- 05 naý. 2024 02:45
- 161
«Er Tóstik» ertegisi
Sabaqtyń taqyryby: «Er Tóstik» ertegisi. Qorytyndy sabaq.
Sabaqtyń maqsaty:
1) bilimdilik: Erteginiń mazmunyn meńgerip, ádebı taldaý arqyly erteginiń kóńil tolqytar tustaryn mánerlep, ózindik pikir, synı kózqaras qalyptastyrý.
2) damytýshylyq: oqýshy qabyldaýy men oılaý aralyǵyn zertteı otyryp, oı qorytý, oqýshylyq oı órisi men dúnıetanymyn keńeıtý.
3) tárbıelik: adal dostyqqa, qaıyrymdylyqqa, adamgershilikke, batyldyqqa, otansúıgishtikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Jalpylaý men qorytyndylaý sabaǵy.
Sabaqtyń ádisi: Suraq - jaýap, baıandaý.
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý.
2. Úı tapsyrmasyn suraý.
Vİİ bólim boıynsha jospar qurý.
1. Er Tóstiktiń qaraquspen dos bolýy.
2. Er Tóstiktiń jer betine shyǵýy.
3. Shoıynqulaqqa ustalyp qalýy.
4. Shoıynqulaqty óltirýi.
Vİİİ bólim boıynsha jospar.
1. Quba ingenniń botalaýy.
2. Tóstiktiń elge oralýy.
Oqýshylarǵa jospar boıynsha suraqtar qoıylyp, úı tapsyrmasy suralady.
3. Jańa sabaq.
« Er Tóstik» ertegisin qorytyndylaý.
1. «Er Tóstik» qandaı ertegi? qıal - ǵajaıyp ertegi
2. Qandaı keremet ǵajaıyptardy ańǵardyń?
Synyp 3 topqa bólinedi. Toptyq jarys. Bir - birine suraqtar qoıady.
İ - top.
1. «Er Tóstiktiń» qıal - ǵajaıyp ertegige jatatynyn qalaı dáleldeýge bolady?
2. Er Tóstiktiń kómekshilerine sıpattama jasa.
İİ top.
1. Zulymdyqty jaqsylyq jeńetinin ertegi mazmunynan ańǵardyń ba? Dáleldep kór.
2. Ertegide halyq turmysyna, ádet - ǵuryp kórinisteri qaı jerde kezdesedi.
İİİ top.
1. Kenjekeı qandaı adam? Sıpattama ber.
2. Ertegi nesimen unady?
Toptastyrý kezeńi.
Balalar, sol ertedegi keıipkerlerdi halyq ańsap, armandaǵan ǵoı. Sol armanda qazirgi ómirde oryndalyp, adamdyq qasıetpen de, tehnıkamen de damydy. Solardy salystyryp kóreıik.
Baıaǵy saqqulaq kim? – radıo, telefon.
Kóregen, qyraǵy kóz? – ǵalamtor, televızor.
Tyńshy - sózdi jazyp alatyn dıktofon.
Kóltaýsar – órt sóndiretin tehnıka.
Taýsoǵar - búldozer, kran.
Al, sol kezdegi taýsoǵar - bizdiń zamanymyzdaǵy Qajy - Muqan, Ilá Ilın, Maıa Maneza.
Jelaıaq - Olga Shıshıgına.
Endi «Er Tóstik» qandaı adam?
Er Tóstik batyr: aqyldy, qamqorshy, adal, kópshil
Shyǵarmadaǵy jaǵymdy keıipkerler.
1. Er Tóstik
2. Kenjekeı.
3. Tóstiktiń dostary.
4. Bapy han.
5. Kúńke.
6. Qaraqus.
Jaǵymsyz keıipkerler.
1. Periniń qyzy Bektory.
2. Mystan.
3. Temir han.
4. Keshshe han.
5. Shoıynqulaq.
Ár toptyń kóshbasshylary óz toptaryna, suraqtarǵa jaýap berip otyrýyna qaraı baǵa beredi. Muǵalim sarapqa salyp tolyqtyrady.
Bekitý: Suraqtarmen jumys. Ár topqa kartochka úlestirem.
İ top.
1). Ertedegi keıipkerlermen tanysa otyryp qandaı adamı qasıetterdi kezdestirdiń?
İİ top.
1. Ernazar ulyn mystanǵa bergendegi oıy - ne dep oılaısyń?
İİİ top.
1. Ertedegi jaǵymsyz keıipkerlerge sıpattama ber?
Úıge tapsyrma: Ertedegi ózderińe unaǵan keıipkerdi kózderińe elestetip sýretin salý.
Baǵalaý: Sabaqqa qatysyp, suraqtarǵa jaýap bergen oqýshylardy baǵalaý.
Sabaqtyń maqsaty:
1) bilimdilik: Erteginiń mazmunyn meńgerip, ádebı taldaý arqyly erteginiń kóńil tolqytar tustaryn mánerlep, ózindik pikir, synı kózqaras qalyptastyrý.
2) damytýshylyq: oqýshy qabyldaýy men oılaý aralyǵyn zertteı otyryp, oı qorytý, oqýshylyq oı órisi men dúnıetanymyn keńeıtý.
3) tárbıelik: adal dostyqqa, qaıyrymdylyqqa, adamgershilikke, batyldyqqa, otansúıgishtikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: Jalpylaý men qorytyndylaý sabaǵy.
Sabaqtyń ádisi: Suraq - jaýap, baıandaý.
Sabaqtyń barysy: 1. Uıymdastyrý.
2. Úı tapsyrmasyn suraý.
Vİİ bólim boıynsha jospar qurý.
1. Er Tóstiktiń qaraquspen dos bolýy.
2. Er Tóstiktiń jer betine shyǵýy.
3. Shoıynqulaqqa ustalyp qalýy.
4. Shoıynqulaqty óltirýi.
Vİİİ bólim boıynsha jospar.
1. Quba ingenniń botalaýy.
2. Tóstiktiń elge oralýy.
Oqýshylarǵa jospar boıynsha suraqtar qoıylyp, úı tapsyrmasy suralady.
3. Jańa sabaq.
« Er Tóstik» ertegisin qorytyndylaý.
1. «Er Tóstik» qandaı ertegi? qıal - ǵajaıyp ertegi
2. Qandaı keremet ǵajaıyptardy ańǵardyń?
Synyp 3 topqa bólinedi. Toptyq jarys. Bir - birine suraqtar qoıady.
İ - top.
1. «Er Tóstiktiń» qıal - ǵajaıyp ertegige jatatynyn qalaı dáleldeýge bolady?
2. Er Tóstiktiń kómekshilerine sıpattama jasa.
İİ top.
1. Zulymdyqty jaqsylyq jeńetinin ertegi mazmunynan ańǵardyń ba? Dáleldep kór.
2. Ertegide halyq turmysyna, ádet - ǵuryp kórinisteri qaı jerde kezdesedi.
İİİ top.
1. Kenjekeı qandaı adam? Sıpattama ber.
2. Ertegi nesimen unady?
Toptastyrý kezeńi.
Balalar, sol ertedegi keıipkerlerdi halyq ańsap, armandaǵan ǵoı. Sol armanda qazirgi ómirde oryndalyp, adamdyq qasıetpen de, tehnıkamen de damydy. Solardy salystyryp kóreıik.
Baıaǵy saqqulaq kim? – radıo, telefon.
Kóregen, qyraǵy kóz? – ǵalamtor, televızor.
Tyńshy - sózdi jazyp alatyn dıktofon.
Kóltaýsar – órt sóndiretin tehnıka.
Taýsoǵar - búldozer, kran.
Al, sol kezdegi taýsoǵar - bizdiń zamanymyzdaǵy Qajy - Muqan, Ilá Ilın, Maıa Maneza.
Jelaıaq - Olga Shıshıgına.
Endi «Er Tóstik» qandaı adam?
Er Tóstik batyr: aqyldy, qamqorshy, adal, kópshil
Shyǵarmadaǵy jaǵymdy keıipkerler.
1. Er Tóstik
2. Kenjekeı.
3. Tóstiktiń dostary.
4. Bapy han.
5. Kúńke.
6. Qaraqus.
Jaǵymsyz keıipkerler.
1. Periniń qyzy Bektory.
2. Mystan.
3. Temir han.
4. Keshshe han.
5. Shoıynqulaq.
Ár toptyń kóshbasshylary óz toptaryna, suraqtarǵa jaýap berip otyrýyna qaraı baǵa beredi. Muǵalim sarapqa salyp tolyqtyrady.
Bekitý: Suraqtarmen jumys. Ár topqa kartochka úlestirem.
İ top.
1). Ertedegi keıipkerlermen tanysa otyryp qandaı adamı qasıetterdi kezdestirdiń?
İİ top.
1. Ernazar ulyn mystanǵa bergendegi oıy - ne dep oılaısyń?
İİİ top.
1. Ertedegi jaǵymsyz keıipkerlerge sıpattama ber?
Úıge tapsyrma: Ertedegi ózderińe unaǵan keıipkerdi kózderińe elestetip sýretin salý.
Baǵalaý: Sabaqqa qatysyp, suraqtarǵa jaýap bergen oqýshylardy baǵalaý.