InfoHub Logo

Prezentasıasymen
Maqsaty: Oqýshylarǵa jazýshynyń ómiri, shyǵarmashylyǵynan málimetter berý jáne onyń áńgimesin oqyp, mazmunyn ashý.
Damytýshylyq: izdengishtik qasıetterin arttyra otyryp, dáleldi pikir aıtýǵa úıretý, oılaý qabiletterin damytý, shyǵarmashylyq jumys isteı bilýge, ózinshe
tujyrymdy oı aıta bilýge úıretý.
Tárbıelik: shyǵarma ıdeıasy negizinde oqýshylardy adamgershilikke, ata - anany qurmetteýge baýlý.
Ádisi: STO strategıalary ( oı qozǵaý, maǵynany), suraq - jaýap, tirek - syzba
Sabaqtyń tıpi: jańa sabaq
Kórnekilik: jazýshy ómirine baılanysty jınaqtalǵan slaıd, sózjumbaq

Barysy
İ. Uıymdastyrý
( Balalarmen amandasý, sabaqqa daıyndyǵyn tekserý)

İİ. Jańa sabaq
Sabaqqa qyzyǵýshylyǵyn oıatý
«Sóz syryna saıahat» bóliminde sózjumbaq sheshý
1. Kórkem shyǵarmada ómirdiń jaǵymsyz jaqtaryn kúlki ete, mysqyldaı sýretteý (satıra)
2. Esimdiktiń bir túri ( ózdik)
3. Turaqty sóz tirkesi ( frazeologıa)
4. Saýsaqpen sanaǵandaı (az)
5. Jansyz zatty jandandyra sýretteý ( keıipteý)
6. – ynshy,- inshi jurnaqtary arqyly qandaı san esim jasalady ( rettik)
7. Shamadan tys asyra sýretteý ( gıperbola)
8. Til dybystaryn sýretteıtin sala ( fonetıka)
9. Óleń tarmaqtarynda belgili bir sóz ne sóz tirkesiniń jol basynda qaıtalanýy ( anafora)
10. Ýaq sóziniń antonımi ( iri)

Muǵalimniń sózi
- Sózjumbaqtan qandaı sóz oqýǵa bolady?
- Sóz zergeri degen sóz oqýǵa bolady.
- Durys. Biz búgin sóz zergeri atanǵan jazýshy Ǵ. Músirepovtiń ómiri, shyǵarma -
shylyǵy jáne áńgimesimen tanysamyz.
- Sender jazýshy týraly ne bilesińder? Tómengi synybyna onyń qandaı áńgimelerimen oqyp tanystyq?
(Balalardyń jaýabyn tyńdaý)

3-bólim «Bilgen saıyn keledi bile bergim...» dep atalady. Bul bólimde balalarǵa jazýshy ómirinen daıyndalǵan slaıd kórsetiledi.
Baıandaý. Týǵan jyly 1902 - 1985 jyldar aralyǵynda ómir súrgen.
Soltústik Qazaqstan obl. Jambyl aýdanynda dúnıege kelgen.
1923 - 1926 jyldary Orynbor qalasynda jumysshy fakýl. Oqyǵan.
«Qazaqstan» baspasynda redaktor (30 jyldary)
«Qazaqstan ádebıeti», «Sos. Qazaqstan» gazetterinde bas redaktor.
Ǵ. Músirepov - jazýshy, dramatýrg. aýdarmashy.
Onyń shyǵarmalaryn aıtý (roman, áńgimeleri, pesalary)
Jazýshy 1933 jyly orys jazýshysy Gorkııdiń «Adamnyń týýy», «Ólimdi
jeńgen ana» degen áńgimelerin qazaq tiline aýdardy. Gýmanıs jazýshy M. Gorkııdiń adam degen ardaqty atty joǵary baǵalaýy, ómirge rýh sebýshi, tirshilik ıesi analardyń qoǵamdaǵy róli jazýshyǵa úlken oı saldy. Jazýshynyń áıel obrazdary kúshti jasalǵan osy shyǵarmalaryna qatty qyzyǵyp, ózi de ana týraly «Ananyń anasy», «Ananyń arashasy», «Ashynǵan ana», «Er ana», «Aqlıma» atty áńgimeler jazdy.
Biz búgingi talqylaıtyn áńgimemiz jazýshynyń «Ananyń anasy» atty áńgimesi.
Men senderge bul áńgimeni óz betterińmen oqyp, mazmunyn bilip kelińder degen bolatynmyn.
(Sóz kezegi oqýshylarda)

4. Kitappen sóıleý strategıasy.
( oqyǵandaryn eske túsirý )
Mazmunyn qysqasha baıandatý.
5. Dáptermen jumys
Keıipkerler beınesin toptastyryp jazý. Taldaý
( Balalardan jazǵandaryn suraý)
Bala bı Ana
Keıipkerleri: Molda, Jalpaq balýan, Áıtiles, Sarybaı, Ramazan saýdager, Janaı balýan

Negizgi keıipkerlerdi anyqtaý, olarǵa minezdeme berý.
- Negizgi keıipkerler kimder?
- Jalpaq balýan, ana.
- Toptastyrý ádisimen anaǵa minezdeme berý.
(Taqtada jazý)
Ana
↓
Jasqanbaıdy
Er minezdi
Kózi ashyq
Otqa túsýge ázir
Batyl
Ótkir sózdi
Qaıratty

6. Suraq qoıý «Maǵynany tany»
- Qaıratty dedik, onyń boıyna qaırat bitirip turǵan qandaı kúsh?
- Analyq mahabbat.
- Ananyń batyrlyǵy nede?
- Ol oqtaı ushqyr júırik torymen juldyzdaı aǵyp kelip, jaý qalyń jylqyny aıyryp alady da, ózi tóbege shyǵyp, zorlyqshylardy qasyna shaqyrady. Seskenbeıdi, qoryqpaıdy.
Oqýlyqtan ananyń sózin taýyp oqytý.
( Meniń atym - áıel, myna qyzdyń anasymyn! Báriń de anadan týdyńdar! Anamen alyspaıdy da, atyspaıdy da. Neń bar edi meniń jalǵyzymda? Kel botam, ózime!- degende qolymdaǵy qyzdyń qalaı yrshyp qalaı yrshyp ketkenin bilmeımin, sekirip baryp sheshesiniń moınyna asyldy,- deıdi.

- Al Jalpaq balýan týraly ne aıtasyńdar?
Jalpaq balýan:
↓
Óz bıligi joq
Adamgershiligi joq
Ańqaý
Nadan
Ómirde adasyp júrgen adam

- Qalaı oılaısyńdar, qyryq jigit pen Jalpaqty tize búktirgen qandaı kúsh, nendeı qudiret?

(Áıel óziniń basyndaǵy aýyr háldi, ózi kúnde kórip júrgen teńsizdikti aıtady)
Jalpaq ananyń sózinen keıin qandaı kúıde boldy?
(Taýdan qulaǵandaı)
- Ananyń naqty esimi aıtylmaıdy? Sebebi ne?
(Balalardyń jaýabyn tyńdaý)
7. Shyǵarmashylyq jumys
Oıtolǵaý jazý
«Ana degen asyl jan ǵoı árqashan...
Balalardyń jazǵandaryn oqytý.
8. Úıge tapsyrma. Áńgime qurylysyn taldaýǵa daıyndalý.
9. Baǵalaý