InfoHub Logo

Qyzylorda qalasy,
№197 qazaq orta mektebiniń tehnologıa pániniń muǵalimi:
Áljanova Roza Zeınýllaqyzy

Páni: Tehnologıa.
Synyby:9
Sabaqtyń taqyryby: Gobelen toqý.
Sabaqtyń maqsaty: Halyq qolónerimen tanystyrý, úıretý arqyly oqýshylardyń ózdiginen jumys júrgizýine, sheberlik deńgeıin arttyryp, ynta-yqylasyn molaıtýǵa, ásemdikpen sulýlyqty kórip, baǵalaı bilýge úıretý.
Bilimdilik maqsaty: oqýshylardyń shyǵarmashylyq belsendiligin arttyra otyryp, árbir jeke tulǵanyń aqyl-oıynyń damýyna, shyǵarmashylyq damý múmkindigine jaǵdaı jasaý.
Damytýshylyq maqsaty: oqýshylardy óner týyndylaryn estetıkalyq talǵammen qabyldaý qabilettiligin damytý.
Tárbıelik maqsaty: Oqýshylarǵa qolónerdiń estetıkalyq mazmunyn boıyna sińirý arqyly sheberlikke, jınaqylyqqa, ıkemdilikke tárbıeleý.
Sabaqtyń túri: aralas
Sabaqtyń ádisi: áńgimeleý, suraq – jaýap, saramandyq jumys.
Pánaralyq baılanys: tarıh, óner, sýret.
Sabaqtyń kórnekiligi: Venn dıagramsy, Qurasbek Tynybekovtyń, Batıma Záýirbekovanyń týyndylarynyń sýretteri, slaıd.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi
a. Sálemdesý. Oqýshylardyń sabaqqa daıarlyǵyn tekserý, túgendeý;
b. Jumys ornyn uıymdastyrý, ákelgen quraldaryn tekserý.
v. Uıymdastyrý sáti kezeńinde sabaqtyń jumys yrǵaǵyn anyqtaý.

İİ. Úı tapsyrmasyn tekserý:
• Ólshem adamnyń qaı jaǵynan alynady?
• Ólshem ne úshin alynady?
• Ólshem qandaı zatpen alynady?
• Kıimdegi aqaý degenimiz ne?
• Moda degenimiz ne?
• Moda qaı eldiń sózi?

İİI. Jańa sabaqty túsindirý.
Kilem – úı jasaýy dep sanaımyz, ony jerge tóseýge, qabyrǵaǵa ilýge bolady jáne kilem ıirilgen toqyma jippen toqylady. Kilem - sándik qoldanbaly óner túrine jatqyzamyz jáne shalý ádisimen toqylady.
Kilem túkti jáne túksiz bolyp bólinedi. Túk salyp toqý óneri kóbinese Qyzylorda, Torǵaı, Qostanaı, Shymkent óńirlerinde jaqsy damyǵan.
Gobelen –sýretti, túksiz, qabyrǵaǵa ilinetin jáne jerge tóseletin kilem, ıaǵnı qolmen toqylǵan keskindeme. Gobelen – sándik qoldanbaly óner túrine jatady.
Gobelen óneriniń shyǵý tarıhy 20-shy ǵasyrdyń basynan bastalady. Gobelen derbes sýretshilik óner týyndysy retinde alǵash Fransıa, Italıa, Ispanıa, Germanıa elderinde damyp, keıin Reseı, Baltyq boıy, Kavkazǵa keń taraǵan erteden kele jatqan alasha, tyqyr kilem toqý óneri gobelenniń qazaq halqynyń dástúrli qolónerine jat emes.
Gobelenniń otany – Fransıa. Sonaý orta ǵasyrlarda ómir súrgen aǵaıyndy Gobelender negizin salǵandyqtan, solardyń esimimen atalatyn osy bir óner túriniń qazaq jerinde jyly qabyldanyp, tez taralýy – bizde negizdiń barlyǵynan. Ol qandaı negiz? Gobelenge qarańyz da, qazaqtyń taqyr kilemimen salystyryńyz. Esh aıyrmasy joq. Aıyrmasy – tek fransýzdar erterek qımyldap, ony ózderiniń ónerleri, brend retinde qalyptastyra alǵandyǵynda. Eger ony ózimizge sińirip alǵymyz kelse, gobelendi «alashanyń zamanaýı túri» dep sanaýymyz qajet.
Túkti kilemdi toqý barysynda toqý mánerindegideı tehnıkany qoldana otyryp, sol túkterdi keıbir jerlerde 10-15mm-deı uzyndyqta qaldyryp, keı jerlerinde taqyrlaı qysqartyp úılestiriledi. Jalpy gobelen toqý úlken sezimtaldyqty talap etedi.
Túkti kilem negizin qurý úshin stanok bolý kerek. Stanok aǵashtan jasalynady. Gobelen óneri oqýshylardy ásemdikti, sulýlyqty túsinýge, bıik adamgershilik qasıetterin tárbıeleıdi, olardyń oı-órisin, rýhanı baılyǵyn damytady.
Halqymyzdyń kóne mádenıetin ár sabaq jipke syıǵyzyp, búgingi zamanǵa jetkizýde gobelen óneriniń de úlesi jyl sanap artyp kele jatyr. Qazaq gobeleniniń negizin qalaǵan marqum sýretshi Qurasbek Tynybekov desek, qazaq qyzdarynyń ishinen osy salaǵa tuńǵysh sara jol salǵan – Bátıma Záýirbekova. «Ana», «Dala madonnasy», «Sáýkele kıgen qyz», «Uzatý», «Kútý» syndy týyndylardyń avtory.
Gobelen óneriniń damýyna erekshe úles qosqan Qazaqstanda sýretshiler qataryna:
• Q.Tynybekov,
• B.Záýirbekova,
• I.Iarema,
• Á.Bapanov, S.Bapanova,
• Q.Jubanıazova,
• A.Ihonova,
• N.Pavlenko t.b.ataýǵa bolady.

Gobelen kilemi – sándik buıym. Ony qazirgi kezde tájirıbeli sýretshiler qolǵa alyp, jańa órnekpen toqýda. Gobelen kileminde belgili bir taqyryp boıynsha qaıtalanbas sýretter kórinis beredi, onyń jaı kilemderden aıyrmashylyǵy sýreti men kolorıttik tústerinde.
1946j Batıma Záýirbekovanyń týǵan jyly
1970j Gobelen salasyndaǵy alǵashqy týyndysy «Sheberler» dep atalǵan. Sarǵaldaq tústes kóılek kıgen boıjetken qyz jasyl órnek arasynda otyr. Osynaý qupıasy men qyzyǵy mol, qıyndyǵy da kóp ónerge tańyrqaı qaraıdy. Árıne, bul oqshaý ónerdiń alǵashqy kórinisi, bulaq syldyryndaı áýeni ǵana ǵoı. Biraq óner zertteýshileri osy eńbegin jaqsy baǵalady.
1972j «Jip ıirýshi qyz» atty gobelende avtorǵa tán sheberlik aıqyn kózge urady. Munda sheber qyz jumys ústinde beınelengen. Basyn sál bıazy burýy, qoldarynyń ásem qımyly, jeńderiniń qanyq túspen búrmelenýi, shyǵarmanyń jalpy áshekeılik sıpatymen astasyp alǵanyn tereń sezimmen uǵynýǵa baǵdarlaıdy. Kórkemdik máni de ushtasýynan paıda bolǵan úndestikke baılanysty arta túsken.

Qurasbek Tynybekovtyń «Shopan» atty gobeleni. Bul shyǵarmadaǵy basty keıipker – jas shopannyń qoltyǵyndaǵy jańa týǵan qoshaqanǵa nazar salyńyzshy: qoshaqannyń – jartylaı janýar, jartylaı oıý túrinde beınelengenin baıqaımyz. Demek, bul – qazaqtyń «qoshqar múıiz» oıýynyń sımvoly ekenin kórsetedi. Aspan tórindegi aqsha bulttar da ártúrli beınedegi oıý-órnek bolyp baıaý qalqyp bara jatqandaı áser syılaıdy. Gobelen betindegi jazyqtyq tabıǵat qubylystarynan habar bergendeı: túngi aspandaǵy juldyzdar álemi, birese jeldiń uıtqı soqqan áýeni men teńiz tolqyndary tárizdi alýan-alýan qımyl-qozǵalystardy bir keńistikke erkin sıǵyzyp, túrli boıaýlarmen qanyqtyryp, aıryqsha serpin men shıraqtyq tanytady. Osy kórinisterdiń bári de oıý-órnektik sımvolıkalar arqyly berilgenine tańdanys bildirmeske lajyńyz joq. Kóne men jańanyń ózara úndesýi degenimiz osy.

Gobelen toqý úshin:
1. Gobelenshi-sýretshi aldymen toqylmaqshy gobelenniń sýretin kishi qaǵazǵa túsirip alady.
2. Gobelenshi-boıaýshy sýrettegi túrli-tústerge sáıkes jipterdi alý úshin aq jipterdi ár túrli gúlderdiń japyraqtaryn, tamyrlaryn, aǵash qabyqtaryn paıdalanyp boıaıdy.
3. Gobelenshi-kartoner kishi qagazdaǵy sýretti toqylmaqshy gobelen elshemindeı kartonǵa boıaýly etip salady.
4. Gobelenshi-toqymashy salǵan sýreti boıynsha kilemdi toqıdy.

IV Saramandyq jumys.
• Jumys kıimin kıemiz;
• Kergishti ústel betine durys ornalastyrý;
• Ine ustaý kezinde ıneni oń qolyńmen usta;
• Qaıshyny qurbyńa úshkir jaǵymen usynba;
• Aldymen kergishti aldymyzǵa alyp, negizgi jipti bos tastap, ushyn ıneden ótkizip, durys otyramyz;
• Toqylý ádisi kergish betinde ońnań solǵa qaraı júrgizý arqyly jáne soldan ońǵa qaraı júrgizý apqyly oryndalady;
• Toqylý ádisiniń araqashyqtyǵy 3-4mm bolady;
• Toqylý ádisinde jipter mata betin tolyq jaýyp, sýretti naqtylaı toqý kerek.

V. Sabaqty bekitý.
1.Gobelen óneriniń shyǵý tarıhy qaı ǵasyrdan bastalady?
2.Gobelen degenimiz ne?
3. Gobelen ataýy qaı elden shyqqan?
4. Gobelenniń kilemnen aıyrmashylyǵy nede?
5. Qurasbek Tynybekovtyń ómir súrgen jyldary?
7.Eń alǵashqy gobelenshi qazaq qyz?

Oı tolǵanys kezeńi. Venn dıagramsyn qoldaný.
Kilem Ortaq qasıetteri Gobelen
VI. Oqýshy bilimin baǵalaý.
Ár bir oqýshynyń jasaǵan jumysyn qabyldap, baǵa qoıyp, jiberilgen qatelerin qaıta túsindirý.
VII. Úı tapsyrmasy. Gobelen týraly, Qazaqstandaǵy basqa da gobelenshiler týraly qosymsha derekterdi jazyp ákelý.