Ǵabıt Músirepov
Ǵabıt Músirepov (1902-1985jj.)
Ǵabıt Músirepov 1902 jyly qazirgi Soltústik Qazaqstan oblysy Jambyl aýdany «Jańa jol» aýylynda sharýa otbasynda týǵan. Bala kezinde aýyl moldasynan oqyp, eskishe hat tanıdy. Ol kezdegi aýyl aqsaqaldarynyń bir ádeti – keshke jaqyn dóń basyna, nemese kókoraı shalǵyn kók maısa ústine kıizdi jaıǵyzyp tastap, neshe túrli qıssa, jyrdy qyzyǵa tyńdaıtyn bolǵan. «Ádebıetpen alǵash jaqyn tanysýym osy edi» - deıtin jazýshy balalyq shaǵyn esine túsirip otyryp. Zerek bala «Qyz Jibek», «Er Tarǵyn», «Qobylandy batyr», «Láli-Májnún», «Kóroǵly», «Sal-sal», «Zarqum», «Shákir-SHákirat», «Shahmaran» syqyldy injý-marjan jyrlardy súısine oqyp, talaı betin jattap ta alady.
Ǵabıt 1917 jyly Qostanaı ýeziniń Obaǵan bolysyndaǵy eki synypty orys mektebine oqýǵa túsedi. Onyń ustazy – qazaqtyń belgili ustaz aqyny Beket Ótetileýov shákirtine jyly shyraı bildirip, ádebıetti súıip ósýge yqpalyn tıgizdi, óleń, jyr jattatady. Osy mektepti bitirgen soń bolashaq jazýshy Presnogorkovtegi joǵary bastaýysh ýchılıshege túsip, jeti jyldyq mektep kóleminde bilim alady.
1923 jyly Ǵ. Músirepov Orynbor qalasyndaǵy jumysshy fakúltetine (rabfakqa) oqýǵa túsedi; orys jáne álem ádebıetiniń sańlaqtaryn, ulttyq sóz óneriniń úlgilerin qumarta oqıdy. «Men – deıdi jazýshy «Avtobıografıalyq áńgimesinde», - on toǵyzynshy ǵasyrdaǵy orys klasıkterin sol rabfakta uǵynyp shyqqandaımyn. Ásirese Gogol, Chehov, Gorkıı baǵyty oıyma qona qalýshy edi. Rabfakty bitirgen kezde jazý talaby mende de oıana bastady».
Jumysshy fakúltetin bitirisimen (1926) Músirepov bir jyl Omby qalasyndaǵy aýylsharýashylyq akademıasynda oqıdy. Sonda júrip «Týlaǵan tolqynda» atty hıkaıatyn jaza bastaıdy. 1928-1938 jyldary baspasóz, ár túrli oryndarda jaýapty qyzmetter atqarady. Al, 1938-1955 jyldar arasynda birińǵaı ádebıetpen aınalysady. 1956-1966 jyldary Ǵ. Músirepov «Ara - Shmel» atty satıralyq jýrnaldardyń bas redaktory, Qazaqstan jazýshylar odaǵynyń birinshi hatshysy qyzmetin atqaryp, 1966 jyldan keıin qaıtadan birińǵaı jazýshylyq ónerimen shuǵyldanady.
Ol Japonıa, Egıpet, Aljır, Italıa sıaqty kóptegen elderdi aralap, týǵan eliniń sóz ónerin nasıhattaýda sol eńbek sińirdi Ǵ. Músirepov – el qurmetine bólengen áıgili akademık-jazýshy ǵana emes, ol kórnekti qoǵam qaıratkeri edi.
Qalamger ondaǵan maqala men ocherk, áńgime men novela, ulttyq dramatýrgıanyń altyn qoryna qosylǵan «Qyz Jibek», «Qozy Kórpesh – Baıan sulý», «Aqan seri - Aqtoqty», «Amangeldi» pesasy men «Qazaq soldaty», eki tomdyq «Oıanǵan ólke», «Ulpan» romany jáne «Kezdespeı ketken bir beıne» poemasyn jazdy.
Bir dáýirdiń talaı syry shertilip, talaı rýhanı adamdyq izdenis-ózgeris aqtarylǵan aıtýly týyndylarda azynaǵan zamana lebi aıqyn seziledi. Asyl aǵanyń arman-tilegi, órisi men óresi, kóterilgen shyńy da, qınala keshken oıy men qyry da – men mundalap tur. Halqymyzdyń basynan ótken taǵdyr-talaıy, ómir-ǵumyry tym aýyr, alasapyrandy bolypty, kúızelýi kóbirek, kúńirenýi molyraq, qýanyshy azyraq jolaıryqta uzaq turyp qalyppyz. Ǵabeń tartys kúreske, arpalys aıqasqa(ásirese tap pen top arasyndaǵy) kóbirek kóńil bólipti – bul da qaharly zamannyń jan qaltyratqan syzynan edi.
Abzal aǵa azynaǵan aıazǵa tótep berer qaırat kórsetken aıtýly azamat edi. Er basyna kún týyp, etigimen sý keship – eliniń jartysyn jaıratyp salǵan 1932 jyldyń qıly zamanynda bes azamattyń atynan qylyshynan qan tamǵan joǵary orynǵa janyn shúberekke túıip júrip ashyq hat jazǵan Aqbergen azamat bolatyn. Qalamdas aǵa-dosy Bıaǵańa – (Beıimbet Maılınge) jala jabylǵanda taǵy da basyn qaterge tigip, aıǵaılap ara túsken. «Bıaǵań halyq jaýy bolsa, men de jaýmyn!» - dep adam tańqalarlyq qaısarlyq kórsetken de Ǵabeń bolatyn.
Solaqaı jelókpe synshylar atoılap «Abaı jolyna» kók súńgi siltep, uly Muhańnyń basyna áńgir taıaq oınatqanda da ara túsip, adal, baıypty, mándi maqala jazyp, ashyq saıysqa shyqqan da Ǵabeń edi. Talaı qazaq jalǵan, jasyryn aryz toǵytyp, birin-biri dattap, jamandap, qandasyn qaralap, arysymyzdy ólimge qıyp, qıanattan, qarǵystan ımenbeı, zaýaldan shoshymaı, qara júrek qandybalaqtyń qataryn kóbeıtip jatqanda, Ǵabeń aqıqatty ashyp aıtyp, qasqaıyp qarsy turǵan, azamattyq qalpynan jazbaǵan ádil aǵa boldy.
Ǵabıt Mahmutulynyń asyl murasy, júregin jaryp shyqqan jan sózi – bárimizdiń rýhanı azyǵymyz, maqtanyshymyz, qymbattan da qymbatymyz. Aıtýly jazýshynyń adamdyq qasıeti, azamattyq tulǵasy – bárimizge úlgi, ónege.
Shaǵyn janr órinde
Ádebıetke 20-jyldardyń ekinshi jartysynda kelgen Ǵ.Músirepovtiń alǵashqy kólemdi týyndysy – «Týlaǵan tolqynda» hıkaıatynda 1916 jylǵy dúrbeleń kezindegi aýyl tirshiligi, áıel taǵdyry, keıingi azamat soǵysynyń kórinisi beınelense, «Qos shalqar», «Kók úıdegi kórshiler», «Alǵashqy adymdarda» eńbekshi halyqtyń sana-seziminiń ózgergeni sýretteledi.
Ǵ.Músirepovke tán sheberlikpen jazylǵan alǵashqy áńgime – «Qos shalqar»(1928). Áńgimeshi-jazýshy Qos shalqardyń qoınaýynda eki túrli ómirdi kórgenin, eki túrli sezimdi basynan keshirgenin tebirene baıandaıdy.
Qos shalqardyń qoınaýynda ósken sábı kóz aldyndaǵy keń ómirdi qushaq jaıa qushýǵa daıyn edi. Aınalasy baqyt baqshasyndaı raqatqa, shattyqqa shaqyrǵandaı elesteıtin. Biraq Qos Shalqarmen – shyn ómirimen tuńǵysh túıiskende bala kóńili qulazyp, qatty qınalady. Barlyq boıaýy óship, munarlanyp, baqyt besigine balaǵan Qos shalqar qapyryq zyndandaı dem alǵyzbaı, tunshyqtyryp jibere jazdaıdy. óıtkeni onyń kóz aldyndaǵy Qos shalqar qıanatshyl eken, qoınaýynda – «Qosym baıdyń bosaǵasynda qabaqtary qatyńqy, kóńilderi kirbikti úmitsiz ókinish» bar. Qalyń qaýdy shapqan jigitterdiń daýsy nárestelerdiń shyńǵyrýymen ulasyp, tym ashshy shyǵyp jatady. Shybyrtqy arqalaryna emes, jandaryna «shyp-shyp tıgendeı».
Eseıgen shaǵynda týǵan ólkesine qaıta oralǵan áńgimeshi-jazýshy Qos shalqardyń ózi de, ony jaılaǵan jandardyń da ózgergenine kýá bolyp, ómirdiń bir shıelenisken túıinine boılaǵandaı bolady – kóńiline bir ásem jylylyq uıalaıdy. Lırıkalyq sezimmen kómkerilgen «Qos shalqar» qazaq áńgimesindegi osy janrdyń bir jańalyq bastaýy edi.
Ǵabıt Músirepovtiń azamattyq jáne qalamgerlik qasıetin aıqyndaı túsken «Talpaq tanaý» men «Shuǵyla» sol kezdegi qazaq áńgimesiniń aıtýly shyǵarmalarynyń qataryna jatady. 1932 jyldyń sumdyǵy men qýlyǵy áshkerelengen bul qos shyǵarma – batyldyǵymen, qaısarlyǵymen birge kompozısıa men sújeti ádemi órilgen áserli shyǵarmalar. Ol ýaqytty ashtyq pen jalańashtyqty ashyq áshkereleý qaıda, tuspaldap, synalap aıtýdyń ózi qaýipti edi. Ǵabeń osy eki áńgimesiniń birinde ázildi sýyrtpaqtap, birinde jol hıkaıasyn arqaý etip ashshy da aýyr shyndyqty oqyrmanyna jetkizedi.
«Talpaq tanaýdyń» (1933) astarly oıy men sújet aǵymy keıipkerlerdiń sezim qylyn shertip, ádemi kúlki, ásem ázil arqyly ańǵarylady. Túıe jekken arbamen «irkildep» jetken eki shoshqa, áı, jaqsylyqtyń belgisi emes-aý! Sondyqtan da aýyl jigitteri jańa pálege «jaqyndamaı, alysyraq ıirilip turyp» osqyryna qaraıdy. «Kápirdiń» túr-turpaty erkin ósken keń dalanyń perzentterine tym jat, tym óreskel kórinedi. Tórt túligi myńǵyrǵan elge «baýyry tolǵan qaz-qatar emshek» «maldan kóri ıtke uqsaıtyn besinshi túlik» jat-aq. Aqyry aýyldyń bir aqsaqalyn zorlyqpen eki shoshqanyń sońyna salady... Osy tereń syr aýyl jigitteri alǵash kórgennen-aq «aýzy malǵa uqsamaıtyn talpaq tanaýdy» dep bastalatyn ázil-kúlkimen, minep-sheneýmen baıqatady.
El turmysy qanshalyqty aýyr bolǵanymen, tirlik aǵymy óz qalaýyn alǵa tarta beredi. Sol jyly Ǵabıt óziniń ómirlik taqyryby bolǵan, árqashanda súısinip. Súıip jyrlaǵan ana taqyrybyna baryp, jazý mánerindegi kóterińki, lepti rýhtyń da bastaýyn tabady. 1933 jyly ol M. Gorkııdiń «Adamnyń anasy» («Rojdenıe cheloveka») jáne «ólimdi jeńgen ana» («Legenda o Tımýrlane») degen eki áńgimesin erkin aýdara otyryp, sál yqshamdap, keı ıdeıasyn ótkirleı asha túsip, keı oıyn ózinshe, sál basqasha qorytady. M. Gorkııdiń «Keldi adam ómirge» degen áńgimesine Ǵabıt Músirepov «Adamnyń anasy» dep at qoıyp, oqyrman nazaryn, shyǵarmanyń negizgi salmaǵyn anaǵa, ananyń kıeli mahabbatyna aýdarady. «Ananyń anasy», «Ashynǵan ana», «Ananyń arashasy», (1933), «Er ana» (1942), «Aqlıma» (1944) – qazaq topyraǵynda kóktegen týyndylar.
Ǵabıt Músirepov Gorkıı sıaqty oqıǵaǵa tikeleı aralasyp, kesimin aıtyp, óz sezimin bildire bermeıdi – romantıkalyq tulǵalar týǵan ólkeniń aryndy da aǵyndy, otty da órshil tirligimen bite qaınasyp, kóterińki rýh, qaısar minez baıqatady. Kádýilgi qazaq dalasynda ósken: Qapıa, Naǵıma, Aqlıma analardyń ózderi de, sózderi de ótkir, óktem, Jyrtqysh ań, doly tabıǵat, jaýyz da, batyr da ana júreginiń aldynda bas ıedi.ashynǵan ana jalǵyz ulyn ajaldan arashalap alyp qalý úshin ashtyqqa kónedi, jalańashtyqqa tózedi, zyndanǵa túsedi, azaptyń bárin kóredi, shydaıdy. Aqyry-aıaǵynda abaqtydan shyǵa sala jan túrshigerlik azaptyń bárin umytyp, jalǵyzyn kórý úshin aýlyna qaraı qustaı ushady.
