InfoHub Logo

SQO Petropavl  qalasy
«№7 orta mektep» KMM
Mektepaldy  daıarlyq  synyp  tárbıeshisi
Kıshkentaeva Venera Ersaınovna

«Taıaýdaǵy 2-3 jylda dýaldik, tehnıkalyq jáne kásiptik bilim berýdiń ulttyq júıesiniń negizin qalyptastyrý kerek», – dep, Elbasymyz Nursultan Ábishuly Nazarbaev aıtqandaı, endigi eń úlken, jaýapty maqsat bilim ordalaryna qatysty bolyp otyr. Ol maqsat, múddeniń biri-12 jyldyq bilim júıesine kóshý. Jańa bilim júıesi mektep pen muǵalimder aldynda turǵan negizgi máselelerdi anyqtaýda jańa mazmundaǵy bilim júıesin mektep ómirine engizýdi qajet etedi.

Qazirgi ýaqytta osy jańa júıe boıynsha kóptegen jumystar naqtylanyp, mańyzdy ister tyndyrylýda. Árbir mektep aldynda jeke tulǵanyń erekshelikterin eskere otyryp, shyǵarmashylyqpen oılaı alatyn jeke tulǵany qalyptastyrý maqsaty tur. Osyǵan oraı búkil álemde bilim berý júıeleriniń keleshek urpaqqa qandaı bilim beretini týraly másele qaıta qaralýda. «Oqytý nátıjesi oqýshylardyń syndarly oılaý, ózindik izdenis pen aqparatty tereń taldaý mashyǵyn ıgerý bolýǵa tıis»-dep  atap kórsetkendeı, qazirgi tańda elimizde jappaı bilim berý mazmuny jańǵyrtylýda. Bilim berý mazmunyn jańartý baǵdarlamasy sabaq berýdiń  ádis-tásilderin, muǵalimderdiń pedagogıkalyq  sheberlikterin jetildiredi. Atalmysh baǵdarlamanyń basty maqsattarynyń biri – balanyń oqyta otyryp, oı erkindigin, belsendiligin, izdenimpazdyǵyn qalyptastyrý, óz betinshe sheshim qabyldaýǵa daǵdylandyrý júıesin engizdi.

«Bilim negizi bastaýyshta» demekshi, bilim berýdiń alǵashqy satysy – bastaýysh bilim. Sondyqtan balany bastaýysh synyptan bastap shyǵarmashylyqpen oılaýǵa, óz betimen sheshim qabyldaı alýǵa, praktıkalyq áreketterge daıyn bolýǵa úıretý qajet. Olardy  shyǵarmashylyq baǵytta  jan-jaqty damytý - búgingi kúnniń basty talaby. Bul bizden tárbıeshilerden ónimdi jumysty talap etse, balalardan sol bastaýysh synyp oqýshysyna laıyqty tulǵany talap etedi. Ol degenimiz, balalardyń alǵan bilimderin meńgerýi úshin kóp eńbekti  qajetsindiredi. Ony júzege asyrý joldary balalardyń este saqtaý qabiletin damytýǵa septigin tıgizetin oqý úderisin uıymdastyrýdyń  tıimdi ádis-tásilderin usynýdy mindetteıdi. Iaǵnı, oqý tárbıe barysyndaǵy balalardyń este saqtaý qabiletin damytý, sol arqyly qarym-qatynas jasaı bilýge úıretý ózekti máseleni tanytady.

Adamnyń este saqtaý qabiletiniń máni men mańyzy erekshe ǵoı. Mektep qabyrǵasynda tıisti baǵdarlamany balaǵa meńgerip, bilimi men biligin damytý úshin onyń este saqtaý qabiletine júk te artyp otyr. Osy oraıda este saqtaý qabiletiniń jumysyn jeńildetý úshin, málimetterdi este saqtaýdyń tıimdi ádisteri men tásilderin meńgerý qajet.

Balanyń kez kelgen is-áreketi onyń jumys isteý ádis-tásilderine tikeleı baılanysty bolady. Qoldanylatyn ádistiń tıimdiligi onyń nátıjeliliginiń kepili bolady. Eger este saqtaý qabiletin is-áreket dep tanysaq, onda sáıkesinshe qandaı da bir málimetti este saqtaýǵa  septigin tıgizetin arnaıy is-áreketke baılanysty ádis-tásilderdi meńger  qajet bolady. Árbir sanaly adam maqsatty túrde este saqtaý qabiletin damytýǵa baǵyttalǵan ádisterdi meńgerse, óziniń este saqtaý jadyn tıimdi ári rasıonaldy túrde damyta alatyndyǵy ǵylymı túrde dáleldengen.

Bala mektepaldy daıarlyq synypqa kelgen kezde oqýǵa úıretý úshin, áýeli sóılemderdi sózderge, sózdi býyndarǵa, býyndy dybystarǵa bólý jumystaryn atqarady. Bul mezgil, taldaý kezeńi bolyp esepteledi. Osy kezeńde bala tek dybystardy ajyratýǵa ǵana  úırenbeıdi, olardy  býynmen oqyp jattyǵýǵa erekshe kóńil bóledi. Eger bulaı jasamasa sózderdi, sóılemderdi oqyp úırený kópke sozylyp ketedi. Al  jattyǵýdy birneshe jasaǵannan keıin bala qaıtadan toptaý kezeńine kóship, dybystardan býyn, býyndardan sóz, sózderden sóılem  qurastyrý ádisteri arqyly oqıdy. Árıne, bul kezeńde bala mátindi birden oqyp kete almaıdy. Tek sońǵy kezeńde bala biraz jetistikke jetkesin, daǵdy avtomattanýǵa aınalady.                                           

Qoryta kelgende qajyrly eńbek barysynda este saqtaý qabilettiń daǵdylary birneshe bólikterden turatynyn anyqtaımyz:

- Belgili bir málimetti tez este saqtaýǵa kómektesetin beıneli shartty belgiler bolýy tıis. Mysaly, «Mnemotehnıka» ádisiniń Mnemotablısamen jumys tásili, dybys jáne onyń árip tańbasyn, áńgime mazmunyn este saqtap, ony sol shartty belgilerge qarap tolyq málimet berýge ońtaıly.

- Este saqtaǵan málimetterdi beıneli obrazdarǵa aınaldyrý qabiletiniń  bolýy; Buǵan mysal retinde, «Asosıasıa» ádisin dálel retinde alýǵa bolady.

- Málimetti uzaq ýaqyt boıy este saqtaý daǵdysyn qalyptastyryp, qajetinde eske túsirtetin zeıin turaqty bolýy tıis;

- Jadymyzda málimetterdiń baılanysyn este saqtaý úshin kómek kórsetetin tirek obrazdar júıesi bolýy tıis.

Bilim salasyna túrli tehnologıalar engizilýde. Sol tehnologıalardyń ishinen ózimizge qajettisin tańdap, oqý qyzmetiniń ár kezeńinde tıimdi  qoldana bilý qajet. Qazirgi kezde mektepeter ınteraktıvti taqtalarmen jabdyqtalǵan. Sol atalmysh tehnıkada dıdaktıkalyq materıaldardy  qamtamasyz etip, balalardyń qyzyǵýshylyq qabiletterin ashyp sózdiń  aıtylýyn, oqylýyn, jazylýyn, sýretti ınteraktıvti taqtaǵa shyǵaryp  qoısaq, ony  órý arqyly, tyńdaý arqyly este saqtap qalý qabiletterin jaqsy damytýǵa bolady. Psıholog ǵalymdardyń aıtýynsha: «Kórnekilikterdi qoldaný mıdyń qabyǵynda qosymsha titirkendirgishterdiń paıda bolýyna yqpal jasap, este saqtaý qabiletin nyǵaıtady  eken».

Este saqtaý qabiletin turaqtandyrý úshin qarapaıym qaǵıdalardy da ustanǵan durys. Ǵalymdar este saqtaýdyń birneshe joldary baryn  málimdedi. Mysaly, bos ýaqytta sýret salý este saqtaýdy jaqsartady eken. Bul jerde sýrettiń sapasy men kórkemdigi mańyzdy emes, bastysy - sýret oıdy tynyqtyrady. Oıdyń tynyǵýy este saqtaý qabiletin joǵarylatady. Kózge arnalǵan jattyǵýlar da estiń damýyna  paıdaly. Eger tańerten kúnde 30 sekýnd jattyǵý jasap otyrsa, este saqtaý qabiletimiz 10%-ǵa  jaqsarady. Bul da ǵalymdarmen  dáleledengen.

Sózjumbaqtar, oısha sanaý, logıkalyq suraqtardy sheshý, óleńderdi jattaý, shet tilderin meńgerý - mıdy jumys isteýge arnalǵan eń tıimdi  ádister bolyp sanalady.

Jalań aıaq júgirýdiń ózi este saqtaý qabiletińdi jaqsartady. Sebebi, adam jalań aıaq júrgen kezde, aıaǵyn jaraqattap almaıyn dep  aınalasyna barlaı  arap júredi emes pe, mundaı sátte mı da belgili bir qyzmet atqarady. Ol qyzmetter esti jaqsartýǵa kómektesedi eken. Kelesi tásil – jazý. Qazirgi kezde qolmen jazý qalyp keledi. Kóbinese biz pernetaqta kómegimen jumys jasaımyz. Degenmen, este saqtaý  qabiletimizdi jaqsartý úshin bir aýyq qolǵa qalam alyp, jazý jazyp ta turý óte qajet.

Jańa zertteýler dáleldegendeı, jattyǵý kezinde salmaǵy aýyr zattardy kótergen kezde este saqtaý 20%-ǵa  jaqsardy delingen. Bıikke  órmeleý, shyńǵa shyǵý men aǵashqa órmeleý de este saqtaý qabileti úshin paıdaly. Sebebi, tepe-teńdikti saqtaý arqyly jady jumysy  jaqsara túsedi eken.

Bir sózben aıtar bolsaq, mıdy únemi jumys istetip turý qajet.

Sózimniń sońynda es týraly mynadaı metaforany aıtqym keledi: Esti kishkentaı jáne álsiz, sabyrly jáne tynysh, múmkin úlken jáne myqty ósip,  damyp kele  jatqan aǵashpen salystyrýǵa bolady (nemese ormanmen de). Al, endi qandaı aǵash ósiretinimiz - ol ózimizge  baılanysty.

---