InfoHub Logo

Ertede qazaqtar aýrýdy qalaı emdegen

Kerimsal Jubatqanov, tarıh ǵylymdarynyń kandıdaty, Qazaq-Orys halyqaralyq ýnıversıtetiniń dosenti

Qazaqtarda aýrýdyń eki sebebi bar: «Kóz tıdi» nemese «Sýyq tıdi»» dep ázildeıdi qazaqtar. Kóbinese eski ádistermen emdeý usynylady - adraspan (erekshe ıisi bar kópjyldyq shóptesin ósimdik) nemese qýyryq maımen. Bul arada árbir ázilde ázil-ospaq bar, al qazaqtyń ejelgi resepterin qytaı dárigerleri qýana qabyldaǵan.

Qazaqtardyń týysqan eki rýy – ýaqıler men kereıler.Sonaý HİÚ ǵasyrda olardyń ókilderi emdeýdiń dástúrli ádisteri týraly kitap qurastyrdy, bul kitap áıteýirQytaıǵa jol taýyp, qytaı tiline aýdaryldy.

Qazaqtar arasynda kóne halyq medısınasy kóptegen urpaqtardyń tájirıbesi negizinde paıda boldy. Qazaq dárigerleri aýrýdyń aldyn alý nemese emdeýdiń ártúrli ádisterin qoldanǵan. Biraq olar kezdeısoq emdegen joq, dál dıagnoz qoıdy. Bizdiń ata-babalarymyz tek naýqastyń ımpúlsiniń kómegimen 160 túrli aýrýdy anyqtaı alǵan!Olar jóteldiń 17 túrin ajyratyp, árqaısysyn ózinshe emdegen.

Dástúrli qazaq taǵamdary eýropalyq turǵyndarǵa tym aýyr jáne maıly bolyp kórinedi. Biraq ejelgi kóshpendiler úshin bul ómirlik mańyzdy boldy. Et jáne maıly sút ónimderi uzaq ýaqyt boıy energıa men jylýdy saqtaýǵa kómektesti.Tipti ejelgi grek ǵalymy Gerodot skıfterdiń ómirin sıpattaı otyryp, tańǵajaıyp sýsyn – bıe sútinen jasalǵan qymyz týraly habarlaǵan.

Qymyz, shubat, aıran jáne basqa da ashytylǵan sútti sýsyndar kóp mólsherde et jegennen keıin deneni siltileýge jáne tepe-teńdikti qalpyna keltirýge kómektesip qana qoımaı, sonymen qatar týberkýlez, anemıa jáne t.b. Sýyq mezgilde qazaqtar qoı etin jıi paıdalanǵan. Shyǵys medısınasynda ol adamǵa jylý beretin otty taǵam bolyp sanalady. Denedegi sýyqty shyǵarý úshin sorpa, qoı eti, maı quıryǵyn paıdalanǵan. Aıtpaqshy, ǵalymdar mundaı dıeta tipti aýyr koronavırýspen sátti kúresýge kómektesetinin dáleldedi.

Jyl boıy qańǵyp júrgen qazaqtar óz dalasynda ne ósetinin jaqsy bilip, ósimdikterdiń emdik qasıetterin sátti paıdalanǵan. Osydan 550 jyl buryn qazaqtyń ataqty shóp dárigeri Tileýqabyl baba emdik shópter týraly traktat jazǵan. Ol qazaq jeriniń barlyq óńirlerindegi shópterdi zerttep, kóptegen aýrýlardy, sonyń ishinde qaterli isik aýrýyn emdegen.

Onyń traktattary Qytaıda Shyńjań-Uıǵyr avtonomıalyq aýdany medısına ýnıversıtetinde ashylǵan qazaq medısınasy fakúltetine negiz boldy, onyń resepteri boıynsha shópten jasalǵan dáriler ǵylymı túrde jasaldy.Shartty túrde qazaqtar emdeıtin dárilik ósimdikterdiń barlyǵyn kúsheıtetin, sergitetin, jylytatyn jáne ish júrgizetin dep bólgen.

Qursaq qýysy músheleriniń aýrýlaryn emdeýde qoldanylǵan reven negizindegi dári-dármekterdi daıyndaýǵa arnalǵan reseptter búgingi kúnge deıin saqtalǵan. kalamýs – sozylmaly dıareıany emdeý úshin, arsha - zár shyǵarý júıesin emdeý úshin. Dástúrli qazaq medısınasy da kúzmısha shóbiniń (qazaqsha – «qylsha»), búırek shóbiniń («qymyzdyq»), elekampannyń («qarandyz») emdik qasıetterin bilgen. Naýqasqa qurǵaq jótelge mıa tamyrynan daıyndalǵan tunba («mıa»), al qalypty jótelge qyryqqabat («shar-dar») tunbasy berildi.

Sırek jaǵdaılarda taýyq, chılıbýha jáne basqa da qaýipti ósimdikter paıdalanyldy. Qazaq medısınasynyń qoımasynan alynǵan qazirgi ǵylymnyń mańyzdy oljalarynyń biri – gelmıntozdy emdeýge qazaqtar ejelden beri gúlshoǵyrlaryn paıdalanǵan fıtvar jýsany («darmın») bolyp tabylady. Qazir jýsan qaterli isikpen kúresý quraly retinde zerttelýde. Adraspan nemese kádimgi garmala antıspastıkalyq, uıyqtatatyn, qusýǵa qarsy jáne antıgelmıntıkalyq retinde qoldanylǵan.

Keıbireýler onymen bólmeni fýmıgasıalaý arqyly olar búliný men zulymdyqtan qutylady dep esepteıdi, biraq is júzinde onyń tútini mıkrobtar men vırýstardy óltiredi.Dáriger G.A. Kolosov, 19 ǵasyrdyń aıaǵy - 20 ǵasyrdyń basynda. Túrkistan oblysynda 227 shópten jasalǵan dári keńinen qoldanyldy.

Qazaqtyń emhana dárigerleriniń (synyqshy) óneri belgili.Olar týraly kóptegen zertteýshiler jazǵan. Synyqshylaraıaq-qoldardyń, súıek súıekteriniń jáne tipti jambastyń kez kelgen synyqtaryn, sondaı-aq býyndardyń shyǵýy men sozylýynyń barlyq túrlerin ońaı jáne dál túzete aldy.Shına arqyly synyqtardy bekitý úshin qoldanyldy, bul synyqtardyń sıpatyna jáne adamnyń jasyna baılanysty boldy. Súıekterdi sáıkestendirý aldynda adam shóp tunbalarymen jansyzdandyryldy. Aǵash shınalar retinde paıdalanyldy, ol jylýdy saqtaýǵa kómektesti. Jaraqat alǵan jer joǵarydan kıizben jabylǵan. Bul qan aınalymyn jaqsartýǵa kómektesti.

Qazaq medısınasynda massajdyń ártúrli túrleri belsendi qoldanylǵan. Solardyń biri – «Ýzý massajy». Sózbe-sóz aýdarǵanda «bólip tastaý» degendi bildiredi. Massaj terapevtteri qan aınalymy buzylǵan spazmolıtıkalyq bulshyqetterdi tapty jáne qan aǵymyn, lımfa aǵynyn jáne júıke ımpúlstarynyń ótýin qalpyna keltirdi, osylaısha bulshyqetterdiń tamaqtanýyn jaqsartady.Massaj tereń nemese ústirt bolýy múmkin. Ol tirek-qımyl apparatynyń patologıalary úshin, omyrtqaly gryja, ıshemıalar jáne sýyq tıý úshin qoldanylǵan. Massajdyń taǵy bir túri – «Ósý – ósý», ol bir jasqa deıingi balalarǵa jasaldy. Nárestelerdiń tirek-qımyl apparaty durys qalyptasý úshin deneni qyzdyrdy.

Qazaqtar bul ádiske jıi júgingen. Olar deneden «buzylǵan qandy» soratyn súlgilerdi nemese aspaptyq ádisti paıdalandy. Qannyń belgili bir mólsheri kapıllárlar men usaq venalardan – samaı, mańdaı, shyntaq, qoldyń arqa, til asty aımaǵynan bólindi. Qan ketýdi toqtatý úshin jaralarǵa jańa kúl quıylady nemese eski kıizdiń kúıgen bóligi jaǵylady. Osylaısha jarany dezınfeksıalap, qandy sińirip, toqtatty. Ýly zattar men qaldyqtar qan men lımfada jınalady, sondyqtan bul qan túzý prosesterin bastaıtyn jáne ımýnıtetti jaqsartatyn deneni tazartýdyń bir túri.

Qan 100-200, maksımým 300 ml dozada shyǵarylady. Súıek kemigi sıgnal alady jáne jańa jasýshalardy - qyzyl qan jasýshalaryn, lımfosıtterdi qarqyndy túrde shyǵara bastaıdy. Qan alýdyń kórsetkishteri ártúrli bolýy múmkin - ıntoksıkasıa, ateroskleroz, gıpertonıa, bas aýrýy. Qazir bul ádis Qazaqstanda barǵan saıyn tanymal bola bastady jáne ony «hıdjama» dep ataıdy. Biraq bárine aqylmen qaraý kerek.

Kóptegen adamdar emdeýdiń bul túrine kúmánmen qaraıdy.Ár aýyldyń derlik óz baqsylary – aqshalary bolǵan.Árıne, olardyń arasynda alaıaqtar men sharlatandar kóp boldy, biraq úmitsiz bolyp kórinetin naýqastarǵa ómir súrýge múmkindik bergender de boldy. Baqsy qobyz tartsa, adamdar bosańsyp, dombyra tartý, kerisinshe, kóńil-kúılerin kóteretin. Emdeý mýzyka, án, ot jaǵý rásimderiarqyly ata-baba rýhyn shaqyratyn rýhanıatty eske túsirdi.Olar dál qobyz únine aǵylyp kelgen-mys. Osyndaı kúıde bókseler emdelýshiniń janyn izdep basqa álemderge ketti.Aıtpaqshy, keıbir nusqalar boıynsha «baqsy» sózi «qaraý, kórý» degendi bildiretin jalpy túrki tilindegi «baq» túbirinen shyqqan. Iaǵnı, bul sózdiń maǵynasy «aýrýdyń janyn kútý» degendi bildiredi. Mundaı ádister júıke júıesiniń patologıalary men epılepsıadaǵy ómir sapasyn jaqsartýǵa kómektesti.

Qazaq balasyna ómirlik jar tańdaǵanda onyń qaı áýletten ekenin suraǵan. Insest genetıkalyq aýrýlardyń joǵary qaýpin ýáde etti, sondyqtan jaqyn týystar arasyndaǵy nekege ruqsat etilmedi. Al jetinshi urpaqqa deıingi týysqandardyń bári jaqyn sanalǵandyqtan, árbir qazaq óziniń shejiresin – asyl tuqymyn jatqa bilýi beker emes edi. Bul qatań tártipti buzǵandar aýyr jazaǵa ushyrady.Qazirgi genetıkter bul máselede ata-babalarymen tolyqtaı kelisedi.

Árıne, qazaq medısınasyna basqa shyǵys dárigerleriniń, mysaly, Avısennanyń ádisteri áser etti. Qazaq tilinde «arýah» – ata-baba rýhy (parsy), «aýa» – aýa (arab), «jan» – jan (parsy) sıaqty arab, parsy tilinen engen «emdik» sózder men termınder kóptep kezdesedi, «dári» – darı(parsy), t.b. Soǵan qaramastan halyq emshileriniń aldyn-alý men emdeýdiń ózindik ádis-tásilderi men quraldary az-azdan jınaqtalyp, urpaqtan-urpaqqa jalǵasyp otyrdy.