Oqýshylardy óz Otanyna, adaldyqqa tárbıeleý
Taqyryby: Oqýshylardy óz Otanyna, adaldyqqa tárbıeleý. /tárbıe saǵaty/
Maqsaty: 1. Týǵan elin, jerin sheksiz súıýge, Otanyn, tarıhyn qasterleýge jáne onyń aldyndaǵy boryshyn aqtaýǵa tárbıeleý.
2. Oqýshynyń óz - ózine degen senimdiligin arttyrý, shynshyldyqqa jáne antqa degen beriktigin nyǵaıtý. Syılastyqqa tárbıeleý.
Ótilý túri: domıno prınsıpi boıynsha.
Ótetin jeri: 8 «a» synyp
Bezendendirilýi: mýzyka, naqyl sózder.
İ. Júrgizýshi:
Búgingi tańda qoǵam ómirinde bolyp jatqan ózgerister árbir jasóspirim jetkinshektiń ómirine óz áserin tıgizýde. Árbir jetkinshek óziniń balalyq shaǵynan eseıý kezeńine ótýde. Alaıda qoǵamnyń túbirli ózgeristeri, árbir jetkinshektiń jeke damýyna da ózgerister ákelýde. Onyń eń bastysy jastardyń kóbisi patrıottyq sezimniń ne ekenin túsinbeýde. Árıne kedeıliktiń ósýin, qoǵamnyń ishinen baıqaý qıyn emes. Sonymen qatar, eń aýyry – nashaqorlyqqa úırenip, bul jolǵa túsip jatqan jastardyń sany kúnnen – kúnge kóbeıýde. Al nashaqorlyq jastarymyzdyń densaýlyǵyn buzýda, mentalıtetimizdi, ulttyq ereksheligimizdi umyttyrýda.
Olaı bolsa, qazirgi ýaqytta elimizde patrıottyq sezim ózekti máseleniń biri dep aıtýǵa bolady. Bulaı aıtýymnyń sebebi elbasymyzdyń 2050 baǵdarlamasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń áskerı qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda jaraqtandyrylǵan, utqyrlyǵy joǵary, Qarýly Kúshter áskerı daıarlyǵyn odan ári arttyrý jolyn kezeń - kezeńmen júrgizýdi atap ótti.
- Elbasynyń osy qoıǵan maqsatyna baılanysty áskerı daıarlyqty nyǵaıta túsý kerek pe, joq álde áskerı daıarlyqty nyǵaıtýdyń qajeti joq pa?
1. Almastyń oıynsha áskerge tek jumys tabý úshin barý qajet deıdi.
Tanymal aqyn jáne saıası qaıratker M. Shahanovtyń pikirinshe, qazaqstandyq patrıotızmdi beıneleıtin, qazaq halqynyń óz bostandyǵy úshin kúresken úsh kezeńin atap kórsetedi.
1. Otyrardy 6 aı boıy qorǵap, Shyńǵysqannyń baskeserlerinen qorǵap qazaq halqynyń Otyrardaǵy erligi búkil álemge joǵary deńgeıdegi rýhyn kórsetti.
2. Eldi, jerdi qorǵaýdaǵy qazaq halqynyń patrıottyq sezimin jońǵar basqynshylarymen jarty ǵasyrǵa jýyq kúres kezinen kórýge bolady.
3. 1986 jylǵy jeltoqsan oqıǵasy da bul turǵydan kóp jaıtty ańǵartqandaı. Qazaq jastarynyń ulttyq namysynyń, týǵan elge degen súıispenshiliginiń joǵary ekendigin kórsetti. Qazaq jastary júz jylǵa jýyq ýaqyt boıy halyqty kazarmalyq tártipte ustap kelgen totalıtarlyq júıeniń aldynda birinshi bolyp aıyldaryn jıǵan joq.
Qazaqstan kóp ultty el. Bizdiń Respýblıkamyzda 120-dan astam ulttar men ulystar meken etýde. Ultaralyq kelisim degenimiz – mádenı, saıası, áleýmettik - ekonomıkalyq faktorlardyń quramdas bóligi dep ataýǵa bolady. Ár adam bala kúninen osy faktorlardyń baryn sezinedi jáne patrıottyq tárbıeni ınternasıonaldyq, ultaralyq kelisim, jat qylyqtarǵa tózbeýshilikpen baılanystyra otyryp boıǵa sińiredi deýge bolady.
Biraq qazirgi kezeńde Otan aldynda boryshyn óteý qasıetti sezimi oıynshyqqa aınalǵan sıaqty. Buny aıtyp otyrǵan sebebim keleshekte jumysqa túsý úshin mindetti túrde áskerı bıletti suraıdy. Sondyqtan Otan aldyndaǵy boryshtan buryn, óz qamymdy oılap jumys tabý úshin ǵana áskerge baramyn deýshiler joq emes.
2. Qyzdardyń áskerı boryshyn ótemegen uldarǵa degen kózqarasy týraly Dınanyń oıyn tyńdasaq:
3. Arman óz Otanynyń aldynda boryshyn mindetti túrde óteý qajet dep sanaıdy:
Qazaqstandyq patrıotızm men ulttyq kelisim Qazaqstan Respýblıkasynyń azamatyn tárbıeleýdiń negizgi bolyp tabylady.
Patrıotızm – Otanǵa degen súıispenshilik, jeke adamnyń aman – saýlyǵy, qoǵamdyq memlekettik qaýipsizdikke tikeleı baılanystyǵyn seziný, óziniń memleketke táýeldi ekenińdi, memleketti nyǵaıtý degenimiz jeke adamdy kúsheıtý ekenin moıyndaý. Jalpy patrıotızm degenimiz – memleket degen uǵymdy, onyń adammen barlyq jaǵynan: ótkenimen búgingi kúnimen jáne bolashaǵymen qarym - qatynasyn bildirdi.
Búgingi kúnge deıin bizder keńestik patrıotızmdi maqtan etip keldik, al eger de Otanǵa degen súıispenshilik bolmasa, keńes halqy fashızmdi qurtyp, jeńiske jeter me edi?
Olaı bolsa, búgingi kúni eń bastysy bolashaqtyń adamdy qandaı bolýy kerek, óz boıyna azamattyq jáne patrıot degen sezimderdi sińire bilýinde jatyr.
Sondyqtan da qazirgi jastardyń patrıottyq tárbıe máselesine erekshe nazar aýdaryla bastaǵanyn aıtar edim. Qazirgi qoǵamnyń patrıottyq sanasy úsh túsinikti quraıdy: 1 - ulttyq - etnıkalyq, 2 - jalpy adamzattyq, 3 - áleýmettik - toptyq. Ulttyq – etnıkalyq degenimiz – ulttyq namys sezimi.
Qazaq halqynyń patrıottyq seziminiń qandaı joǵary bolǵanyn keıingi jyldar ishindegi bolǵan oqıǵalar da dáleldeıdi.
4. Ásem patrıottyq sezimniń tek uldarǵa tán qasıet emes, ol sezim qyzdarǵa da tán dep esepteıdi.
5. Jýyqta ǵana Otan aldyndaǵy áskerı boryshyn ótep kelgen aýyldasymyz Zaınýldınov Baqbergendi ortaǵa shaqyraıyq.
- Sizdiń ásker qataryna barýyńyzǵa ne sebep boldy?
6. Al keıbir azamattar zaman talabyna saı kelisim shart boıynsha áskerı qyzmette júr. Kelisim shart boıynsha Otandy qorǵaýǵa bola ma? – degen suraqqa Baqytgúldiń pikirin tyńdasaq:
Qorytyndy:
- Óz Otanyn, týǵan jerin, eline, halqyna shyn berilgen adam eshýaqytta eshteńemen sanaspaıdy. Mysaly Uly Otan soǵysynda qasyq qandary qalǵansha soǵysqan İzǵutty Aıtyqov, Ivan Varepo, Qasym Qaısenov t. b. atalarymyzdy aıtýǵa bolady. Olar qazaq jeri ne basqa jer dep bólmeı Otan aldyndaǵy boryshtaryn atqardy. Elbasymyz N. Á. Nazarbaev:« Biz memleketimizdiń qolda bar múmkinshilikteriniń arqasynda, kóp ultty Otanymyzdyń ár azamatynyń dostyǵyn saqtaýǵa, bir – birine senimdi bolýǵa, jalpy Otan – úıimizdiń - Qazaqstan Respýblıkasynyń jáne eshkimge osy antyn buzdyrmaýǵa tıistimiz.» - degen edi.
- Óz oıymdy Qazaqstan Respýblıkasynyń Ata zańynyń 36 babymen qortyndylaǵym keledi:
«Qazaqstan Respýblıkasyn qorǵaý - ár azamattyń qasıetti mindeti jáne boryshy».
Maqsaty: 1. Týǵan elin, jerin sheksiz súıýge, Otanyn, tarıhyn qasterleýge jáne onyń aldyndaǵy boryshyn aqtaýǵa tárbıeleý.
2. Oqýshynyń óz - ózine degen senimdiligin arttyrý, shynshyldyqqa jáne antqa degen beriktigin nyǵaıtý. Syılastyqqa tárbıeleý.
Ótilý túri: domıno prınsıpi boıynsha.
Ótetin jeri: 8 «a» synyp
Bezendendirilýi: mýzyka, naqyl sózder.
İ. Júrgizýshi:
Búgingi tańda qoǵam ómirinde bolyp jatqan ózgerister árbir jasóspirim jetkinshektiń ómirine óz áserin tıgizýde. Árbir jetkinshek óziniń balalyq shaǵynan eseıý kezeńine ótýde. Alaıda qoǵamnyń túbirli ózgeristeri, árbir jetkinshektiń jeke damýyna da ózgerister ákelýde. Onyń eń bastysy jastardyń kóbisi patrıottyq sezimniń ne ekenin túsinbeýde. Árıne kedeıliktiń ósýin, qoǵamnyń ishinen baıqaý qıyn emes. Sonymen qatar, eń aýyry – nashaqorlyqqa úırenip, bul jolǵa túsip jatqan jastardyń sany kúnnen – kúnge kóbeıýde. Al nashaqorlyq jastarymyzdyń densaýlyǵyn buzýda, mentalıtetimizdi, ulttyq ereksheligimizdi umyttyrýda.
Olaı bolsa, qazirgi ýaqytta elimizde patrıottyq sezim ózekti máseleniń biri dep aıtýǵa bolady. Bulaı aıtýymnyń sebebi elbasymyzdyń 2050 baǵdarlamasynda Qazaqstan Respýblıkasynyń áskerı qaýipsizdigin qamtamasyz etý maqsatynda jaraqtandyrylǵan, utqyrlyǵy joǵary, Qarýly Kúshter áskerı daıarlyǵyn odan ári arttyrý jolyn kezeń - kezeńmen júrgizýdi atap ótti.
- Elbasynyń osy qoıǵan maqsatyna baılanysty áskerı daıarlyqty nyǵaıta túsý kerek pe, joq álde áskerı daıarlyqty nyǵaıtýdyń qajeti joq pa?
1. Almastyń oıynsha áskerge tek jumys tabý úshin barý qajet deıdi.
Tanymal aqyn jáne saıası qaıratker M. Shahanovtyń pikirinshe, qazaqstandyq patrıotızmdi beıneleıtin, qazaq halqynyń óz bostandyǵy úshin kúresken úsh kezeńin atap kórsetedi.
1. Otyrardy 6 aı boıy qorǵap, Shyńǵysqannyń baskeserlerinen qorǵap qazaq halqynyń Otyrardaǵy erligi búkil álemge joǵary deńgeıdegi rýhyn kórsetti.
2. Eldi, jerdi qorǵaýdaǵy qazaq halqynyń patrıottyq sezimin jońǵar basqynshylarymen jarty ǵasyrǵa jýyq kúres kezinen kórýge bolady.
3. 1986 jylǵy jeltoqsan oqıǵasy da bul turǵydan kóp jaıtty ańǵartqandaı. Qazaq jastarynyń ulttyq namysynyń, týǵan elge degen súıispenshiliginiń joǵary ekendigin kórsetti. Qazaq jastary júz jylǵa jýyq ýaqyt boıy halyqty kazarmalyq tártipte ustap kelgen totalıtarlyq júıeniń aldynda birinshi bolyp aıyldaryn jıǵan joq.
Qazaqstan kóp ultty el. Bizdiń Respýblıkamyzda 120-dan astam ulttar men ulystar meken etýde. Ultaralyq kelisim degenimiz – mádenı, saıası, áleýmettik - ekonomıkalyq faktorlardyń quramdas bóligi dep ataýǵa bolady. Ár adam bala kúninen osy faktorlardyń baryn sezinedi jáne patrıottyq tárbıeni ınternasıonaldyq, ultaralyq kelisim, jat qylyqtarǵa tózbeýshilikpen baılanystyra otyryp boıǵa sińiredi deýge bolady.
Biraq qazirgi kezeńde Otan aldynda boryshyn óteý qasıetti sezimi oıynshyqqa aınalǵan sıaqty. Buny aıtyp otyrǵan sebebim keleshekte jumysqa túsý úshin mindetti túrde áskerı bıletti suraıdy. Sondyqtan Otan aldyndaǵy boryshtan buryn, óz qamymdy oılap jumys tabý úshin ǵana áskerge baramyn deýshiler joq emes.
2. Qyzdardyń áskerı boryshyn ótemegen uldarǵa degen kózqarasy týraly Dınanyń oıyn tyńdasaq:
3. Arman óz Otanynyń aldynda boryshyn mindetti túrde óteý qajet dep sanaıdy:
Qazaqstandyq patrıotızm men ulttyq kelisim Qazaqstan Respýblıkasynyń azamatyn tárbıeleýdiń negizgi bolyp tabylady.
Patrıotızm – Otanǵa degen súıispenshilik, jeke adamnyń aman – saýlyǵy, qoǵamdyq memlekettik qaýipsizdikke tikeleı baılanystyǵyn seziný, óziniń memleketke táýeldi ekenińdi, memleketti nyǵaıtý degenimiz jeke adamdy kúsheıtý ekenin moıyndaý. Jalpy patrıotızm degenimiz – memleket degen uǵymdy, onyń adammen barlyq jaǵynan: ótkenimen búgingi kúnimen jáne bolashaǵymen qarym - qatynasyn bildirdi.
Búgingi kúnge deıin bizder keńestik patrıotızmdi maqtan etip keldik, al eger de Otanǵa degen súıispenshilik bolmasa, keńes halqy fashızmdi qurtyp, jeńiske jeter me edi?
Olaı bolsa, búgingi kúni eń bastysy bolashaqtyń adamdy qandaı bolýy kerek, óz boıyna azamattyq jáne patrıot degen sezimderdi sińire bilýinde jatyr.
Sondyqtan da qazirgi jastardyń patrıottyq tárbıe máselesine erekshe nazar aýdaryla bastaǵanyn aıtar edim. Qazirgi qoǵamnyń patrıottyq sanasy úsh túsinikti quraıdy: 1 - ulttyq - etnıkalyq, 2 - jalpy adamzattyq, 3 - áleýmettik - toptyq. Ulttyq – etnıkalyq degenimiz – ulttyq namys sezimi.
Qazaq halqynyń patrıottyq seziminiń qandaı joǵary bolǵanyn keıingi jyldar ishindegi bolǵan oqıǵalar da dáleldeıdi.
4. Ásem patrıottyq sezimniń tek uldarǵa tán qasıet emes, ol sezim qyzdarǵa da tán dep esepteıdi.
5. Jýyqta ǵana Otan aldyndaǵy áskerı boryshyn ótep kelgen aýyldasymyz Zaınýldınov Baqbergendi ortaǵa shaqyraıyq.
- Sizdiń ásker qataryna barýyńyzǵa ne sebep boldy?
6. Al keıbir azamattar zaman talabyna saı kelisim shart boıynsha áskerı qyzmette júr. Kelisim shart boıynsha Otandy qorǵaýǵa bola ma? – degen suraqqa Baqytgúldiń pikirin tyńdasaq:
Qorytyndy:
- Óz Otanyn, týǵan jerin, eline, halqyna shyn berilgen adam eshýaqytta eshteńemen sanaspaıdy. Mysaly Uly Otan soǵysynda qasyq qandary qalǵansha soǵysqan İzǵutty Aıtyqov, Ivan Varepo, Qasym Qaısenov t. b. atalarymyzdy aıtýǵa bolady. Olar qazaq jeri ne basqa jer dep bólmeı Otan aldyndaǵy boryshtaryn atqardy. Elbasymyz N. Á. Nazarbaev:« Biz memleketimizdiń qolda bar múmkinshilikteriniń arqasynda, kóp ultty Otanymyzdyń ár azamatynyń dostyǵyn saqtaýǵa, bir – birine senimdi bolýǵa, jalpy Otan – úıimizdiń - Qazaqstan Respýblıkasynyń jáne eshkimge osy antyn buzdyrmaýǵa tıistimiz.» - degen edi.
- Óz oıymdy Qazaqstan Respýblıkasynyń Ata zańynyń 36 babymen qortyndylaǵym keledi:
«Qazaqstan Respýblıkasyn qorǵaý - ár azamattyń qasıetti mindeti jáne boryshy».
You Might Also Like
-
1. Oqýshylarǵa as tuzy, adamdar men janýarlarǵa tuqzdy paıdalaný qajettigi, as tuzynyń negizgi kózderi kólden tuz óndirý týraly túsinigin qalyptastyrý.
