- 05 naý. 2024 01:48
- 177
Etistiktiń shaqtary týraly túsinik
Mańǵystaý oblysy, Jańaózen qalasy,
№9 orta mekteptiń aǵylshyn tili muǵalimi
Atadjanova Nargıza Dovletovna
Sabaqtyń taqyryby: Etistiktiń túrlenýi. Etistiktiń shaqtary týraly túsinik
Sabaqtyń maqsaty:
a) Bilimdilik - Etistiktiń shaqtary týraly bilimderin tereńdetý, onyń túrlenýin úıretý.
á) Damytýshylyq - Oqýshylardyń oı - órisin, sana - sezimin, belsendi oılaý daǵdylaryn jandandyryp, toptyq tapsyrmalarmen jumys isteýge mashyqtandyrý, bilimin damytý, saýattylyqqa baýlý, sabaqqa yntalandyrý.
b) Tárbıelik – Túrli jattyǵý jumystaryn oryndatý arqyly eljandylyqqa, ana tilin, týǵan jerin qasterleýge, uqyptylyqqa, shapshańdyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádis tásili: túsindirý, suraq - jaýap, toppen jumys, shyǵarmashylyq jumys.
Sabaqtyń kórnekiligi: plakat, kartochkalar
Pánaralyq baılanys: sýret, tarıh, orys tili, aǵylshyn tili.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý: Oqýshylarmen sálemdesip, sabaqqa qatynasyn túgendep, oqý quraldaryn aldyryp, nazarlaryn sabaqqa aýdarý.
Oqýshylardy úsh topqa bólý, birneshe tapsyrmalar oryndalatynyn eskertý.
1 - top. Osy shaq.
2 - top. Keler shaq.
3 - top. Ótken shaq.
Úı jumysyn suraý.
Esimdikten ótkendi qaıtalaý.
Jańa sabaq: Etistiktiń qımyl, is - áreketti bildiretindigi belgili. Al is - árekt, qımyl belgili bir kezeńde iske asady, oryndalady. Qımyldyń ótý kezeńi sóıleýshiniń habarlaý kezimen nemese sóılep turǵan sátpen aıqyndalady. Sóılep turǵan sátke baılanysty qımyldyń ótý kezeńin bildirý etistiktiń shaǵy dep atalady. Shaqtyq maǵynasy mynadaı bolýy múmkin:
1) Únemi qaıtalanatyn, daǵdyǵa aınalǵan is - qımyl, sóılep turǵan kezde bolyp jatqan qımyl, is - árekt.
2) Sóılep turǵan sátten buryn bolyp ketken qımyl, is - áreket.
3) Sóılep turǵan kezde áli bolmaǵan biraq keıin bolýǵa tıisti qımyl, is - áreket.
Mysaly: Óner - bilim bar jurttar. Tastan saraı salǵyzdy. Endi búgin qarasam. Aınalam baqyt keń jatyr. Birimen - biri týysqan, qol ustasqan el jatyr. Jazǵytury qalmaıdy qystyń syzy, Masatydaı qulpyrar jerdiń júzi.
Ettistiktiń shaqtary esimshe, kósemshe tulǵaly etistik túbirine – dy,- di,- ty,- ti jáne – maq,- mek,- baq,- bek,- paq,- pek jurnaqtary jalǵaný arqyly jasalady.
Mysaly: Oqýshylar mektepke kelip - ti. Sóılep turǵan sátke baılanysty, ıaǵnı sol sátte bolyp jatqan qımyldy osy shaq, áli bolmaǵan, biraq keıin bolatyn qımyldy keler shaq, sóılep turǵan sátten buryn bolyp ótken qımyldy ótken shaq bildiredi.
Jańa sabaqty pysyqtaý. Sózjumbaq.
Etistik
Sabaqty bekitý. 103 - jattyǵý.
Shyǵarmashylyq jumys. 3 - topqa etistiktiń shaqtaryn qatystyryp, mátin quratý.
Mátinge baılanysty sýret saldyrtý.
Sergitý sáti. 1. «Jeti jurttyń tilin bil»
Oqylǵan maqaldaǵy aıtylmaı qalǵan sózdi taýyp aıtý, oryssha, aǵylshynsha balamasyn taý.
a) Jigitti namys óltiredi,... qamys óltiredi (qoıan – zaıas – hare)
á) Balanyń tili -... (bal – med – huný). Ananyń tili -... (bal – med – honey)
b) Oqýsyz... joq,... kúniń joq.(bilim – znanıe – knowledge)
g) Óner aldy – qyzyl... (til – ıazyk – tongue)
ǵ) Kóp sóz – kómir
Az sóz -... (altyn – zoloto – gold)
d)... – ottan da ystyq»Otan – Rodına – Motherland)
e) Ashý – dushpan, aqyl -... (dos, drýg – friend)
j)... ósse – jerdiń kórki(gúl – svety – flower)
... ósse – eldiń kórki (qyz – devochka – girl)
z) Aıtylǵan... – atylǵan oq(sóz – slova – word)
ı)................ ınemen qudyq qazǵandaı(bilim - znanıe - knowledge)
k )................ jurttyń tilin bil(jeti - sem - seven)
................. túrli bilim bil(jeti - sem - seven)
q )................. alma, aqyl al(altyn - zoloto - gold)
2. Sóz ishinde sóz. «Etistik» sózi.
Úıge tapsyrma berý. 105 - jattyǵý.
Oqýshylardy baǵalaý.
№9 orta mekteptiń aǵylshyn tili muǵalimi
Atadjanova Nargıza Dovletovna
Sabaqtyń taqyryby: Etistiktiń túrlenýi. Etistiktiń shaqtary týraly túsinik
Sabaqtyń maqsaty:
a) Bilimdilik - Etistiktiń shaqtary týraly bilimderin tereńdetý, onyń túrlenýin úıretý.
á) Damytýshylyq - Oqýshylardyń oı - órisin, sana - sezimin, belsendi oılaý daǵdylaryn jandandyryp, toptyq tapsyrmalarmen jumys isteýge mashyqtandyrý, bilimin damytý, saýattylyqqa baýlý, sabaqqa yntalandyrý.
b) Tárbıelik – Túrli jattyǵý jumystaryn oryndatý arqyly eljandylyqqa, ana tilin, týǵan jerin qasterleýge, uqyptylyqqa, shapshańdyqqa tárbıeleý.
Sabaqtyń ádis tásili: túsindirý, suraq - jaýap, toppen jumys, shyǵarmashylyq jumys.
Sabaqtyń kórnekiligi: plakat, kartochkalar
Pánaralyq baılanys: sýret, tarıh, orys tili, aǵylshyn tili.
Sabaqtyń barysy:
Uıymdastyrý: Oqýshylarmen sálemdesip, sabaqqa qatynasyn túgendep, oqý quraldaryn aldyryp, nazarlaryn sabaqqa aýdarý.
Oqýshylardy úsh topqa bólý, birneshe tapsyrmalar oryndalatynyn eskertý.
1 - top. Osy shaq.
2 - top. Keler shaq.
3 - top. Ótken shaq.
Úı jumysyn suraý.
Esimdikten ótkendi qaıtalaý.
Jańa sabaq: Etistiktiń qımyl, is - áreketti bildiretindigi belgili. Al is - árekt, qımyl belgili bir kezeńde iske asady, oryndalady. Qımyldyń ótý kezeńi sóıleýshiniń habarlaý kezimen nemese sóılep turǵan sátpen aıqyndalady. Sóılep turǵan sátke baılanysty qımyldyń ótý kezeńin bildirý etistiktiń shaǵy dep atalady. Shaqtyq maǵynasy mynadaı bolýy múmkin:
1) Únemi qaıtalanatyn, daǵdyǵa aınalǵan is - qımyl, sóılep turǵan kezde bolyp jatqan qımyl, is - árekt.
2) Sóılep turǵan sátten buryn bolyp ketken qımyl, is - áreket.
3) Sóılep turǵan kezde áli bolmaǵan biraq keıin bolýǵa tıisti qımyl, is - áreket.
Mysaly: Óner - bilim bar jurttar. Tastan saraı salǵyzdy. Endi búgin qarasam. Aınalam baqyt keń jatyr. Birimen - biri týysqan, qol ustasqan el jatyr. Jazǵytury qalmaıdy qystyń syzy, Masatydaı qulpyrar jerdiń júzi.
Ettistiktiń shaqtary esimshe, kósemshe tulǵaly etistik túbirine – dy,- di,- ty,- ti jáne – maq,- mek,- baq,- bek,- paq,- pek jurnaqtary jalǵaný arqyly jasalady.
Mysaly: Oqýshylar mektepke kelip - ti. Sóılep turǵan sátke baılanysty, ıaǵnı sol sátte bolyp jatqan qımyldy osy shaq, áli bolmaǵan, biraq keıin bolatyn qımyldy keler shaq, sóılep turǵan sátten buryn bolyp ótken qımyldy ótken shaq bildiredi.
Jańa sabaqty pysyqtaý. Sózjumbaq.
Etistik
Sabaqty bekitý. 103 - jattyǵý.
Shyǵarmashylyq jumys. 3 - topqa etistiktiń shaqtaryn qatystyryp, mátin quratý.
Mátinge baılanysty sýret saldyrtý.
Sergitý sáti. 1. «Jeti jurttyń tilin bil»
Oqylǵan maqaldaǵy aıtylmaı qalǵan sózdi taýyp aıtý, oryssha, aǵylshynsha balamasyn taý.
a) Jigitti namys óltiredi,... qamys óltiredi (qoıan – zaıas – hare)
á) Balanyń tili -... (bal – med – huný). Ananyń tili -... (bal – med – honey)
b) Oqýsyz... joq,... kúniń joq.(bilim – znanıe – knowledge)
g) Óner aldy – qyzyl... (til – ıazyk – tongue)
ǵ) Kóp sóz – kómir
Az sóz -... (altyn – zoloto – gold)
d)... – ottan da ystyq»Otan – Rodına – Motherland)
e) Ashý – dushpan, aqyl -... (dos, drýg – friend)
j)... ósse – jerdiń kórki(gúl – svety – flower)
... ósse – eldiń kórki (qyz – devochka – girl)
z) Aıtylǵan... – atylǵan oq(sóz – slova – word)
ı)................ ınemen qudyq qazǵandaı(bilim - znanıe - knowledge)
k )................ jurttyń tilin bil(jeti - sem - seven)
................. túrli bilim bil(jeti - sem - seven)
q )................. alma, aqyl al(altyn - zoloto - gold)
2. Sóz ishinde sóz. «Etistik» sózi.
Úıge tapsyrma berý. 105 - jattyǵý.
Oqýshylardy baǵalaý.