Táýelsiz elim – Qazaqstanym!
Ashyq tárbıe saǵaty
Táýelsiz elim – Qazaqstanym!
Maqsaty:
1. Bilimdiligi: Oqýshylardyń boıynda Qazaqstannyń ótkeni men búgingi ómirin salystyra otyryp, óz elimizdiń damý tarıhy týraly tanymdaryn qalyptastyrý. Ulttyq sana sezimin, saıası saýattylyǵyn oıatý. Táýelsizdik kúni týraly tereń maǵlumat berý. Táýelsizdik úshin kúresken, jeltoqsan qurbandaryn eske túsirip, jeltoqsan qurbandarynyń erligi jaıynda túsindirý.
2. Tárbıeligi: Qazaqstannyń bolashaq damýyna ózindik úles qosatyn jeke tulǵa ekenderin uǵyndyrý. Oqýshy boıynda sanaly tártip, sapaly bilim alýǵa durys kózqaras qalyptastyrý. Qoǵamnyń bir múshesi retinde adam ómiri men jaqsy turmystyq qundylyqtaryn uǵyndyrý, jaýapkershilik sezimderin oıatý. Oqýshylarǵa patrıottyq tárbıe berý, Otandy súıýge jáne erlikke baýlý. Jeltoqsan oqıǵasynda el qamyn jegen erlerdi úlgi tutý, ónege alýǵa jáne halqynyń tarıhyn bilýge úıretý, dostyqqa, uıymshyldyqqa tárbıeleý.
3. Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń izdenimpazdyq qasıetterin qalyptastyrý, ótken tarıhqa degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Tárbıe saǵatynyń kórnekiligi:
1. Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik rámizderi: Týy, Eltańbasy, Ánurany, N. Á. Nazarbaevtyń portreti, slaıd, jeltoqsan qurbandarynyń sýreti.
2. Naqyl sózder jazylǵan plakattar.
3. Sharlar, gúlder, mýzykamen jabdyqtalǵan.
"Elińniń uly bolsań, elińe janyń ashysa, azamattyq namysyń bolsa, qazaqtyń ulttyq jalǵyz memleketiniń nyǵaıyp - kórkeıýi jolynda jan terińdi syǵyp júrip eńbek et.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N. Á. Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna Joldaýy
Muǵalim sózi:
“Táýelsiz elim - Qazaqstanym” tárbıe saǵatyn bastamas buryn, sizderdi bul merekeniń mańyzymen tanystyryp óteıin. Altaıdan Alataýǵa deıin ulan – ǵaıyr jerdi meken etken ata – babalarymyz táýelsizdikti arman etken. Osynaý keń dalany kók naızanyń ushymen, som bilektiń kúshimen qorǵaǵan babalarymyzdyń amanatyn oryndaý úshin talaı bozdaqtar jankeshtilikke barǵan. Qarakereı Qabanbaı, Qanjyǵaly Bógenbaı batyrlardan bastap, Isa Dosan, Shotan batyrlar, berirekte Baýyrjan, Mánshúk, Álıa syndy batyrlar sol el qorǵaýdy uran etken, sol úshin qurban bolyp, el qurmetine bólengen batyrlar.
Reseıdiń ezgisinde bolyp, tilimiz ben dinimizden bezip, orystanǵaly turǵanda Qaırat Rysqulbekov, Lázzat Asanova sıaqty qyrshyn jastardyń qurbandyqqa barýy arqasynda ǵana táýelsizdik alyp, egemendi el boldyq.
Mine sodan beri 27 jyl!
İ júrgizýshi:
Sálemetsizder me, qurmetti qonaqtar, ustazdar jáne oqýshylar Bizdiń synybymyzdyń “Táýelsiz elim – Qazaqstanym” atty ashyq tárbıe saǵatyna qosh keldińizder!
İİ júrgizýshi:
Qaıyrly kún «Táýelsiz elim - Qazaqstanym» ashyq tárbıe saǵatynyń qonaqtary. Ashyq tárbıe saǵatyn ashyq dep jarıalaýǵa ruqsat etińiz.
Muǵalimniń sózi:
Shákirtterim qazirgi kezde sen ashyq aspan, jaryq kún sáýlesi túsip turǵan memlekette ómir súrip jatyrsyń, bilim alýǵa sen úshin múmkindik mol. Sen kóp ýaqytyńdy dostaryńmen, týǵan – týystaryńmen ótkizesiń, kóńildi merekelerdi asyǵa kútesiń. Saǵan qandaı merekeler unaıdy? Olardy qalaı toılaısyń? Árıne barlyq meıramdar jaqsy. Biraq olardyń arasynda bizdiń memleketimiz úshin mańyzdylary bar. Sonyń biri – Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdik kúni.
İ - júrgizýshi: Táýelsizdik joly ońaı jol emes, bul jolda san myńdaǵan adamnyń armany men taǵdyry tálkekke tústi. Bizdiń elimiz búgingi kúnge sondaı qıyn - qystaý, dańqty joldardan ótip kelip otyr. Sondyqtan da, táýelsizdigimizdiń máni ózgeshe, baǵasy teńdessiz. Endeshe táýelsizdigimizdiń tuǵyry árqashan bıik bolsyn.
1 – júrgizýshi:
Qazaq halqy erkindikke jetý úshin qanshama qıyn – qystaý kezeńderdi bastan keshirdi. Myńdaǵan jyldyq tarıhy bar, Qazaqstan óz táýelsizdigin aldy. Al, 1986 jylǵy oqıǵa halyqtyń esinde máńgi saqtalady.
16 – jeltoqsanda qazaq jastary Ortalyq alańǵa shyǵyp, Qazaqstan táýelsizdigin talap etti.
2 - júrgizýshi:
Bul kún - Qazaqstan tarıhynda táýelsiz Qazaqstan Respýblıkasynyń týǵan kúni dep altyn árippen jazyldy. Sondyqtan da jeltoqsan búkilhalyqtyq mereke. Jeltoqsanda sháıt bolǵan qurbandarymyzdy bir mınýt únsizdikpen eske alaıyq.
Jeltoqsan qurbandary bir mınýt únsizdikpen eske alynady.
1 - júrgizýshi: Rahmet
Qazaqstan joǵary Keńesi 1991j. 16 jeltoqsanda Qazaqstandy táýelsiz Respýblıka dep jarıalady. Eki júz jyldaı patshalyq Resseıdiń otary, jetpis jyldan astam Keńes úkimetiniń buǵaýynda bolǵan Qazaqstan egemen el boldy.
Táýelsiz elim – Qazaqstanym! slaıd júkteý
Táýelsiz elim – Qazaqstanym!
Maqsaty:
1. Bilimdiligi: Oqýshylardyń boıynda Qazaqstannyń ótkeni men búgingi ómirin salystyra otyryp, óz elimizdiń damý tarıhy týraly tanymdaryn qalyptastyrý. Ulttyq sana sezimin, saıası saýattylyǵyn oıatý. Táýelsizdik kúni týraly tereń maǵlumat berý. Táýelsizdik úshin kúresken, jeltoqsan qurbandaryn eske túsirip, jeltoqsan qurbandarynyń erligi jaıynda túsindirý.
2. Tárbıeligi: Qazaqstannyń bolashaq damýyna ózindik úles qosatyn jeke tulǵa ekenderin uǵyndyrý. Oqýshy boıynda sanaly tártip, sapaly bilim alýǵa durys kózqaras qalyptastyrý. Qoǵamnyń bir múshesi retinde adam ómiri men jaqsy turmystyq qundylyqtaryn uǵyndyrý, jaýapkershilik sezimderin oıatý. Oqýshylarǵa patrıottyq tárbıe berý, Otandy súıýge jáne erlikke baýlý. Jeltoqsan oqıǵasynda el qamyn jegen erlerdi úlgi tutý, ónege alýǵa jáne halqynyń tarıhyn bilýge úıretý, dostyqqa, uıymshyldyqqa tárbıeleý.
3. Damytýshylyǵy: Oqýshylardyń izdenimpazdyq qasıetterin qalyptastyrý, ótken tarıhqa degen qyzyǵýshylyǵyn oıatý.
Tárbıe saǵatynyń kórnekiligi:
1. Qazaqstan Respýblıkasynyń memlekettik rámizderi: Týy, Eltańbasy, Ánurany, N. Á. Nazarbaevtyń portreti, slaıd, jeltoqsan qurbandarynyń sýreti.
2. Naqyl sózder jazylǵan plakattar.
3. Sharlar, gúlder, mýzykamen jabdyqtalǵan.
"Elińniń uly bolsań, elińe janyń ashysa, azamattyq namysyń bolsa, qazaqtyń ulttyq jalǵyz memleketiniń nyǵaıyp - kórkeıýi jolynda jan terińdi syǵyp júrip eńbek et.
Qazaqstan Respýblıkasynyń Prezıdenti N. Á. Nazarbaevtyń Qazaqstan halqyna Joldaýy
Muǵalim sózi:
“Táýelsiz elim - Qazaqstanym” tárbıe saǵatyn bastamas buryn, sizderdi bul merekeniń mańyzymen tanystyryp óteıin. Altaıdan Alataýǵa deıin ulan – ǵaıyr jerdi meken etken ata – babalarymyz táýelsizdikti arman etken. Osynaý keń dalany kók naızanyń ushymen, som bilektiń kúshimen qorǵaǵan babalarymyzdyń amanatyn oryndaý úshin talaı bozdaqtar jankeshtilikke barǵan. Qarakereı Qabanbaı, Qanjyǵaly Bógenbaı batyrlardan bastap, Isa Dosan, Shotan batyrlar, berirekte Baýyrjan, Mánshúk, Álıa syndy batyrlar sol el qorǵaýdy uran etken, sol úshin qurban bolyp, el qurmetine bólengen batyrlar.
Reseıdiń ezgisinde bolyp, tilimiz ben dinimizden bezip, orystanǵaly turǵanda Qaırat Rysqulbekov, Lázzat Asanova sıaqty qyrshyn jastardyń qurbandyqqa barýy arqasynda ǵana táýelsizdik alyp, egemendi el boldyq.
Mine sodan beri 27 jyl!
İ júrgizýshi:
Sálemetsizder me, qurmetti qonaqtar, ustazdar jáne oqýshylar Bizdiń synybymyzdyń “Táýelsiz elim – Qazaqstanym” atty ashyq tárbıe saǵatyna qosh keldińizder!
İİ júrgizýshi:
Qaıyrly kún «Táýelsiz elim - Qazaqstanym» ashyq tárbıe saǵatynyń qonaqtary. Ashyq tárbıe saǵatyn ashyq dep jarıalaýǵa ruqsat etińiz.
Muǵalimniń sózi:
Shákirtterim qazirgi kezde sen ashyq aspan, jaryq kún sáýlesi túsip turǵan memlekette ómir súrip jatyrsyń, bilim alýǵa sen úshin múmkindik mol. Sen kóp ýaqytyńdy dostaryńmen, týǵan – týystaryńmen ótkizesiń, kóńildi merekelerdi asyǵa kútesiń. Saǵan qandaı merekeler unaıdy? Olardy qalaı toılaısyń? Árıne barlyq meıramdar jaqsy. Biraq olardyń arasynda bizdiń memleketimiz úshin mańyzdylary bar. Sonyń biri – Qazaqstan Respýblıkasynyń Táýelsizdik kúni.
İ - júrgizýshi: Táýelsizdik joly ońaı jol emes, bul jolda san myńdaǵan adamnyń armany men taǵdyry tálkekke tústi. Bizdiń elimiz búgingi kúnge sondaı qıyn - qystaý, dańqty joldardan ótip kelip otyr. Sondyqtan da, táýelsizdigimizdiń máni ózgeshe, baǵasy teńdessiz. Endeshe táýelsizdigimizdiń tuǵyry árqashan bıik bolsyn.
1 – júrgizýshi:
Qazaq halqy erkindikke jetý úshin qanshama qıyn – qystaý kezeńderdi bastan keshirdi. Myńdaǵan jyldyq tarıhy bar, Qazaqstan óz táýelsizdigin aldy. Al, 1986 jylǵy oqıǵa halyqtyń esinde máńgi saqtalady.
16 – jeltoqsanda qazaq jastary Ortalyq alańǵa shyǵyp, Qazaqstan táýelsizdigin talap etti.
2 - júrgizýshi:
Bul kún - Qazaqstan tarıhynda táýelsiz Qazaqstan Respýblıkasynyń týǵan kúni dep altyn árippen jazyldy. Sondyqtan da jeltoqsan búkilhalyqtyq mereke. Jeltoqsanda sháıt bolǵan qurbandarymyzdy bir mınýt únsizdikpen eske alaıyq.
Jeltoqsan qurbandary bir mınýt únsizdikpen eske alynady.
1 - júrgizýshi: Rahmet
Qazaqstan joǵary Keńesi 1991j. 16 jeltoqsanda Qazaqstandy táýelsiz Respýblıka dep jarıalady. Eki júz jyldaı patshalyq Resseıdiń otary, jetpis jyldan astam Keńes úkimetiniń buǵaýynda bolǵan Qazaqstan egemen el boldy.
Táýelsiz elim – Qazaqstanym! slaıd júkteý
You Might Also Like
-
İZGİ PEDAGOG MUQAǴALI MAQATAEV EŃBEGİNE ESSE
