Meniń qaıyrymdy kómekshilerim. Qulaq.
Atyraý oblysy,
Isataı aýdany, Zıneden selosy,
Iý. Gagarın atyndaǵy orta mekteptiń
mektepaldy daıarlyq synybynyń tárbıeshisi
Kýrmasheva Nýrgýl Mýhambetkalıevna
Páni: Valeologıa
Taqyryby: Meniń qaıyrymdy kómekshilerim. Qulaq.
Maqsaty:
1) Balalarǵa adamnyń sezim músheleri týraly bilim berý. Olardyń qorshaǵan ortany tanyp-bilýdegi mańyzy jaıly túsinik berý. Qulaqtyń qurylysymen tanystyrý.
2) Oı-órisin, tanymdyq qabiletin jetildirý. Qulaqty kútý erejelerin úıretý.
3) Jeke bes tazalyǵyn saqtaýǵa, úlkenderdi syılaýǵa tárbıeleý.
Ádisi: suraq-jaýap, kórnekilik, oıyn.
Kórnekiligi: sýretti slaıdtar, dıdaktıkalyq materıaldar, álippe dápteri.
Sabaq barysy: İ. Uıymdastyrý:
Balalar sheńber boıyna jınalyp, bir-birine sáttilik tileıdi.
İİ. Ótken sabaqty eske túsirý, qaıtalaý:
«Valeologıa» eliniń kartasyna qarap, ótken aıaldamalar boıynsha erejelerdi eske túsiredi.
1-slaıd.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Adam denesin qurastyr».
Dene bólikterinen tutas adam denesin qurastyrý.
2- slaıd.
Toptastyrý. Sezim múshelerin taýyp, sýretterin syzyq arqyly qosý.
Kóz---------- muryn------------ qulaq
teri --------- sezim músheleri ------------------ til
Suraq-jaýap arqyly ótken sabaqty bekitý:
1) Sezim músheleriniń atqaratyn qyzmeti.
2) Kózdi kútý erejeleri.
İİİ. Jańa sabaq:
Jumbaq jasyrý. – Bir taýdyń eki jaǵynan
Eki qalqan jabysqan.
Jaqyn barsań mańyna,
Seze qoıar dybystan. (qulaq)
3-slaıd.
Qulaqtyń qurylysymen tanystyrý. Qulaq - estý múshesi. Qustardyń saıraýyn, aǵash japyraqtarynyń sybdyryn, janýarlar men jándikterdiń san túrli daýystaryn, ásem sazdy áýenderdi, jeldiń ýilin, teńizdiń shýylyn, dostaryńnyń jarqyn kúlkisin, anamyzdyń ádemi únin estýimizge kómektesetin - qulaq.
Oıyn: «Ymmen aıt».
Bir bala ortaǵa shyǵyp (tárbıeshi ózi shyǵýyna bolady), qalǵandaryna ymmen bir nárse aıtady. Balalar onyń ne aıtqysy kelgenin tabý kerek.
Relaksasıaǵa arnalǵan jattyǵý.
Úntaspadan sýdyń syldyry, qustardyń úni, ósimdik sybdyry estiletin ásem áýen jiberiledi. Balalar kózderin jumyp, tabıǵat aıasynda júrgenderin elestetedi.
Eger adamnyń qulaǵy estimeıtin bolsa, oǵan ómir súrý qıyn bolatynyn uǵyndyrý. Qart adamdardyń qulaqtary nashar estıtinin, olarǵa kúlýge bolmaıtynyn túsindirý. Týǵannan qulaǵy estimeıtin adamdardyń tilinde de kemistigi bolady. Olarǵa árqashan da kómektesý kerek.
İV. Álippe dáptermen jumys.
4-slaıd.
«Kim kimmen sóılesip tur?». Telefonmen sóılesip turǵan balalardyń qaısysymen sóılesip turǵanyn taýyp, syzyqpen kórset.
5-slaıd.
«Sýrette ne jetpeıdi?». Murynǵa gúl, kózge kózildirik, qulaqqa -?
(dombyra úni).
6- slaıd.
Qulaqty kútý erejeleri:
Aıazda jyly bas kıim kıý kerek.
Úshkir zatpen shuqýǵa bolmaıdy.
Jýyp, taza ustaý kerek.
Qatty shýdan saqtan!
Oıyn: «Telefon»
Balalar tizbektele otyrady. Bastaýshy Birinshi otyrǵan balanyń qulaǵyna bir sóz aıtady. Ol kelesi balanyń qulaǵyna ne estigenin aıtady. Ol kelesige aıtyp, oıyn jalǵasa beredi. Sońynda kim óziniń ne estigenin aıtady. Qate ketken bala aıybyn óteıdi.
V. Qorytyndy.
Suraq-jaýap. Erejelerdi bekitý. Madaqtaý.
Isataı aýdany, Zıneden selosy,
Iý. Gagarın atyndaǵy orta mekteptiń
mektepaldy daıarlyq synybynyń tárbıeshisi
Kýrmasheva Nýrgýl Mýhambetkalıevna
Páni: Valeologıa
Taqyryby: Meniń qaıyrymdy kómekshilerim. Qulaq.
Maqsaty:
1) Balalarǵa adamnyń sezim músheleri týraly bilim berý. Olardyń qorshaǵan ortany tanyp-bilýdegi mańyzy jaıly túsinik berý. Qulaqtyń qurylysymen tanystyrý.
2) Oı-órisin, tanymdyq qabiletin jetildirý. Qulaqty kútý erejelerin úıretý.
3) Jeke bes tazalyǵyn saqtaýǵa, úlkenderdi syılaýǵa tárbıeleý.
Ádisi: suraq-jaýap, kórnekilik, oıyn.
Kórnekiligi: sýretti slaıdtar, dıdaktıkalyq materıaldar, álippe dápteri.
Sabaq barysy: İ. Uıymdastyrý:
Balalar sheńber boıyna jınalyp, bir-birine sáttilik tileıdi.
İİ. Ótken sabaqty eske túsirý, qaıtalaý:
«Valeologıa» eliniń kartasyna qarap, ótken aıaldamalar boıynsha erejelerdi eske túsiredi.
1-slaıd.
Dıdaktıkalyq oıyn: «Adam denesin qurastyr».
Dene bólikterinen tutas adam denesin qurastyrý.
2- slaıd.
Toptastyrý. Sezim múshelerin taýyp, sýretterin syzyq arqyly qosý.
Kóz---------- muryn------------ qulaq
teri --------- sezim músheleri ------------------ til
Suraq-jaýap arqyly ótken sabaqty bekitý:
1) Sezim músheleriniń atqaratyn qyzmeti.
2) Kózdi kútý erejeleri.
İİİ. Jańa sabaq:
Jumbaq jasyrý. – Bir taýdyń eki jaǵynan
Eki qalqan jabysqan.
Jaqyn barsań mańyna,
Seze qoıar dybystan. (qulaq)
3-slaıd.
Qulaqtyń qurylysymen tanystyrý. Qulaq - estý múshesi. Qustardyń saıraýyn, aǵash japyraqtarynyń sybdyryn, janýarlar men jándikterdiń san túrli daýystaryn, ásem sazdy áýenderdi, jeldiń ýilin, teńizdiń shýylyn, dostaryńnyń jarqyn kúlkisin, anamyzdyń ádemi únin estýimizge kómektesetin - qulaq.
Oıyn: «Ymmen aıt».
Bir bala ortaǵa shyǵyp (tárbıeshi ózi shyǵýyna bolady), qalǵandaryna ymmen bir nárse aıtady. Balalar onyń ne aıtqysy kelgenin tabý kerek.
Relaksasıaǵa arnalǵan jattyǵý.
Úntaspadan sýdyń syldyry, qustardyń úni, ósimdik sybdyry estiletin ásem áýen jiberiledi. Balalar kózderin jumyp, tabıǵat aıasynda júrgenderin elestetedi.
Eger adamnyń qulaǵy estimeıtin bolsa, oǵan ómir súrý qıyn bolatynyn uǵyndyrý. Qart adamdardyń qulaqtary nashar estıtinin, olarǵa kúlýge bolmaıtynyn túsindirý. Týǵannan qulaǵy estimeıtin adamdardyń tilinde de kemistigi bolady. Olarǵa árqashan da kómektesý kerek.
İV. Álippe dáptermen jumys.
4-slaıd.
«Kim kimmen sóılesip tur?». Telefonmen sóılesip turǵan balalardyń qaısysymen sóılesip turǵanyn taýyp, syzyqpen kórset.
5-slaıd.
«Sýrette ne jetpeıdi?». Murynǵa gúl, kózge kózildirik, qulaqqa -?
(dombyra úni).
6- slaıd.
Qulaqty kútý erejeleri:
Aıazda jyly bas kıim kıý kerek.
Úshkir zatpen shuqýǵa bolmaıdy.
Jýyp, taza ustaý kerek.
Qatty shýdan saqtan!
Oıyn: «Telefon»
Balalar tizbektele otyrady. Bastaýshy Birinshi otyrǵan balanyń qulaǵyna bir sóz aıtady. Ol kelesi balanyń qulaǵyna ne estigenin aıtady. Ol kelesige aıtyp, oıyn jalǵasa beredi. Sońynda kim óziniń ne estigenin aıtady. Qate ketken bala aıybyn óteıdi.
V. Qorytyndy.
Suraq-jaýap. Erejelerdi bekitý. Madaqtaý.
You Might Also Like
