma,
Shashylǵan aq baý... rsaq.
Eı, meniń as.. ar taýym -
Qazaqy dastar.. anym!
Ózi.. sin yrys, qýat.. m,
Ba.. ytym, bastaýlarym!

İH. Sabaqty qorytyndylaý.
Úı tapsyrmasy: 98 bet. Dastarqan batasyn jattap kelý.
H. Baǵalaý.