InfoHub Logo

Sabaqtyń taqyryby: İńkár kóńil, názik sezim
Sabaqtyń maqsaty: «Mahabbat» adam ómirindegi shynaıy sezim qudireti, qushtarlyq uǵymdardy ajyrata bilý.
Mindetteri: - jastar arasyndaǵy qarym - qatynas, sezim qudiretiniń mańyzdylyǵyn sezine bilý.
- alǵashqy sezim, qushtarlyq, súıispenshilik uǵymdaryn ajyrata bilý.
- oqýshylardy óz Otanyn, týǵan jerin, ata - anasyn súıýge tárbıeleý.
Sabaqtyń ádisi: suraq – jaýap, áńgimelesý, pikirlesý, toptyq jumys, test.

Sabaqtyń barysy:
İ. Uıymdastyrý kezeńi.
Sálemdesý, oqýshylardy túgeldeý.
1. «Amandasý» trenıńi. «Býmba - Iýmba taıpasy» jattyǵýy.
Biz sendermen barlyǵymyz Býmba - Iýmba taıpasyna qorshaýǵa túsip qaldyq. Ol taıpanyń dástúri, salty boıynsha bylaı amandasýymyz kerek.
Qolymyzdy, alaqanymyzdy 1 ret soqqanda sender qasyńyzda turǵan adammen bir - birińizdiń muryndaryńyzdy ustaısyzdar. Belgi berilip, alaqandaryńyzdy 2 ret soqqanda bir - birińe arqalaryńdy túıistiresizder.
Refleksıa: Sizder qandaı sezimdesizder?
Qandaı áser aldyńyzdar?
Jyl mezgilderine qaraı topqa bólý. Ár top óz kóshbasshysyn saılaıdy.
2. Shattyq sheńberi.
«Gúldáýren» áni men sózi M. Shahanovtiki.

İİ. Oılanaıyq, pikirleseıik.
- Alǵashqy sezim, balaýsa mahabbat degendi qalaı túsinemiz?
- Sezim árkez ekijaqty bola ma?
- Qyz balanyń birinshi bolyp, óz sezimin bildirýine qalaı qaraısyz?
- Eger bireýdi unatsańyz, sezimińizdi ashyq aıtýǵa daıynsyz ba?
- Syryńyzdy kimmen bólisken durys dep oılaısyz?
- Mahabbat adamnyń laýazymyna, baılyǵyna, jasyna baılanysty ózgerýi múmkin be?

İİİ. Oqý aqparaty.
Jas óspirimder arasyndaǵy dostyq keıde úlken sezimge aınalady. Ul men qyz bala arasyndaǵy qarym - qatynasynan balaýsa mahabbat uıalaǵan jan erekshe kúıge bólinedi. Ol unatqan adamyna asa bir súıispenshilik kóńilmen qarap, názik sezimin bildirýge tyrysady.

İV. Sergitý sáti.
V. Jattyǵý oılaný.
Oqýshy dápterindegi tapsyrmany oryndaý.
- Dostyq qarym - qatynastyń tez túsinesiz be?

VI. Oılan, tap.
«Jigittiń qyzdy jaqsy kórýiniń sebepteri kóp qoı. Men bolsam, samǵap kelip, bir kýrsta móldirep otyrǵan 30 qyzǵa tap boldym – 30 torǵa shyrmaldym. Alǵashqy kúngi men partaǵa qulatyp alǵan kishkentaı sıa - saýyttyń álsiz syldyry birte – birte sol kisen shynjyrynyń shyldyryna aınalǵan tárizdi. Osy oqıǵa sulý áıeldiń betindegi menmundalap, móldirep turatyn meńdeı bolyp, ómir boıy kókeıimde, kóz aldymda qaldy. Meńtaıdy shyn jaqsy kórýimniń sheti» osy oqıǵadan bastaldy – aý deımin.
- Bul úzindi qaı romannan alynǵan?
- Romannyń avtory kim?

VII. Pantamımo. – etúd.
İ - top. «Kúnge qyzdyrynǵan mysyq»
Sharty: Kúnge qyzdyrynǵan mysyqty beınelep kórsetý.
İİ - top. «Uıqydaǵy mysyq»
Sharty: Uıyqtap jatqan mysyqty beınele.
İİİ - top. «Tátti kámpıt»(qýanyshty beıneleý.)
Sharty: Bir oqýshy sheńber boıynsha ornalasqan oqýshylarǵa kámpıt úlestiredi. Kámpıt alǵan oqýshylar mımıkamen aýyzdaryn qımyldatyp, jymıyp, kámpıttiń táttiligin beıneleý kerek.
VIII. Shyǵarmashylyq jumys.
«Mahabbatsyz dúnıe bos...» taqyrybyna zertteý, taldaý jasańyz.
Tómendegi berilgen tapsyrmalardy retimen oryndańyz.
1 - kezeń. «Mahabbat» uǵymynyń mánin anyqtaý.
2 - kezeń. Uqsas uǵymdardy irikteý.
«Mahabbat» uǵymyna sınonım uǵymdaryn irikteý.
3 - kezeń. Qarsy uǵymdardy irikteý.
«Mahabbat» uǵymyna antonım uǵymdaryn irikteý.
4 - kezeń. Uǵymnyń adam ómirindegi mánin anyqtaý úshin suraqtar:
- Mahabbattyń qundylyǵy nede?
- Adamǵa mahabbat qanshalyqty qajet?
- Mahabbat adam boıynda jaqsy qasıetterdiń qalyptasýyna kómektese ala ma?
5 - kezeń. Mahabbattyń kemshiligin anyqtaý.
- Mahabbatta kemshilikter bola ma?
- Adam óz mahabbatynan zıan shege me?
6 - kezeń. Uǵymdy óz oıyńmen tujyrymdaý.
- Mahabbat - bul.

İH. Túıindeme.(Oı - tolǵanys)
1. Bireýdi jaqsy kórý, sol úshin baryńdy aıamaý – bárimizdiń qolymyzdan keletin erlik.
2. Mahabbat – adam janyna erekshe ózgeris engizetin, adam sózben aıtyp jetkize almaıtyn – Uly sezim!
3. Mahabbat – adam kóńilindegi tazalyq pen sulýlyqtyń ıesi, adamdardyń qasıetti kıesi.
4. Mahabbat – shýaqty da shuǵylaly, názik te kórkem, til jetkisiz ǵajaıyp sezim.
H. Refleksıa jazý.

Hİ. Júrekten júrekke. «Maısham» jattyǵýy.
Bizdiń sabaǵymyz aıaqtalýǵa jaqyn. Men sizderdiń barlyǵyńyzǵa qatysqandaryńyz úshin rahmet aıtamyn, rızamyn. Al qazir men maıshamdy jaǵamyn. Barlyǵymyz bir - birimizben birigip jumys jasaǵanymyz úshin bir - bir jyly sóz aıtyp maıshamdy berip otyramyz. Maıshamdy alǵan sebebim, jaryq degen árqashan da jaqsy nárse, sondyqtan da aldaryńyz ashyq, jarqyn bolsyn degen tilek. Tómennen joǵary qaraı shapalaqtaý.