Genderdiń ózara árekettesýi
Sabaqtyń maqsaty: Ár túrli belgilerdiń aıqyn kórinýine áser etetin genderdiń ózara baılanysýy men árekettesýi týraly túsinik qalyptastyrý.
Mindetteri:
Bilimdilik: Tuqym qýalaýshylyq jáne ózgergishtik zańdylyqtary jáne genderdiń ózara árekettesýiniń nátıjelerin túsindirý, esepter shyǵarýdy úıretý.
Tárbıelik: Ýaqyt, dáldik, uqyptylyq sezimine, otansúıgishtikke adamgershilik qarym - qatynastardyń mádenıetine tárbıeleý. Kásibı baǵdar berý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń qyzyǵýy, ynta – qıaly men qabyldaý sıaqty tanymdyq qabiletterin damytý arqyly aınaladaǵy qubylystardy baıqaýǵa, salystyrýǵa, taldaı bilýge daǵdylandyrý.
Sabaq tıpi: Jańa bilimdi ıgerý
Ádisi: STO elementteri, oıyn tehnologıasynyń elementteri.
Pánaralyq baılanys: Matematıka, tarıh, geografıa, medısına.
Kórnekiligi: slaıdtar, jetondar, baǵalaý paraǵy
Sabaqtyń qurylymy:
1. Uıymdastyrý - 1
2. Úı tapsyrmasyn tekserý - 12
3. Jańa sabaq - 7
4. Sergitý sáti - 2
5. Bekitý - 17
6. Qorytyndylaý - 5.
7. Úıge tapsyrma - 1
Sabaq barysy:[/i]
1. Uıymdastyrý sáti. Psıhologıalyq daıyndyq.
Oqýshylar hormen:
Árbir adam - týysym, dosym, juraǵat,
Árbir sabaq - úırený, uǵý, ulaǵat.
Árbir isim - tirlik, tirek, adamdyq,
Árbir sózim - shyndyq, birlik, adaldyq! [/i]
2. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Toppen jumys: Semantıkalyq karta, “Sımvoldardy tanı bil”,”Bıologıalyq shynjyr”;
Nashar úlgeretin oqýshylarǵa jeke jumys: kespe qaǵazben jumys;
Kespe qaǵazdaǵy tapsyrmalar:
№1. Qyzyl tústi raýshan gúlin, aq tústi raýshan gúlimen shaǵylystyrǵan. Qyzyl tústi raýshan gúl aq tústige qaraǵanda domınantty. Osy gúlderdiń F1 F2 urpaǵyn tap.
№2. Eshki júniniń qara túsiniń geni qońyr túsine qaraǵanda domınantty. Qara analyq birneshe ret qońyr tústi atalyqpen býdandastyrylady Osydan 12 qara júndi laq, 10 qońyr júndi laq alynady. Ata - anasynyń genotıpterin anyqtańdar
“Sımvoldardy tanı bil” - genetıkalyq sımvoldardyń mánin anyqtaý.
“Bıologıalyq shynjyr” – jyldar boıynsha bıologıalyq jańalyqtardy taldaý
188319021903190519101915825141510041541583858517234650000
Sharty: “shynjyrdy aǵytqanda” taqyryp boıynsha mańyzdy sandyq málimetter alynady. “Aǵytý” shynjyrdyń basynan bastalady.
Aıtalyq, 1883 j - belgıalyq embrıolog E. Beneden redýksıalyq bóliný atalyq jáne analyq hromosomalardyń ajyraýyna baılanysty dep joramaldady.
”Bıologıalyq shynjyr” oıynynyń jaýaby
1883 j - belgıalyq E. Beneden redýksıalyq bóliný atalyq jáne analyq hromosomalardyń ajyraýyna baılanysty dep joramaldady.
1902 - 1903jj. - V. Setton redýksıalyq bóliný, uryqtaný kezindegi hromosomalardyń ornalasýy jáne belgilerdiń táýelsiz ajyraýynyń arasynda baılanys bar ekenin anyqtady.
1905j - E. Vılson jynysty anyqtaýdyń hromosomalyq negizin sıpattady.
1910 - 1915jj. T. Morgan tuqym qýalaýshylyqtyń hromosomalyq teorıasyn jasady.
8 - drozofılanyń hromosomalarynyń dıploıdty jıyntyǵy
+250S, 14 - 15 kún saıyn drozofılanyń bir juby 100 - ge jýyq urpaq beredi.
41, 5%- jetilgen qanat sur shybyndar;
41, 5%- shala qanat qara shybyndar;
83%- ata - enelerine uqsas daralar úlesi;
8, 5%- shala qanat sur shybyndar;
8, 5%- jetilgen qanat qara shybyndar;
17%- ata - enelerine múldem uqsamaıtyn shybyndar úlesi;
23 - adam hromosomalarynyń gaploıdty jıyntyǵy;
46 - adam hromosomalarynyń dıploıdty jıyntyǵy;
50000 - adamnyń 46 hromosomasyndaǵy genderdiń sany
3. Jańa sabaq.
Elektrondyq slaıdtardyń kómegimen túsindiriledi.
Genderdiń ózara árekettesýiniń 4 túri ajyratylady:
1. Komplementarlyq ádis - bir nemese birneshe alleldi emes genderdiń áserinen jańa belgilerdiń jaryqqa kelýi. [/i]
3. Polımerıa - Epıstazǵa qarama qarsy, ıaǵnı bir belgi birneshe belginiń jaryqqa shyǵýyna áser etedi.
POLIMERIA
Erkek Áıel[/i]
A 1 A 1 A 2 A 2 ha 1 a 1 a 2 a 2
A 1 a 1 A 2 a 2
Mýlat
4. Kóp alleldilik - alleldi emes genderdiń birneshe belgini saqtaı alýy, olardy ındeks túrinde belgileıdi. Mysaly qan toptaryn anyqtaıtyn gender.
4. Sergitý sáti.
5. Bekitý.
1. Genderdiń ózara árekettesýi degendi qalaı túsinesiń?
2. Komplementarlyq ádis degen ne?
3. Epıstazǵa sıpattama ber?
4. Polımerıa degen ne?
5. Kóp alleldilikke mysal keltir.
Esepter shyǵarý
Qan toptarynyń tuqym qýalaýy
(A. Sartaev «Jalpy bıologıa esepteri men tapsyrmalary» 10 - synyp JMB 44 - bet)
1. Qan toby I qyz, kan toby III jigitke turmysqa shyǵady. Olardyń balalarynyń qan toby qandaı bolady?
2. Ákesiniń qan toby IV, sheshesi II qan toby boıynsha gomozıgotaly otbasyndaǵy balalardyń genotıpin anyqtańdar.
3. II qan toby boıynsha áıel de, erkek te geterozıgota bolsa, olardyń balalarynyń qan toby IV, III, II jáne I bolýynyń yqtımaldyǵy qandaı?
4. Ákesiniń qany II topqa, sheshesiniki III topqa jatady. Balalarynyń qan toptary qandaı bolýy múmkin?
5. Sot prosesinde alıment tólemegeni úshin is qaralyp jatyr. Sheshesiniń qany I top. Al balasynyń qany II topqa jatady. Balanyń ákesi retinde qany III topqa jatatyn erkek bolýy múmkin be? Ákesiniń qany qaı topqa jatýy múmkin ekenin anyqtańdar.
Eseptiń jaýaby:
1. İtop jáne İİİ top bolady.
2. İİ, İİİ, İV toptyń qany bolady.
3. İİ, İV, İİİ top bolady, İ top bolýy múmkin emes.
4. İİ, İİİ top bolady.
5. İİİ toptyń qanymen Balanyń qany sáıkes kelmeıdi, ıaǵnı ákesi emes. Balanyń ákesinde İİ, İV toptyń qany bolady.
6. Qorytyndy. Tómendegi sýretke qarap óz oılaryńdy aıtyńdar
Mindetteri:
Bilimdilik: Tuqym qýalaýshylyq jáne ózgergishtik zańdylyqtary jáne genderdiń ózara árekettesýiniń nátıjelerin túsindirý, esepter shyǵarýdy úıretý.
Tárbıelik: Ýaqyt, dáldik, uqyptylyq sezimine, otansúıgishtikke adamgershilik qarym - qatynastardyń mádenıetine tárbıeleý. Kásibı baǵdar berý.
Damytýshylyq: Oqýshylardyń qyzyǵýy, ynta – qıaly men qabyldaý sıaqty tanymdyq qabiletterin damytý arqyly aınaladaǵy qubylystardy baıqaýǵa, salystyrýǵa, taldaı bilýge daǵdylandyrý.
Sabaq tıpi: Jańa bilimdi ıgerý
Ádisi: STO elementteri, oıyn tehnologıasynyń elementteri.
Pánaralyq baılanys: Matematıka, tarıh, geografıa, medısına.
Kórnekiligi: slaıdtar, jetondar, baǵalaý paraǵy
Sabaqtyń qurylymy:
1. Uıymdastyrý - 1
2. Úı tapsyrmasyn tekserý - 12
3. Jańa sabaq - 7
4. Sergitý sáti - 2
5. Bekitý - 17
6. Qorytyndylaý - 5.
7. Úıge tapsyrma - 1
Sabaq barysy:[/i]
1. Uıymdastyrý sáti. Psıhologıalyq daıyndyq.
Oqýshylar hormen:
Árbir adam - týysym, dosym, juraǵat,
Árbir sabaq - úırený, uǵý, ulaǵat.
Árbir isim - tirlik, tirek, adamdyq,
Árbir sózim - shyndyq, birlik, adaldyq! [/i]
2. Úı tapsyrmasyn tekserý.
Toppen jumys: Semantıkalyq karta, “Sımvoldardy tanı bil”,”Bıologıalyq shynjyr”;
Nashar úlgeretin oqýshylarǵa jeke jumys: kespe qaǵazben jumys;
Kespe qaǵazdaǵy tapsyrmalar:
№1. Qyzyl tústi raýshan gúlin, aq tústi raýshan gúlimen shaǵylystyrǵan. Qyzyl tústi raýshan gúl aq tústige qaraǵanda domınantty. Osy gúlderdiń F1 F2 urpaǵyn tap.
№2. Eshki júniniń qara túsiniń geni qońyr túsine qaraǵanda domınantty. Qara analyq birneshe ret qońyr tústi atalyqpen býdandastyrylady Osydan 12 qara júndi laq, 10 qońyr júndi laq alynady. Ata - anasynyń genotıpterin anyqtańdar
“Sımvoldardy tanı bil” - genetıkalyq sımvoldardyń mánin anyqtaý.
“Bıologıalyq shynjyr” – jyldar boıynsha bıologıalyq jańalyqtardy taldaý
188319021903190519101915825141510041541583858517234650000
Sharty: “shynjyrdy aǵytqanda” taqyryp boıynsha mańyzdy sandyq málimetter alynady. “Aǵytý” shynjyrdyń basynan bastalady.
Aıtalyq, 1883 j - belgıalyq embrıolog E. Beneden redýksıalyq bóliný atalyq jáne analyq hromosomalardyń ajyraýyna baılanysty dep joramaldady.
”Bıologıalyq shynjyr” oıynynyń jaýaby
1883 j - belgıalyq E. Beneden redýksıalyq bóliný atalyq jáne analyq hromosomalardyń ajyraýyna baılanysty dep joramaldady.
1902 - 1903jj. - V. Setton redýksıalyq bóliný, uryqtaný kezindegi hromosomalardyń ornalasýy jáne belgilerdiń táýelsiz ajyraýynyń arasynda baılanys bar ekenin anyqtady.
1905j - E. Vılson jynysty anyqtaýdyń hromosomalyq negizin sıpattady.
1910 - 1915jj. T. Morgan tuqym qýalaýshylyqtyń hromosomalyq teorıasyn jasady.
8 - drozofılanyń hromosomalarynyń dıploıdty jıyntyǵy
+250S, 14 - 15 kún saıyn drozofılanyń bir juby 100 - ge jýyq urpaq beredi.
41, 5%- jetilgen qanat sur shybyndar;
41, 5%- shala qanat qara shybyndar;
83%- ata - enelerine uqsas daralar úlesi;
8, 5%- shala qanat sur shybyndar;
8, 5%- jetilgen qanat qara shybyndar;
17%- ata - enelerine múldem uqsamaıtyn shybyndar úlesi;
23 - adam hromosomalarynyń gaploıdty jıyntyǵy;
46 - adam hromosomalarynyń dıploıdty jıyntyǵy;
50000 - adamnyń 46 hromosomasyndaǵy genderdiń sany
3. Jańa sabaq.
Elektrondyq slaıdtardyń kómegimen túsindiriledi.
Genderdiń ózara árekettesýiniń 4 túri ajyratylady:
1. Komplementarlyq ádis - bir nemese birneshe alleldi emes genderdiń áserinen jańa belgilerdiń jaryqqa kelýi. [/i]
3. Polımerıa - Epıstazǵa qarama qarsy, ıaǵnı bir belgi birneshe belginiń jaryqqa shyǵýyna áser etedi.
POLIMERIA
Erkek Áıel[/i]
A 1 A 1 A 2 A 2 ha 1 a 1 a 2 a 2
A 1 a 1 A 2 a 2
Mýlat
4. Kóp alleldilik - alleldi emes genderdiń birneshe belgini saqtaı alýy, olardy ındeks túrinde belgileıdi. Mysaly qan toptaryn anyqtaıtyn gender.
4. Sergitý sáti.
5. Bekitý.
1. Genderdiń ózara árekettesýi degendi qalaı túsinesiń?
2. Komplementarlyq ádis degen ne?
3. Epıstazǵa sıpattama ber?
4. Polımerıa degen ne?
5. Kóp alleldilikke mysal keltir.
Esepter shyǵarý
Qan toptarynyń tuqym qýalaýy
(A. Sartaev «Jalpy bıologıa esepteri men tapsyrmalary» 10 - synyp JMB 44 - bet)
1. Qan toby I qyz, kan toby III jigitke turmysqa shyǵady. Olardyń balalarynyń qan toby qandaı bolady?
2. Ákesiniń qan toby IV, sheshesi II qan toby boıynsha gomozıgotaly otbasyndaǵy balalardyń genotıpin anyqtańdar.
3. II qan toby boıynsha áıel de, erkek te geterozıgota bolsa, olardyń balalarynyń qan toby IV, III, II jáne I bolýynyń yqtımaldyǵy qandaı?
4. Ákesiniń qany II topqa, sheshesiniki III topqa jatady. Balalarynyń qan toptary qandaı bolýy múmkin?
5. Sot prosesinde alıment tólemegeni úshin is qaralyp jatyr. Sheshesiniń qany I top. Al balasynyń qany II topqa jatady. Balanyń ákesi retinde qany III topqa jatatyn erkek bolýy múmkin be? Ákesiniń qany qaı topqa jatýy múmkin ekenin anyqtańdar.
Eseptiń jaýaby:
1. İtop jáne İİİ top bolady.
2. İİ, İİİ, İV toptyń qany bolady.
3. İİ, İV, İİİ top bolady, İ top bolýy múmkin emes.
4. İİ, İİİ top bolady.
5. İİİ toptyń qanymen Balanyń qany sáıkes kelmeıdi, ıaǵnı ákesi emes. Balanyń ákesinde İİ, İV toptyń qany bolady.
6. Qorytyndy. Tómendegi sýretke qarap óz oılaryńdy aıtyńdar
You Might Also Like
-
• Oqýshylardyń geografıa pánine degen qyzyǵýshylyǵyn oıatyp, bilimin arttyrý.
